Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
26. oktoober 2009.a., Kentmanni kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-43370
Tsiviilasi Menetlustoiming
OÜ E avaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlusosalised
Võlgnik: OÜ E (registrikood xxx, asukoht xxx); võlgniku seaduslik esindaja R K , Ajutine pankrotihaldur: R Piirla, (Õigusbüroo Edikte OÜ )
Kohtuistungi toimumise aeg
12.10.2009.a.,
Kohtuistungil osalenud isikud
Võlgniku seaduslik esindaja RK Ajutine pankrotihaldur R Piirla
Asjaolud ja avaldus OÜ E esitas 31.08.2009 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Äriühingu põhitegevusaladeks on ehitus- ja remonditööd. Peamiselt tegeles ettevõte üldehitus- ja siseviimistlustöödega. Ettevõte lõpetas 2007.a. majandusaasta kahjumiga. Käesoleval ajal võlgnikul vara puudub ja kohustusi on 540 575.88 krooni ulatuses. Võlgnik leiab, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik palub algatada OÜ E pankrotimenetlus. Kohus algatas 03.09.2009.a. OÜ E pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks R Piirla. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri aruande kohaselt pankrotiavalduse esitamise seisuga vara puudub, samas on võlgnikul kohustusi summas 831 381.03 krooni. Võlgniku majandustegevus on pankrotiavalduse esitamise seisuga lõppenud. Põhivara, mis moodustas aasta alguses 6 244.10 krooni on pankrotiavalduse esitamise seisuga amortiseerunud, debitoorsed nõuded osaliselt laekunud ja osaliselt maha kantud. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning selle jätkamine, ettevõtte tervendamine ja ei ole võimalik. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Majandustegevuse tulemi langus ja sellega kaasneva makseraskuste tekkimine oli seotud ehitusturu mahu oodatust kiiremast langusest, mida eelkõige soodustas majanduskriis alates 2008.a. Maksejõuetus on tekkinud 2009.a augustikuus. Ajutise halduri hinnangul tuleb maksejõuetuse põhjuseks lugeda muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes, kuivõrd ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Kohtuistung Kohtuistungil 12.10.2009.a. jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, kohustused ületavad oluliselt rahalisi vahendeid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Ajutise pankrotihalduri töötasu osas võlgniku esindajal vastuväiteid ei olnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindajad ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara puudub, samas on võlgnikul kohustusi summas 831 381.03 krooni. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu.
PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg-le 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 13 000 krooni. Võlgnik nõustus kohtuistungil ajutise halduri tasuga. Kohus leiab, et tasu ja kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107; 2006, 15, 248 ja 2007, 68, 1208) § 1 lg 6 ja 7 ja § 2 lg 7 ning TsMS § 146 lg 1 p 1 alusel kuulub võlgnikult R Piirla kasuks välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 13 000 krooni. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule RK .
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.