Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 5, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 3, TsMS § 661 lg 2)

Asjaolud ja avaldus 01.06.2009.a. esitas võlgnik kohtule avalduse VOÜ pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt sattus võlgnik majandusraskustesse 2007.a. lõpus seoses vähese kinnisvara vahendamisega, kuna pankade laenutingimused karmistusid. Kliente oli tunduvalt vähem, sissetulek muutus minimaalseks ning osa allesjäänud klientidest jättis lisaks ka oma arved tasumata. Võlgnik on maksejõuetu. Harju Maakohtu 10.06.2009.a. määrusega algatati VOÜ pankrotimenetlus ja nimetati kirjaliku nõusoleku alusel ajutiseks pankrotihalduriks I Proos. Ajutise halduri aruanne 31.08.2009.a. ning täiendus 05.10.2009.a. VOÜ on 10.10.2005.a. registrisse kantud äriühing, kelle juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks on ER. Osaühingu peamiseks tegevusalaks on olnud kinnisvara vahendus ja eelnevatel aastatel ka korterite remonditeenuse osutamine. Viimane aastaaruanne on koostatud 2007.a. kohta, millest nähtuvalt juba 2007.a. majandustulemused olid kahjumiga/ kahjumi suurus – 28 854 krooni. 2008.a. bilanssi ei ole koostatud. Samuti ei ole võlgnikul esitada bilanssi käesoleva aja seisuga. Juhatuse liikme selgitusel OÜ raamatupidamist korraldab K OÜ, kes aga võlgnevuse tõttu ei tagasta dokumente. Ajutine haldur võttis ühendust K OÜ juhatuse liikmega SS’iga, kes kinnitas, et VOÜ raamatupidamisdokumendid, mis on koostatud tehingute kohta kuni 31.07.2008.a., on nende büroos. Nad on valmis VOÜ-le dokumendid tagastama, kui VOÜ tasub neile osutatud teenuse eest. VOÜ-l on käesoleva ajani tasumata K OÜ poolt tehtud teenuste eest. VOÜ faktiline majandustegevus on lõppenud vähemalt 2009.a. algusest. Võlgnikul on vara 10.06.2009.a. seisuga 21.50 krooni (s.o võlgniku arvelduskontol olev raha Swedbank’is). Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto saldo on 6813 krooni, kuid 2009.a. maksudeklaratsioon on võlgniku poolt esitamata, mistõttu deklaratsioonide esitamise järel võib saldo muutuda. Maksudeklaratsioone tuleb esitada ka siis, kui mingit majandustegevust ei toimu. Kolmandatelt isikutelt saada olevaid võlgasid summas 11 252 krooni tuleb lugeda lootusetuteks, kuivõrd tõenäoliselt nende sissenõudmiseks tehtavad kulud ületavad sealt saadavad tulud. Pankrotiavaldusele lisatud arvete alusel ei ole isikutelt võimalik nende tasumist nõuda, sest ükski isik ei ole talle tasumiseks esitatud arvet aktsepteerinud ja võlgnik ei ole esitanud (ja tõenäoliselt tal ei ole esitada) arve esitamise aluseks olevat majandustehingut. Võlgnikul on kohustusi järelpärimiste teel saadud andmetel kogusummas 594 869.37 krooni (samas juhatuse liikme ER andmetel on VOÜ-l kohustusi kokku summas 120 147.80 krooni) millest:

laenulepingu lõpetamisest10.02.2009.a. ning 15.05.2009.a. pöördus võlausaldaja hagiavaldusega kohtusse võlgnevuse väljamõistmiseks solidaarselt nii võlgnikult kui ka juhatuse liikmelt ER’lt. Hagiavaldust menetleb kohtunik I.Parrest (tsiviilasi 2-09-22329). Senini ei ole kohtul õnnestunud hagimaterjale võlgnikule ja ER’le kätte toimetada, mistõttu kohus on palunud selleks ajutise halduri abi. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlg 35 172.40 krooni, kuid pankrotiavalduse lisas olevad tõendi alusel ei ole võimalik võla tegelikku suurust tuvastada.

Osaühingu raamatupidamise korraldamine kui ka õigel ajal pankrotiavalduse esitamine on juhatuse seadusest tulenev kohustus. Arvestades pankrotimenetluses täiendavalt kogutud andmeid võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta, asub ajutine haldur seisukohale, et põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu ja raske juhtimisviga, mille kindlakstegemine on raskendatud osaühingu raamatupidamise korraldamata jätmise tõttu. PankrS § 28 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Nii TV kui ka VOÜ juhatuse liige ER on esitanud kuriteokaebused, kuid nende kuriteokaebuste alusel on kriminaalmenetlus jäänud alustamata. Osaühingul puudub vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Lähtuvalt eeltoodust tegi ajutine haldur ettepaneku lõpetada VOÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtuistung Kohtuistungil 06.10.2009.a. jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruande ja selle täiendusega, nõustudes välja toodud vara ja kohustuste suurusega. Ajutine haldur kandis ette oma aruande ja selle täienduse sisu, asudes seisukohale, et VOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega, kuna võlgnikul puuduvad varad ja nõuded, mis peaksid nende realiseerimisel tagama vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur märkis, et ei pea VOÜ maksejõuetuse põhjuseks rasket juhtimisviga, küll aga võib tegu olla kuriteotunnustega teoga raamatupidamise korraldamata jätmises. Pankrotimenetluse jätkamine ei ole võimalik vahendite puudumise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (594 869.37 krooni) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisveana käsitletav tegu. Samas on ajutine haldur ära märkinud, et VOÜ maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteotunnustega tegu, mis seisneb raamatupidamise korraldamata jätmises. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg-le 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete 4(5)

mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse 18.12.2003.a. nr. 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ sätete kohaselt on tasu arvestuse aluseks ajaline ühik ja määruse § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitised välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seadusega ettenähtud maksud). Esialgselt palus ajutine haldur määrata enda töötasuks 12 000 krooni (10 töötunni eest tunnitasu määraga 1200 krooni/tund) vastavalt ajutise halduri aruandele lisatud tööaruande arvestusele, millele lisanduvad tehtud vajalikud kulutused summas 150 krooni. 06.10.2009.a. istungil palus haldur töötasu välja mõista riigi vahenditest summas 6000 krooni, kuivõrd võlgnikul puudub mistahes vara. VOÜ pankrotimenetlus on algatatud võlgniku avalduse alusel. Kohus lõpetab VOÜ pankrotimenetluse raugemisega, pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri töötasu maksmiseks. Seega ajutise halduri I Proos’i töötasuks tuleb määrata 6000.00 krooni riigi vahenditest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule ER’le.

Mare Kõlvart Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.