4.Välja mõista kostjalt, ER ́ilt riigituludesse hageja esindaja kulud summas 21 158.10 krooni.
5.Määruse punktides 4 ja 5 välja mõistetud summad tuleb kostjal riigi tuludesse tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates otsuse jõustumisest.
6.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb ER ́il tasuda tasumise tähtajast kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg-d 7, 9).
7.Kostja ER ́i riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud summas 5700 krooni jätta riigi kanda.
6.Saata käesoleva kohtuotsuse ärakiri pärast lahendi jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele (TsMS § 179 lg 4). Edasikaebamise kord 1(10)
2-08-60841 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul, kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu Menetluse käik, asjaolud.
1.22.09.2008 esitas TVHarju Maakohtule hagi V OÜ (registrikood XXX) vastu põhivõlgnevuse 457 000 krooni ja intressi 22 596,11 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled kokkuleppe korteri ostmiseks, hageja tasus kostjale ettemaksuna kokku 457 000 krooni. Hageja haiglas viibimise ajal müüs kostja korteri teisele isikule.
2.22.10.2009 määrusega lõpetati V OÜ pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul ei jätkunud vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudus vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus (II kd, tl 89-93).
3.13.11.2009 esitas TV Harju Maakohtule hagi kostjate V OÜ ja ERi (endine R ) vastu põhivõla 457 000 krooni ja intressi nõudes (II kd, tl 106-117). 25.11.2009 määrusega kaasati menetlusse kostjana ER (endine R , II kd, tl 166). Lähtudes rahvastikuregistri andmebaasi väljavõttest märgib kohus käesolevas otsuses kostja nimena ER (II kd, tl 46-47).
4.26.11.2009 määrusega lõpetati tsiviilasjas nr 2-08-60841 menetlus TV hagis V OÜ vastu esitatud nõuete osas (II kd, tl, 167). Määruse kohaselt kustutati V OÜ registrist 23.11.2009 (II kd, tl 165).
5.Hagiavalduse kohaselt soovis hageja osta endale korteri linna ja sõlmis selleks kokkuleppe V OÜga (registrist kustutatud), kes pidi hagejat abistama sobiva korteri leidmisel ja ostu vormistamisel. Hagejale sobivaks korteriks osutus aadressil XXX asuv korter müügihinnaga 457 000 krooni. Hageja tasus V OÜ (registrist kustutatud) esindaja ERi soovi kohaselt 11.05.2007 sularahas vahendustasu 10 000 krooni; 17.05.2007 ettemaksuna korteri remondi eest V OÜ (registrist kustutatud) pangakontole AS Swedbank'is 52 000 krooni ning V OÜ kontodele : 25.05.2007AS-is Sampo Pank olevale pangakontole ettemaksuna 55 000 krooni (maksekorraldusel on selgituse lahtrisse märgitud ekslikult hageja endise elukoha aadress); 06.06.2007 täiendavalt AS-is Swedbank olevale kontole 340 000 krooni. Viimatimärgitud kahe makse summa, ehk kokku 395 000 krooni oli kostja väitel mõeldud korteri eest tasumiseks; remondi jaoks tasutud 52 000 krooni pidi hageja pärast korteri müüki tagasi saama või selle võrra korteri eest vähem tasuma. Kokku tasus hageja V OÜ-le (registrist kustutatud) 2007 maisjuunis korteri omandiõiguse ülemineku lootuses 457 000,00 krooni. Korteri saamise lootuses müüs hageja 01.06.2007 oma senise korteri asukohaga XXX.
6.V OÜ (registrist kustutatud) esindaja ER broneeris mitmel korral hagejaga eelnevalt kooskõlastamata notariaja notar Heleriin K büroosse ja alati hagejale sobimatul ajal kl 10.00 hommikul. Kuna hageja elab s, kust on Tallinnaga äärmiselt halb transpordiühendus, palus hageja kostja esindajat korduvalt broneerida notariaeg pärastlõunaks, mil hageja jõuab igal juhul Tallinna. Lõplik notariaeg broneeritigi 05.07.2007, kuid 04.07.2007 (st. päev enne notariaalse müügitehingu vormistamist) sattus hageja ootamatult haiglasse. Hageja viibis haiglas ajavahemikus 04.07.2007 kuni 03.09.2007. Hageja ootamatu haigestumise tõttu jäi korteriomandi müügitehing notari juures sõlmimata. 24.07.2007 müüdi korter, mille ostusumma oli hageja ettemaksuna tasunud V OÜ-le (registrist kustutatud) sularahas ja kontole, teisele ostjale.
7.Hageja on pärast haiglast tulekut esitanud kostjale korduvalt kirjalikke nõudeid korteriostu eesmärgil makstud raha tagastamiseks, kuid kostja keeldus hagejale tema raha tagastamast. Hageja haiglasoleku ajal 2(10)
2-08-60841 oli kostja omavoliliselt kolinud tema asjad hagejale varem kuulunud korterist ( XXX, ) üüripinnale, mille eest tasumiseks asus nõudma hagejalt raha. Sellist volitust ei ole hageja kostjale andnud. Kostja on hagejale esitanud veel mitmeid kalkulatsioone talle väidetavalt osutatud teenuste eest, mida hageja pole kunagi kostjalt tellinud ning mille osutamises ega tasumäärades pole hageja kunagi kostjaga kokku leppinud. ER esitas hagejale kirjalikke teateid, kus märgib, et kuna hageja ei suuda tema arvates teha adekvaatseid otsuseid, siis seda raha talle tagastada ei saa; samuti on kostja kirjalikult jaganud hagejale alusetuid ning oma volitusi ületavaid soovitusi leidmaks endale eestkostja või esindaja. Hageja esitas V OÜ (registrist kustutatud) 2007a. majandusaasta aruande, millest nähtuvalt on püütud hageja maksete tulemusel tekkinud käivet aastaaruandes varjata. Nimetatud asjaolu on kinnitanud ka ajutine pankrotihaldur. Kostja on hagejalt saadud raha raisanud ja omastanud, nende tegevuse tulemusena on hageja jäänud rahatuks ja kodutuks. Kostjad on alusetult omandanud ja raisanud hageja raha summas 457 000 krooni, mille tagastamist põhivõlana hageja käesoleva hagiga nõuab. Samuti nõuab hageja kostjatelt intressi seadusega sätestatud ulatuses. VÕS § 94 kohaselt loetakse intressimääraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär, milline oli esialgse hagi esitamisel 4,0% aastas. Kuna korteriomandi müügitehing 05.07.2007 ei toimunud, oleks kostja pidanud järgmisel päeval hageja poolt nii sularahas kui pangakontodele tasutud summad hagejale tagastama. Et kostja pole seda tänini teinud, nõuab hageja käesolevas hagiavalduses lisaks põhivõlale eelviidatud VÕS sätete alusel kostjalt intressi.
8.V OÜ (registrist kustutatud) AS Sampo Pank arvelduskontole kantud 55 000 krooni kulutati kostja poolt veel enne, kui jõudis kätte korteritehingu notariaalse vormistamise kuupäev. Ülekande teostamisele järgnenud päeval tasus kostja saadud rahast erinevate kiirlaenufirmade (SMSlaen OÜ, Raha24 OÜ jt.) makseid. Maksete ja sularaha väljavõttude selgitustest ei ilmne kuigivõrd, et seda on tehtud mingilgi määral hageja huvides ja/või kostja poolt hagejale esitatud "teenuste kalkulatsioonides" märgitud tehingute toimumiseks. V OÜ (registrist kustutatud) ajutise pankrotihalduri sõnul ei anna nimetatud rahasumma tegeliku kulutamise olemusest mingisugustki ülevaadet ka raamatupidamine. AS-is Swedbank asuvale V OÜ (registrist kustutatud) pangakontole kandis hageja kahes osas kokku 392 000 krooni. Analüüsides nimetatud pangakontol toimunut, pole võimalik ühtegi teostatud tehingut seostada TV huvidega või tema poolt võimalikult antud käsundiga.
9.Hagejale jäävad eriti arusaamatuks kostja poolt hagejale esitatud nn. "teenuste kalkulatsioonid", kuna ühtegi kostja poolt teostatud majandustehingut pole võimalik samuti seostada hageja huvide või hageja poolt kostjatele antud käsunditega. Ajutise pankrotihalduri sõnul ei anna V OÜ (registrist kustutatud) majandustehingutest ülevaadet ka tema raamatupidamine ning seal pole mingeid raamatupidamislikke algdokumente, mis tõendaksid hageja huvides mingite tehingute teostamist. AS Swedbank kontoväljavõttest ilmneb üheselt, et hageja poolt korteri ostuks/remondiks ettemaksuna tasutud summa on kulutatud hagejaga mitteseonduvate tehingute tegemiseks ning võimalik, et ka ERi poolt omastatud.
10.06.10.2009 Harju Maakohus avalikul kohtuistungil V OÜ (registrist kustutatud) pankrotiasja arutamisel on punktis 11 võlgniku esindaja nõustunud ajutise halduri aruande ja selle täiendustega, nõustudes esitatud vara ja kohustuste suurusega. Seega V OÜ (registrist kustutatud) on tunnistanud võlgnevust hageja TV ees põhisummas 457 000 krooni. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et välistatud pole ka raske juhtimisviga, mille kindlakstegemine on raskendatud V OÜ (registrist kustutatud) raamatupidamise korraldamata jätmise tõttu.
11.Eeltoodust ilmnevad selgelt õiguslikud alused juhatuse liikme solidaarvastutuse kohaldamiseks hagejale tekitatud kahju hüvitamise osas. ER on V OÜ (registrist kustutatud) ainuosanik ning ainus juhatuse liige. Kõik tehingud hageja poolt V OÜ (registrist kustutatud) kontole kantud vahenditega on tehtud ER ́i poolt ja kasutades ära hageja kogenematust kinnisvaratehingutes ning ilmselgelt kuritarvitades oma juhatuse liikme seisundit ja võimalusi.
3(10)
2-08-60841
12.V OÜ (registrist kustutatud) pankrotimenetluses on ilmnenud, et ER võib olla kostja ees isiklikult vastutav ka lepinguvälise kahju sätete alusel. Pankrotimenetluse materjalidest selgub, TV ning V OÜ (registrist kustutatud) vaheline maaklerleping lõppes faktiliselt siis, kui XXX korteriomand müüdi teisele isikule. Hageja esitatud nõuded
13.Hageja leiab, et kostjapoolse käsundita asjaajamisega on hagejale tekitatud kahju. Hageja pole kunagi volitanud kostjaid tegema mingeid muid tehinguid peale oma endise korteri ( XXX, ) müümise ning uue ( XXX) ostmise vahendamise ja selles remondi teostamise. Kõik maksed hagejalt V OÜ (registrist kustutatud) on hageja teinud XXX korteri omandamise eesmärgil ning kostja esindaja sellekohasel soovil. Järgnevad tehingud hageja poolt kostja pangakontodele kantud summadega toimusid kostjate poolt omaalgatuslikult, neid hagejaga (või isegi tema lähisugulastega) eelnevalt kooskõlastamata ning ära kasutades hageja rasket tervislikku ja majanduslikku seisundit, st. olukorda, kus hageja oli oma korteri müünud ning saadud raha kandnud kostja soovil uue korteri ostuks V OÜ (registrist kustutatud) pangakontole. Võlaõigusseaduse (VÕS) 1024 lg 1 kohaselt juhul, kui käsundita asjaajajal puudus VÕS § 1018 lg 1 punktides 2 ja 3 nimetatud õigustus asjaajamiseks ja kui soodustatu ei kiitnud asjaajamist heaks, peab asjaajaja kõrvaldama soodustatule asjaajamisest tulenenud tagajärjed ja hüvitama asjaajamisest tekkinud kahju. Hagejal pole kunagi olnud soovi kulutada korteri müügist saadud raha kallihinnaliste ning hageja võimalusi ületavate korterite üürimiseks, maksta vahendustasusid ja pidada mitmesuguseid kulukaid (kümnetesse tuhandetesse kroonidesse ulatuv väidetav autokütuse ja telefoniarvete kulu) läbirääkimisi, samuti pole ta kunagi palunud kostjal organiseerida tema kolimist ühest korterist teise. Kostjate selliseid võimalikke toiminguid hageja rahaliste vahenditega tuleb vaadelda kui käsundita asjaajamist ning kostjal on kohustus sellega hagejale tekitatud kahju hüvitada.
14.Hageja nõuab kostjalt alusetu rikastumise teel saadu tagastamist ja kahju hüvitamist. V OÜ (registrist kustutatud) on jätnud hagejale tagastamata kogu hageja poolt sihtotstarbeliselt makstud rahasumma, kokku 457 000 krooni, mis oli mõeldud nii XXX korteri ostuks kui remondiks, samuti kostja vahendustasuks. Hageja ootamatu haiglasse sattumine ei ole käsitletav sõlmitud kokkuleppe rikkumisena ning igal juhul oleks müügitehingu nurjumisel kostjal olnud kohustus hagejale kõik tema poolt kostjale ettemaksuna tasutud summad koheselt hageja pangakontole tagasi kanda. VÕS § 1027 kohaselt peab isik VÕS 52. peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku alusena saadu. Kostjal puudus ja puudub igasugune õiguslik alus hagejalt 395.000 krooni (kostja soovil tehtud ettemaks XXX korteri ostuks) saamiseks, samuti selles summas raha valduseks ja kasutamiseks. Hageja on seisukohal, et kostja esindaja väited ja põhjendused pole aluseks hagejale tema poolt tasutud raha tagastamata jätmiseks. Hageja poolt kostjale sularahas tasutud 10 000 krooni oli mõeldud kinnisvarafirma vahendustasuks korteri müügilepingu sõlmimise vahendamise eest. Hageja poolt kostjale ülekandega tasutud 52 000 krooni aga sihtotstarbeline summa XXX korteris remondi teostamise eest. Kuna korteri müügitehing jäi hageja ootamatu haiglasse sattumise tõttu sõlmimata ja hageja polnud oma haiglasse sattumises mingilgi määral ise süüdi, kuulunuks hagejalt kostjale makstud vahendustasu hagejale tagastamisele. Samuti pole kostja täitnud nõuetekohaselt XXX korteri remonttööde teostamise lepingut, st. kostja pole hagejat mingilgi moel teavitanud, millisel määral tehti XXX korteris hageja vahenditega remonttöid. Samuti pole kostja andnud hagejale üle hageja poolt ettemaksuna tasutud remondi tulemust. Seega kuuluvad nii kostjale makstud vahendustasu kui väidetav remondiraha hagejale tagastamisele. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt võib isik (üleandja) juhul, kui ta on teisele isikule (saaja) andnud midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena ning kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära, nõuda saajalt saadu tagasi. VÕS § 1035 lg 3 p 2 kohaselt peab saaja sellisel juhul tasuma üleandjale saadud raha eest intressi seadusega sätestatud suuruses.
15.Hageja leiab, et ER kui V OÜ (registrist kustutatud) juhatuse liige ning osanik vastutab võlausaldaja ees. ER tegutses hagejaga eelmärgitud küsimustes suheldes V OÜ (registrist kustutatud) juhatuse liikmena. Selleks oleks ta pidanud kõik majandustehingud nõuetekohaselt dokumenteerima, vastutama korrektse raamatupidamise eest ning vältima tahtlusest või raskest hooletusest tuleneva kahju 4(10)
2-08-60841 tekitamist V OÜ (registrist kustutatud) võlausaldajatele. ER kui ainus osanik ning juhatuse liige, pidi hea seisma, et suhted klientide/võlausaldajatega toimuksid ausalt ja heade kommete kohaselt ning mitte olema seotud juhatuse liikme võimalike kuritarvitustega võlausaldajale poolt sihtotstarbel tasutud summade kasutamisel. Kõik juhatuse liikme poolt osaühingule võetud kohustused ja nende edasine täitmine oleks tulnud täpselt ning seadusega ettenähtud korras dokumenteerida ning kui hageja ootamatu haigestumise tõttu korteritehing luhtus ja korter müüdi kostjate vahendusel teisele isikule, oleks tulnud hagejale tema ettemaks viivitamatult tagastada (sellele on tähelepanu juhtinud ka pankrotihaldur). V OÜ (registrist kustutatud) juhatuse liige on kahjustanud võlausaldajate õigusi ja huve ka sellega, et pole esitanud viivitamatult, püsiva maksejõuetuse ilmnedes koheselt pankrotiavaldust. Ajutise pankrotihalduri aruandest selgub, et V OÜ (registrist kustutatud) oleks pidanud pankrotiavalduse esitama, kui mitte varem, siis 2008 oktoobris (st. hiljemalt ajal, mil hageja algatas käesoleva kohtumenetluse oma õiguste kaitseks). Et V OÜ (registrist kustutatud) seda ei järginud, võib sellist tegevust vaadelda kui võlausaldajate huvide süülist kahjustamist juhatuse liikme poolt. Osaühingu juhatuse liikme vastutuse võlausaldajate ees sätestab äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 4, samuti TSÜS § 37. Nimetatud sätete kohaselt võib juhatuse liikme poolt tekitatud kahju hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. ÄS § 188 vastutab osanikuna kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest ka osaühingu osanik. Käesolevas nõudes ning V OÜ (registrist kustutatud) 100%-lise osaniku ER ́i tegevuses ei ilmne osaniku vastutust välistava ÄS § 188 lg 2 tunnuseid. Juhatuse liikme ning osaniku vastutus võlausaldaja ees kujutab endast lepinguvälist (deliktilist) vastutust ning tekitatud kahju hüvitamine peab seega toimuma VOS § 1045 lg 1 p 7 ja 8 ja § 1050 kohaselt. ER ́i tegevuses kahju tekitamisel nii osaühingule kui hagejale ilmnevad nii seadusest tuleneva kohustuse rikkumine kui heade kommete vastane käitumine. Ta sai või pidi aru saama, et tema tegevus kahjustab hagejat (kannatanut) ning põhjustab seetõttu õigusvastase tagajärje. Kahju tekitamine hageja rahalistele vahenditele (st. nende omastamine ja raiskamine) toimus pikema aja jooksul (alates 2007 maist kuni 2008 septembrini). ER ́il oli piisavalt aega aru saamaks, et tema tegevus põhjustab hagejale kui OÜ-le V kahjuliku tagajärje. Pikaajaline V OÜ pangakontode tühjendamine hagejale arusaamatul eesmärgil oli tahtlik tegevus, mis ei saa olla subjektiivselt vabandatav. Samal ajal toimus nii kohtu kui hageja eksitamine, et hagejale on osutatud mingeid "teenuseid", et järelejäänud raha tagastatakse hagejale igal juhul ning hoiduti õigeaegsest pankrotiavalduse esitamisest. Hageja leiab, et on piisavalt tõendatud põhjuslik seos ER ́i tegevuse ning hagejale põhjustatud varalise kahju vahel. Lisaks on ER põhjustanud kahju OÜ-le V , mis omakorda tingis pankrotimenetluse ning selle läbiviimiseks rahaliste vahendite piisamatuse. Harju Maakohtu 22.10.2009 määruse kohaselt tsiviilasjas nr. 2-09-25462 pole ER ́i tegevuses välistatud ka pankrotikuriteo võimalus.
16.Hageja esitab alternatiivse nõude ER ́i vastu. Hageja palub ER ́ilt välja mõista temalt õiguslike aluste olemasolu korral nii põhivõlg kui intress hageja kasuks. Kuigi ER võttis hagejalt vastu raha V OÜ (registrist kustutatud) esindajana, ilmneb pankrotimenetluse materjalidest, et ta pole seda kirjendanud V OÜ (registrist kustutatud) raamatupidamises ning kõik edasine on toimunud V OÜ (registrist kustutatud) tegevusega mitteseonduvas dokumenteerimata tegevuses. TVle kuuluva raha raiskamine ja omastamine toimus ER ́i poolt ainuisiklikult ning käesolevale menetlusdokumendile lisatud pankrotihalduri aruande ning Harju Maakohtu määruse kohaselt võib ER ́i tegevuses olla kuriteo tunnuseid. Seega võib ER olla hageja ees ka vahetult vastutav lepinguvälise kahju hüvitamise sätete kohaselt. Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et ER on osalenud kogu senise menetluse käigus (sh. ka toimunud kohtuistungil) V OÜ (registrist kustutatud) seadusliku esindajana ja allkirjastanud kohtule saadetud vastused. Kostja vastuväited
17.Kostja hagi ei tunnista. Hagejaga sõlmiti esindusleping, XXX asuva korteri müügi eest maksti käsiraha 10 000 krooni, mille kohta väljastati sularahatšekk. Hageja tasus korteri remondi eest 52 000 krooni. Müügilepingu sõlmiseks broneeris kostja aja notar Heleriin K notaribüroos mai – juuni alguses 2007. 25.05.2007 kandis hageja V OÜ (registrist kustutatud) arvele 55 000 krooni, 5(10)
2-08-60841 paludes teha ülekandeid kuhu vaja. 06.06.2007 tegi hageja ülekande summas 340 000 krooni. Ettemaksuna XXX müüjale tasuti summas 295 000 krooni, hageja oli päri, et kui tehingut ei toimu hageja süül siis ettemaksu ei tagastata. Juuni 2007 lõpupoole hageja loobus korteri XXX ostust, põhjendades, et ei soovi saada ahjuküttega korterit. Uue ostjaga sõlmiti notariaalne tehing juulis 2007 ja ostja tasus 26.07.2007 summa 345 000 krooni. Hageja soovis saada teiste korterite pakkumisi. Hageja korter müüdi 01.06.2007, hageja korterit ei vabastanud, uus omanik sisenes korterisse ja käskis asjad korterist ära viia. Hageja asjad viidi ära XXXasuvasse korterisse üürilepingu alusel, mille eest maksti sularahas 2500 krooni. Hageja vend kinnitas, et XXXkorter sobib õele, fotosid korterist näidati hagejale. XXXkorteris alustati remonti XXXjärgijäänud materjalidega. Hageja venna väite kohaselt ei olnud hageja enam huvitatud XXXkorteri ostust, korteris lõpeti remont, müüjale saadeti arve ja inkassofirma abiga nõuti müüjalt sisse 9 541.57 krooni. Kostjale tundus, et hageja ei ole adekvaatne oma asju otsustama, pakuti korterit Laitses, kuid müüja müüs selle ise maha. 31.08.2007 lõpetas kostja XXX üürilepingu, sõlmiti üürileping XXX kohta, kostja tellis kolimisauto. Hagejale pakuti, et kui ta ei soovi teenuseid, siis otsigu ise endale korter üürimiseks või müügiks ja ülejäänud summa kantakse notari deposiiti, mida hageja ei teinud. Hagejale otsiti uus eluruum aadressil Sadama 17-59, mille omanik lõpetas üürilepingu 25.06.2008.
18.Kostja seisukoha kohaselt peaks hageja aru saama, et kõik on tehtud tema huvides ja tema tahtel. Õige ei ole hageja väide kostjapoolsete kuritarvituste kohta. Kostja on piisavalt tõendanud, millised maksed on hageja poolt tasutud ettemaksust teostatud. Hageja on kõnesolevates korterites elanud ja elab ning on mõistetav, et nende eest küsitakse raha, mis ei ole kuidagi kuriteoga seotud. Hageja tõttu lükati notariaegasid edasi ning lõpuks ta loobus korteri ostmisest. Hageja on nõudesse märkinud summad, mida kostja pole saanud (sh. XXX müüjale ja tema maaklerile tasutud käsiraha) ning on märkinud ka summad, mis on tema tarbeks makstud. Kohtuotsuse põhjendus
19.Kohus, kuulanud ära hageja ja tema esindaja ning kostja esindaja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
20.Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja ei ilmunud kohtuistungile vande all ülekuulamiseks. 30.08.2010 kohtuistungil määras kohus kuulata pooled vande all üle (III kd, lk 44-45), kooskõlastas menetlusosalistega ning määras järgmise istungi ajaks 10.11.2010. Kostjale saadetud kutses kohustati teda isiklikult istungile ilmuma. Kohustust istungile ilmuda on kostjale ER ́ile rõhutanud ka kostja esindaja vadv. Tiina Mare Hiob (III kd, tl 60). 10.11.2010 toimunud kohtuistungile kostja ER ei ilmunud, teatas, et viibib koolitusel, kuid koolituse kohta dokumenti ei esitanud. Kohus kohaldab TsMS § 270 lg 2 sätestatut, et kui pool ei ilmu ilma mõjuva põhjuseta tema vande all ülekuulamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus ilmumata jätmise asjaolusid arvestades lugeda ta seletuse andmisest keeldunuks, lg 1 kohaselt kui pool keeldub seletuse andmisest võib kohus lugeda vastaspoole väidetud asjaolu tõendatuks, arvestades muuhulgas vande või seletuse andmisest keeldumise kohta esitatud põhjendusi. Kohus loeb kostja ER ́i seletuse andmisest keeldunuks ja hageja väited tõendatuks ulatuses, millele kostja ei ole kirjalikes vastuväidetes sõnaselgelt vastu vaielnud.
21.Kohus peab vajalikuks lahendada esmalt küsimus, kas ER vastutab hageja ees kui V OÜ (registrist kustutatud) juhatuse liige või kui juhatuse liige n.ö isiklike deliktide järgi. Riigikohus on äriühingu juhtorgani liikme vastutust tõlgendanud selliselt, et võimalik on juhtorganite liikmete vastutus ka võlausaldajate ees ja seda juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks. .... Lisaks on võimalik juhtorganite liikmete vastutus nende n-ö. isiklike deliktide järgi ka muu deliktiõiguse alusel. 6(10)
2-08-60841 Seejuures tuleb kõne alla ka juhtorganite liikmete vastutus VÕS § 1045 lg 1 p-le 8 tuginedes heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju eest (RKL 3-2-1-7-10, p. 30). Kohus leiab, et kostja ER vastutab hageja ees Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 8 järgi. VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas hagejal on tekkinud kahju, kahju liik ning suurus, kostjapoolne heade kommetega vastuolus olev tahtlik käitumine ning põhjuslik seos tekkinud kahju ja kostja tahtliku käitumise vahel.
22.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja TVon sularahamaksed ja ülekanded teostanud V OÜ (registrist kustutatud) nimele ja arvedusarvele. See asjaolu on tõendatud kviitung-orderi nr 18, millest nähtuvalt on tasutud vahendustasu 10 000 krooni (I kd, tl 12); maksekorraldusest nr 000001 nähtuvalt on tasutud V OÜ arvele 17.05.2007 52 000 krooni, selgitusega ettemaks XXX(I kd, tl 15); 25.05.2007 on tasutud V OÜ arvele 55 000 krooni (I kd, tl 16); 06.06.2007 on tasutud V OÜ arvele 340 000 krooni, selgitusega XXXost-müük (I kd, tl 17). Ülekannete teostamine on tõendatud ka esitatud pangaväljavõtetega (II kd, tl 54-67). Seega on tõendatud, et hageja tasus kokku 457 000 krooni. Vaidlust ei ole ka selles, et nimetatud summa maksis hageja kostjale aadressil XXXasuva korteri remondiks ja selle omanikuks saamise eest ettemaksuna. Sellist poolte tahet kinnitab sõlmitud käsiraha leping, millest nähtuvalt LR, TV, V OÜ (registrist kustutatud), esindaja ER, UB peavad läbirääkimisi korteri asukohaga XXX müümiseks, notariaalne tehing toimub hiljemalt 28.juuni 2007 müügihinnaga 450 000 krooni (I kd, tl 69-72). Pooled ei vaidle kas selle üle, et viimane notariaeg oli broneeritud Tallinna notar Heleriin K büroosse 05.07.2007 kell 16.00 (II kd, tl 76-77), kuid hageja haigestus ja seega jäi tehing teostamata (I kd, tl 18). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et 24.07.2007 müüdi korter asukohaga XXX teisele ostjale, kinnistusregistri väljavõttest nähtuvalt on alates 24.07.2007 korteriomandi asukohaga linn XXXkorteri nr 5 omanik AA(I kd, tl 19-20). Kostja ettemakstud summat so. 457 000 krooni ei tagastanud. Ülalmärgitu alusel loeb kohus tõendatuks, et hageja vastavalt kokkuleppele korterit ei saanud ja seega sai hageja rahalist kahju summas 457 000 krooni.
23.Kostja on esitanud väite, et tegelikult hageja loobus XXX korteri ostust. Kohus leiab, et kostja esitatud väide ei ole tõendatud. Samuti ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et hageja ei olnud võimeline langetama iseseisvalt korteri ostuga seotud otsuseid. Käesolevas tsiviilasjas teostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 47-09 kohaselt ei vaja hageja eestkostet, ta on enamasti võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, oma tahte kujundamisel on võimeline hindama objektiivseid asjaolusid ja sellele vastavalt oma tahet avaldama (II kd, tl 13-19). Seega ei ole kostja väited hageja otsustusvõime kohta tõendatud.
24.Kostja, ER on väitnud, et ettemaksuna tasutud summa on kasutatud hageja, TV huvides ja tema heaks. Hageja ei ole vastu vaielnud asjaolule ning kohtule esitatud lepingutega on tõendatud, et kostja, ER sõlmis üürilepinguid V OÜ (registrist kustutatud) nimele ja arveldas hageja, TV poolt tasutud XXX ostmiseks tasutud ettemaksu arvelt, muuhulgas vahendustasu V OÜ-le (I kd, tl 90-91; 92-93). Kostja ER on esitanud TVle osutatud teenuste kalkulatsioonid, milles on kajastatud TVle osutatud teenuste maksumused (I kd, tl 21, 22). TV ei ole sellist kostja tegevust heaks kiitnud, vaid on esitanud nõudeid raha tagastamiseks. TV poolt V OÜ-le esitatud kirjadest nähtuvalt on hageja korduvalt esitanud kostjale nõudmisi raha tagastamiseks (I kd, tl 23, 24, 25). Kuna kostja on vande all ütluste andmisest keeldunud, loeb kohus tõendatuks, et hageja on kostjale esitanud nõudeid raha tagastamiseks.
25.Järgnevalt hindab kohus, kas kostja poolt üürilepingute sõlmimine ja tasumine ettemaksuna saadud summade eest on kooskõlas heade kommetega. Selle asjaolu hindamisel vaatleb kohus kogu kostja, ERi tegevust alates käsirahalepingu sõlmimisest ja summade ülekandmist hageja poolt. Kohus on tuvastanud, et hageja tasus V OÜ-le (registrist kustutatud) esindajale ja ainuosanik ERile sularahas ja ülekannetega kokku 457 000 krooni ning tasumine toimus 2007 aasta jooksul. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on V OÜ (registrist kustutatud) 2007 majandusaasta aruandes 7(10)
2-08-60841 kajastatud ilmselgelt ebaõigeid andmeid ja 2008 ja 2009 aasta kohta raamatupidamist ei ole üldse peetud (II kd, tl 203 – 210). Kostja poolt ei ole hagejalt saadud summasid raamatupidamises üldse kajastatud. Kostja väited, et hageja lubas ettemakstud summat kasutada milleks vaja, ei ole tõendatud. Hageja on tasunud summad kindlal eesmärgil, mis nähtub ka maksdokumentides olevatest selgitustest nagu „vahendustasu“, summas 10 000 krooni (II kd, tl 118); „ettem. XXX“, summas 52 000 krooni (II kd, tl 121); „ XXX tasumine osaline“ – hiljem hageja täpsustas, et on ekslikult märkinud oma vana aadressi, summas 55 000 krooni (II kd, tl 122); „ XXX“, ost-müük, summas 340 000 krooni (II kd, tl 123). Hageja poolt makstud summadest, maksedokumentides esitatud selgitustest, ega ka pooltevahelistest lepingutest ei tulene, et kostja oleks võinud ettemaksuna saadud raha kasutada oma äranägemise järgi ning teha sellest mistahes väljamakseid ja kulutusi. Üürilepinguid sõlmides ei ole kostja hagejat informeerinud sellistest olulistest asjaoludest nagu üüripinna maksumus, vahendustasu suurus, lepingu kehtivus ja muudest üürilepingu tingimustest. Kohus leiab, et selliselt tegutsedes on kostja rikkunud hageja lepinguvabaduse põhimõtet (VÕS § 1 lg 1), see vabadust valida kellega ja mis tingimustel leping sõlmida. Kostja ei ole hagejat informeerinud ka sellest, et üüritud korterite kulud kaetakse korteriostuks mõeldud ettemaksu arvelt. Samuti sõlmis kostja üürilepingud enne, kui oli hagejalt saanud sõnaselge nõusoleku üürilepingu sõlmimiseks. Ülalkirjeldatud kohaselt loeb kohus tõendatuks, et kostja on tegutsenud heade kommete vastaselt ning sellise käitumisega tekitanud hagejale rahalist kahju. Heade kommetega kooskõlas olevaks ei saa lugeda sellist osaühingu tegevust, kus kliendilt saadud raha ei kajasta oma raamatupidamisdokumetides, hageja nõudel raha ei tagasta, vaid osaühing asub saadud raha kasutama ilma hageja nõusolekuta korterite üürimiseks ja teenuste eest tasumiseks. Kostja tegevuse tulemusena jäi hageja ilma oma sihtotstarbelisest rahast so. korteriostuks mõeldud rahast, teda ei informeeritud piisavalt põhjalikult ega täpselt tema poolt makstud rahasummade kasutamisest: Selline tegevus ei ole kooskõlas heade kommetega. Kohtu arvates viitab kirjeldatud tegevus otseselt kostja pahausksele tegevusele. Ka menetluse käigus on kostja andnud lubadusi tagastada hagejale 120 000 krooni, kuid ei ole seda lubadust täitnud (I kd, tl 231).
26.Kohus leiab, et kahju tekitamine hagejale seisnes selles, et hageja poolt korteriostuks kogutud ja kostjale ettemaksuna makstud summat ei ole kasutatud kostja poolt soovitu kohaselt. VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaldamiseks peab õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise tuvastama kahju tekitaja tahtliku käitumise. Kohtul tuleb tuvastada, et tahtlus oli suunatud kannatanule kahjustamisele. VÕS § 104 lg 5 sätestatu kohaselt tähendab tahtlus õigusvastase tagajärje soovimist võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõppemisel. Hinnates kostja tegevust, leiab kohus, et peale seda, kui korter asukohaga XXX oli müüdud teisele isikule, ei soovinudki kostja hagejale ettemaksuna saadud raha tagastada, vaid asus seda kulutama nn. hagejale pakutavate teenuste eest. Kostja on korduvalt andnud lubadusi tagastada summa, kuid reaalselt ei ole seda täitnud. Kostja, isikuna, kes tegutseb kinnisvara vahendajana võis ja pidi aru saama, et kasutab ettemaksuna saadud raha ilma hageja nõusolekuta. Kostja pidi heade kommete vastasest ja kahju põhjustavast tegevusest aru saama juba siis, kui ta hageja poolt V OÜ-le (registrist kustutatud) makstud summasid raamatupidamises ei kajastanud ja kasutas summasid hageja nõusoleku vastaselt, muuhulgas ka viisil, et kustutas saadud summa eest kiirlaenufirmadest võetud laene (III kd, tl 4-9). Kuna kostja oli V OÜ juhatuse liige ja ainuosanik, pidi ta teadma raamatupidamise ja andmete kirjendamise kohustusest.
27.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et V OÜ (registrist kustutatud) ja TV vahel on sõlmitud XXX asuva korteri remondileping, mille kohaselt kohustub V OÜ teostama remondi summas 52 000 krooni (I kd, tl 13-14). Hageja on nimetatud summat üle kandes märkinud selgitusega, et „ettem. XXX“, summas 52 000 krooni (II kd, tl 121). Kostja ei ole korteri XXX remondiraha saamist vaidlustanud. Kuna korter müüdi teisele isikule, tuleb ka see hageja poolt kostjale makstud summa lugeda hageja kahjuks. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tähtsust sellel, kas kostja teostas remonti korteris asukoha XXX või mitte, tähtis on asjaolu, kas hageja sai nimetatud summa eest kokkulepitud teenuse. Maksekorralduses märgitud selgitus ning hageja väite, et nimetatud summa pidi kostja arvestama 8(10)
2-08-60841 korteri müügisumma hulka loeb kohus tõendatuks. Kostja ei ole sellele väitele vastu vaielnud ning kuna ütluste andmisest vande all on kostja loobunud, loeb kohus selle tõendatuks.
28.Kohus leiab, et kostja on heade kommete vastase tahtliku käitumisega hagejale tekitanud kahju ning tekitatud kahju tuleb hagejale hüvitada. VÕS § 1043 sätestatu kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohus tuvastas, et kostja ER on käitunud heade kommete vastaselt, ta on teinud seda tahtlikult ning tekitatud kahju ja hageja käitumise vahel on põhjuslik seos. Kahju hüvitamise nõude rahuldamisel juhindub kohus VÕS § 127 lg 1 sätetest, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseksolevat asjaolu ei oleks esinenud. Ülaltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et kostja on tekitanud hagejale kahju summas 457 000 krooni, mis kuulub hageja kasuks väljamõistmisele.
28.Hageja intressi nõue VÕS § 1035 alusel ei kuulu rahuldamisele, sest kohus ei rahuldanud hagi alusetu rikastumise sätete kohaselt. Kahju hüvitamine ei saa olla hagejale rikastumise aluseks VÕS § 127 lg 1 sätestatu eesmärgiks on seada kannatanu olukorda, mis oleks olnud kui ta poleks kostjale neid summasid kostjale maksnud. VÕS sätted ei näe ette kahjuhüvitiselt intressi väljamõistmist. Seega tuleb esitatud intressinõue jätta rahuldamata.
29.Ülaltoodu alusel kohus rahuldab hagi põhinõude so. 457 000 krooni osas. Esitatud intressinõude jätab kohus rahuldamata. Menetluskulud
30.Kohus leiab, et menetluskulude jaotamisel tuleb kohaldada TsMS § 190 sätteid. Hageja, TV ́le anti 01.08.2008 määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ( I kd, tl 34-35), 23.09.2008 määrusega vabastati hageja kautsjoni ja riigilõivu tasumisest (I kd, tl 52-53). TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hageja esitas nõude summas 457 000 krooni, mille kohus täies ulatuses rahuldas. Seega tuleb kostjalt riigi kasuks välja riigilõiv summas 50 000 krooni. Samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja esindaja tasu kokku 13 338,10 krooni ja riigi õigusabi kulud 140 krooni ja 7680 krooni (I kd, tl 245, III kd, tl 74-75), kokku 21 158.10 krooni. Väljamõistetud menetluskulu, so 5 000 krooni, tuleb AD tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900078444.
31.Vastavalt TsMS 179 lg-le 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus annab AD väljamõistetud menetluskulude tasumiseks ühe aasta arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 179 lg 6 kohaselt Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib menetluskulude riigituludesse väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit tähtajaks täitnud.
32.18.12.2009 määrusega määrati kostjale ER ́ile õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (III kd, tl 32). Määratud õigusabi korras esindas menetluses kostjat vandeadvokaat Tiina Mare Hiob, kes taotleb riigi õigusabi tasuna 5700 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summa tuleb jätta riigi kanda.
Heiki Kolk 9(10)
2-08-60841 Kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.