Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(6)

2-09-44096

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu 09. septembri 2009 kohtumäärusega algatati võlgniku pankrotimenetlus, ajutiseks pankrotihalduriks määrati T. K.. Ajutine haldur esitas kohtule ajutise halduri aruande pankrotimenetluses. Võlgniku üldandmed OÜ Ervam on registreeritud Viru Maakohtu registriosakonnas 27. juulil 1996. Osakapital äriühingus on 40 000 krooni ja ainuosanikuks on E.Z.. Äriühingu juhatus on käesoleval ajal üheliikmeline - E.Z., kes on kogu tegevusperioodi vältel olnud ainuke juhatuse liige. Äriühingu peamiseks tegevusalaks oli metsavarumise teenuste osutamine. Võlgniku tegevus pankrotiavalduse esitamise ajaks on täielikult peatunud. Tegelikult lõppes reaalne tegevus juba 2008. juulis. Kuni pankrotiavalduse esitamiseni püüdis juhatuse liige juristide abiga saada liisingettevõttelt (Nordea Finance Estonia AS-ilt) tagasi võlgniku poolt liisingettevõttele liisingulepingute täitmisel tasutud käibemaksu seoses liisingulepingute ülesütlemisega ja sellest asjaolust tuleneva käibemaksusumma korrigeerimisega, et tasuda veel olemasolevaid võlgu. Paraku kohtuväline tegevus ei andnud tulemusi, kuid kohtuvaidluste algatamiseks puudusid võlgnik ja juhatuse liikmel isiklikult rahalised vahendid. Töösuhted on lõpetatud ja võlgnevust töötajatele ei ole. Andmed võlgniku vara kohta Kinnisvara Maakohtute kinnistusosakondade andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole ka kuulunud. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid Maanteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele käesoleval registreeritud järgmised sõidukid: elamuhaagis Europa (1976), reg. märk 323 DT ja liikurmasin LOKOMO 909 (1975). Võlgniku esitatud andmete kohaselt liikurmasin Lokomo on võõrandantud 5.juulil 2002 OÜ-le Kohtla Ehitusteenus. Võõrandamistehingu aluseks on ostu-müügileping ja müügiarve. Juhatuse liikme otsusega 31. detsember 2008 on maha kantud elamuhaagis. Seega, nimetatud vara võlgnikul reaalselt puudub. Majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi andmetel ehitisi kui vallasasju võlgniku nimel registris registreeritud ei ole. Võlgniku poolt esitatud ajutise halduri järelpärimiste vastuses on 2(6)

2-09-44096 võlgnik kinnitanud, et tal puudub põhivara, käibevara, väärtpaberid, mitterealiseeritav vara ja rendileantud vara. Äriühingul on arvelduskonto nr 221004109472 Swedbank'is, mille saldo on 30,98 krooni. Krediidipangas on a/konto nr 4278640083503, saldo 10,07 krooni (arve on suletud 30. juunil 2009). Teistes krediidiasutustes võlgnikul kontosid avatud ei ole. Kassas on rahalisi vahendeid seisuga 09. september 2009 ei ole. Kassast on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist makstud töötasusid raamatupidajale ja tegevjuhile. Võlgniku andmetel on nõudeid kolmandate isikute (tellijad) vastu kokku summas 734 445 krooni. Intrac Eesti AS vastu tuleneb nõue summas 188 800 krooni traktoriroomikute müügist kokkuleppehinnaga. Intrac, Eesti on seisukohal, et tema poolt on nimetatud võlgnevus tasaarvestatud. Kuna tasaarvestus võlgniku poolt on teostamata, siis on see ka nõudena esitatud, kuid reaalselt antud võla sissenõudmine ilmselt pole siiski võimalik arvestades asjaolu, et Intrac Eesti AS on esitanud Harju Maakohtusse hagi OÜ Ervam ja E.Z.i vastu 173 086,32 krooni nõudes. Võlgnik on väitnud, et AS-l Intrac Eesti puudub nõudeks alus, kuid kohtulahendit antud asjas ei ole. Seega, lõplik tõde nõude suhtes ongi võimalik välja selgitada kohtuvaidluses. Teine võlausaldaja on Saksa firma, kellele teostati töövõttu ning kellelt jäi võlgniku andmetel saamata 545 645 krooni. Võlgnik on Saksamaa ettevõttelt võla sissenõudmiseks esitanud avalduse Harju Maakohtule kohtualluvuse määramiseks, kuid viimane jättis avalduse rahuldamata. Võlgniku lepinguline esindaja pöördus võla sissenõudmise osas ka Saksa advokaatide poole, kuid saksa advokaadi hinnangul oli prognoos protsessi võitmiseks võlgnikule raskesti tõendatav ning prognoositavad kulud üle 20 000 EUR. Selliste kulude kandmiseks puudusid võlgnikul rahalised vahendid. Seega, on ajutine haldur asunud seisukohale, et nõudeid kolmandate isikute vastu on võimalik esitada ainult kohtu kaudu, kuid selleks puuduvad rahalised vahendid. Ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal puudub võlgnikul igasugune materiaalne vara, rahalisi vahendeid pangakontodel on kokku 40 krooni ning debitoorset võlga võib pidada ebatõenäoliselt laekuvaks. Andmed võlgniku kohustuste kohta Ajutises menetluses on tuvastatud võlgniku kohustused järgmistele võlausaldajatele: Eesti Vabariik ( Maksu- ja Tolliameti kaudu) seisuga 14. september 2009 summas 757 934,13 krooni, millest käibemaks moodustab 757 475,13 krooni. Maksuhalduri poolt esitatud kontoväljavõtete põhjal teostatud analüüsi kohaselt on võlgnikul kohustused maksuameti ees seisuga 31. detsember 2008 praktiliselt puudusid. Võlgniku esitatud informatsiooni kohaselt parandas võlgnik käibedeklaratsioonid seoses liisingulepingute ülesütlemisega Nordea Finance Estonia AS-i poolt ja temale liisingvara tagastamisega. Seoses Nordea Finance Estonia poolt 28. jaanuaril 2008 erakorraliselt ülesöeldud liisinglepingutega leidis võlgnik, et kuna ta liisinglepingute (kapitalirendi tingimustel) sõlmimisel oli tasunud kogu vara maksumuselt käibemaksu, siis lepingute lõpetamisel, arvestades, et liisinguvara tagastus liisinguandjale, oli liisinguandjal kohustus maksta võlgnikule tagasi varade jääkmaksumustelt arvestatud käibemaks ning mõlemal lepingupoolel tekkis käibemaksuseadusest tulenevalt kohustus korrigeerida oma käibemaksuarvestust, sh liisinguvõtjal sisendkäibemaksu ja liisinguvara jääkmaksumuselt arvestatud käibemaks riigieelarvesse tagasi maksta. Eeltoodust lähtuvalt tegi võlgnik vastavad parandused ning vahendite puudumisel tekkis võlgnevus. Võlgniku esindaja esitas Nordea Finance Estonia AS-le nõude käibemaksu tagastamiseks summas 751 219,62 krooni. Nõude saajana ei ole Nordea Finance Estonia AS nõuet aktsepteerinud. 3(6)

2-09-44096 Ajutise halduri hinnangul võib olla antud vaidluses perspektiiv saada Nordea Finance Estonia ASlt tagasi enammakstud käibemaks, kuid see eeldab hagi esitamist kohtule ning ilmselt pikaajalist kohtuvaidlust. Absoluutset garantiid kohtuvaidluse positiivseks lahendamiseks pole võimalik anda ning iga alustatud kohtuvaidlus võib lõppeda hagejale nii positiivselt kui ka negatiivselt. Kohtuvaidluse algatamiseks puuduvad rahalised vahendid. Hankijatele (pandiga tagamata nõuded) on võlgnikul kohustusi kokku summas 179 713,81 krooni. Võlgnevus on kahele võlausaldajale Intrac Eesti AS summas 125 669,56 krooni ja AS Hansa Liising 54 044,25 krooni. Võlgnik on selgitanud, et Intrac Eesti As-le ei ole võlgnevus mitte transpordivahendite müügist, vaid võlgniku poolt antud võlatunnistuse alusel. Laenukohustus on juhatuse liikmele ja ainuosanikule E.Z.ile summas 452 591 krooni. Võlgniku juhatuse liikmega on

2-09-44096 2009.a. realiseerinud põhivara (kaks mobiiltelefoni ja arvuti) bilansilise jääkväärtusega kokku summas 2 944,80 krooni. Maha kantud on põhivara bilansilise jääkväärtusega 77 134 krooni. Ajutine haldur on seisukohal, et antud vara, mis müüdi või maha kanti on vähelikviidne ning nende võõrandamine pankrotimenetluses ei oleks andnud suuremat kasu. Seega vara tagasivõitmiseks tehtavad kulud ületavad vara realiseerimisest saadavat tulu. Ajutises menetluses kogutud materjalidest nähtub, et võlgnik on maksejõuetu ning see pole ajutise iseloomuga. Võlgnikul puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgniku ainsaks varaks võib ajutise halduri hinnangul pidada nõudeid kolmandate isikute vastu (Nordea Finance Estonia AS-i vastu nõue käibemaksu tagasisaamiseks). Kuivõrd kohtuväliselt ei ole asja senini lahendatud, siis on ainus võimalus nõude esitamiseks alustada hagimenetlus. Kohtulahendi lõpptulemust ei ole ajutisel halduril võimalik prognoosida. Ajutine haldur leiab, et juhul kui võlausaldajad soovivad kohtuvaidluse algatamist, on vajalik tasuda kohtudeposiiti vastavad menetluskulud. Juhul, kui deposiiti kulusid ei tasuta, on võimalus ajutise pankrotimenetluse kulude tasumiseks nõue ajutisel halduril likvideerimismenetluses võõrandada. Ajutine haldur palub lõpetada OÜ Ervam pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise Tõttu, nimetada OÜ Ervam dokumentide hoidjaks E.Z. (isikukood 45201132215, elukoht Sõmeru vald Lääne-Virumaa) ning mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele. Kohtuistung Kohtuistungil 12. oktoobril 2009 kinnitas ajutine haldur aruandes toodud seisukohti ning palus lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja vabastada ajutine pankrotihaldur halduri kohustustest. Võlgniku esindaja kohtuistungile ei ilmunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavaldusega, ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1, kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgnikul puudub igasugune materiaalne vara, rahalisi vahendeid pangakontodel on kokku 40 krooni ning debitoorset võlga võib pidada ebatõenäoliselt laekuvaks. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi seisuga 10. september 2009 summas 1 390 238,94 krooni. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus puudub. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 5(6)

2-09-44096 Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistuseks osaliselt. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1 ja lg 2, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18. detsembri 2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg 1 ja lg 8 kohaselt, ajutisel pankrotihalduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 16,5 tundi. Kokku on ajutise halduri tasu pankrotimenetluses 19 019 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nimetatud tasu on suurem kui justiitsministri 18. detsembri 2003 määrusega nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ kehtestatud ajutise halduri tasu, mida võib välja mõista riigi vahendite arvelt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja seega tuleb ajutise halduri taotlus ajutise halduri tasu määramiseks rahuldada osaliselt, vähendades ajutise halduri nimetatud summat kuni 6000 kroonini, millest omakorda tuleb maha arvata ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused. Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 1440 krooni. Nimetatud summa koosneb vajalikest kuludest pankrotimenetlusega seotud dokumentide vormistamisel, kirjavahetuse pidamisel ning büroo üldistest kuludest. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused suuruses 1440 krooni on põhjendatud täies ulatuses. Justiitsministri 18. detsembri 2003 määrusega nr 71 kehtestatud ajutise halduri tasu piirmäärast 6000 krooni tuleb maha arvata halduri tehtud vajalikud kulutused suuruses 1440 krooni ning ülejäänud summa 4560 krooni tuleb ajutisele haldurile välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasuna OÜ Ervam pankrotimenetluses. Samuti tuleb riigi vahenditest välja mõista Tael Halduribüroo OÜ kasuks (pangakonto: 221015630846 Swedbank) pankrotimenetluse kulude katteks 1440 krooni.

Evi Kool Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.