2-09-43704
Kohtuasja number
2-09-43704
Määruse tegemise aeg ja koht
22. oktoober 2009, kell 16.00, Jõhvi kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Evi Kool
Kohtuasi
OÜ Karmis-Iisaku pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Pankroti välja kuulutamine ja ajutise pankrotihalduri tasu määramine
Kohtuistungi toimumise aeg
12. oktoober 2009
Menetlusosalised ja esindajad
Võlgnik:
OÜ Karmis Iisaku (RK 10485116)
Võlgniku esindaja:
J. A. (juhatuse liige)
Ajutine pankrotihaldur:
1(8)
2-09-43704
Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur.
Viru Maakohtu 09. septembri 2009 kohtumäärusega algatati OÜ Karmis-Iisaku pankrotimenetlus, ajutiseks pankrotihalduriks määrati Tiia Kalaus. Võlgniku üldandmed OÜ Karmis-Iisaku on registreeritud Viru Maakohtu registriosakonnas 19. augustil 1998. Osakapital 300 000 krooni ja ainuosanikuks J.A.. Äriühing on asutatud kahe isiku J.A.`i ja H, K, poolt. H, K, võõrandas oma osa nimiväärtusega 150 000 krooni J.A.ile hinnaga 150 000 krooni. Äriühingu juhatus on käesoleval ajal üheliikmeline J.A.`i isikus. Perioodil 19. august 1998 kuni 23. märts 2009 kuulus juhatusse ka H, K, ja perioodil 02. jaanuar 2007 kuni 15.juuni 2009 oli kolmandaks juhatuse liikmeks M, K, Äriühingu peamiseks tegevusalaks oli elamute ja mitteeluhoonete ehitus, puidu saagimine ja hööveldamine, kaubavedu maanteel ja metsavarumine. Äriühingul oli ka M.itsehh, kus teostati erinevaid tellimustöid (kaupluste M. karkassid jms). Võlgnik esitas koondamisteate töötajatele 01.septembril 2009, töölepingud lõpetati 01.oktoobril 2009. Võlgniku tegevus pankrotiavalduse läbivaatamise ajaks on täielikult peatunud. Suulise kokkuleppe alusel kasutab osaliselt puidutöökoda ja selle tehnikat OÜ Puit-Iisaku. Andmed võlgniku vara kohta Kinnisvara Viru Maakohtu kinnistusosakonna andmetel kuulub võlgnikule kinnistu PUUKOJA (registriosa number 3749008) asukohaga Kasevälja küla Iisaku vald, 100% tootmismaa, suurusega 29 662 m2 ja kinnistu M.IKOJA (registriosa number 4250008) asukohaga Tartu mnt 61 Iisaku alevik, 100% tootmismaa, suurusega 11 887 m2 . Kinnistule PUUKOJA on seatud kinnistusraamatu IV jaos hüpoteek 1.järjekohal AS Hansapank kasuks summas 6 000 000 krooni ja kinnistule M.IKOJA on kinnistusraamatu IV jaos kantud hüpoteek 1.järjekohal AS Hansapank kasuks summas 3 000 000 krooni. Kinnistusraamatu III jaos kanded puuduvad. 2(8)
2-09-43704
Puukoja kinnistul asub puidutöötlemiseks kohandatud hoone koos seadmetega, samuti varjualused valmistoodangu säilitamiseks. Võlgnik on ilma seadmeteta hinnanud kinnistu võimalikuks realiseerimishinnaks 3 milj. krooni. M.ikoja kinnistul asub M.ikoja hoone, teed ja platsid, mille realiseerimisväärtuseks on võlgnik hinnanud 4 milj. krooni. Ajutine haldur on seisukohal, et mõlemad kinnistud omavad kõrgemat väärtust juhul, kui need realiseerida tervikvarana, s.t. koos hoonetes olevate ja tootmiseks vajalike seadmete ning masinatega. Seega, tuleks koguvarale anda realiseerimisväärtus koos hoonetes ja kinnistu territooriumil paikneva vallasvaraga. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid Maanteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele käesoleval registreeritud sõidukid mahtuniversaal Ford Transit (1999), reg. märk 960 TFB (eeldatav müügihind 5000 krooni); elamuhaagis Polar (1986), reg. märk 399 DB (2000 krooni); haagis Respo (2006), reg.märk 010 GI (10 000 krooni). Vastutavas kasutuses olnud sõidukite omanikuks oli SEB Liising. Kõik SEB Liisingule kuuluvad sõidukid on võlgniku poolt omanikule tagastatud. Majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi andmetel ehitisi kui vallasasju võlgniku nimel registris registreeritud ei ole. Võlgnik on esitanud põhivara inventuuri akti seisuga 31. august 2009. Põhivaras kajastuvad seadmed nii puidutöökojas kui ka M.itöökojas on võlgnikul säilinud. Samuti lisaks seadmetele asuvad Puidukoja kinnistul veel liikurmasinad ja kinnistul asuva tootmishoone II korrusel asuvad võlgniku administratsiooni kabinetid, mille sisustus on samuti põhivara loetelu esitatud. Kokku on võlgnik hinnanud puidutöökoja juurde kuuluvate masinate ja seadmete (s.h. kontorisisustus) realiseerimisväärtuseks 713 500 krooni ja M.ikojas asuvate seadmete väärtuseks 503 500 krooni. Nagu eelnevas punktis märgitud, on vara võõrandmaisel varal kõrgem väärtus juhul, kui need võõrandada tervikvarana. Eraldi on võimalik võõrandada M.itöökoda koos seadmetega ja puidutöökoda koos seadmetega. Üksikesemetena võiks olla reaalne võõrandada liikurmasinaid, kuid seda peaks tulevikus otsustama võlausaldajad. Kokku on võlgniku hinnangul kogu vara realiseerimisväärtus prognoositavalt 8 217 000 krooni. Ajutise halduri hinnangul arvestades käesoleval ajal valitsevat turusituatsiooni ning üldist pakkumise ja nõudluse vahekorda, võib pidada reaalseks laekumiseks ca 40-50% pakutud prognoosist, seega orienteeruvalt 3,3 kuni 4,1 milj. krooni. Ajutise halduri hinnangul omab vara müügiväärtuse kujunemisel kindlasti tähtasust ka asjaolu, et mõlemad kinnistud asuvad mitte väga suures keskuses, vaid alevikus, mille kaugus Tartust on 100 km, Jõhvist 30 km, Narvast 80 km ja Tallinnast 200 km. Seega, võib vara realiseerimine olla pikaajaline. Võlgnik on esitanud käibevara nimekirja, mille moodustavad peamiselt materjali jäägid ja valmistoodang. Kokku on hinnanguline väärtus 835 115 krooni. Ajutise halduri nõusolekul on võlgnik realiseerinud puitmaterjali summas 16 045 krooni ning viimane tellimus täideti Eesti Energia Jaotusvõrgule, kellele on esitatud arve summas 31 470 krooni. Käibevara üksikult realiseerimine ei ole pankrotimenetluses suure kulu tõttu otstarbekas, mistõttu tuleb arvestada oluliselt madalama realiseerimishinnaga. Tuginedes praktikale võib see moodustada kuni 25% kogusummast, s.o ca 208 770 krooni. 3(8)
2-09-43704
Äriühingul on arvelduskonto nr 221011518742 Swedbank'is, mille saldo on negatiivne arvelduskrediidi osas -972 836,75 (arvelduskrediit 1 milj. krooni). SEB Pangas on avatud arvelduskonto nr 10552021788001, saldo 834,14 krooni. Sampo Pangas on avatud konto nr 334276410006, saldo 62,24 krooni. Kassas on rahalisi vahendeid seisuga 09. september 2009 kokku 28 904 krooni (summa võib olla muutunud, kuna ajutine haldur on andnud nõusoleku ajutises menetluses teostatud pooleliolevate tööde jaoks vajalike kulutuste tegemiseks). Kokku rahaliste vahendite jääk seisuga 09. september 2009 oli 29 800,38 krooni. Arvelduskrediidi miinus sisaldub AS-le Swedbank olevate kohustuste hulgas. Võlgniku andmetel on nõudeid kolmandate isikute (ostjad) vastu kokku summas 766 051 krooni. Kogu summa ulatuses pole võlga tõenäoliselt võimalik sisse nõuda (näit. deebitor pankrotistunud). Kuivõrd nõuded deebitoride vastu on enamuses tekkinud alles 2009.aastal, siis on siiski suur tõenäosus enamus võlgu sisse nõuda. Seega, ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal võib hinnata võlgniku koguvara väärtusega ca 5 079 972 krooni ulatuses (arvestades suuremaid prognoositavaid väärtusi), kuid võõrandmaise käigus sõltuvalt realiseerimisperioodi pikkusest võib prognoositav väärtus ka väiksem olla. Andmed võlgniku kohustuste kohta: Ajutises menetluses on tuvastatud võlgniku kohustused järgmistele võlausaldajatele: Eesti Vabariik ( Maksu- ja Tolliameti kaudu) seisuga 09. september 2009 summas 878 369 krooni, millest 802 423 krooni osas oli võlgnevus ajatatud maksegraafiku alusel ja 16 166 krooni arvestuslik intress. Maksuhalduri poolt esitatud kontoväljavõtete põhjal teostatud analüüsi kohaselt on võlgnikul tekkinud makseraskused tähtaegselt maksete tasumisel 2008.a. lõpul. Arvestades asjaolu, et võlgnikul oli keskmiselt kuni 30 töötajat, siis lasus tal suur sotsiaalmaksu kohustus igakuiselt. Suurim võlgnevus ca 50% koguvõlast moodustabki sotsiaalmaks. Makseraskuste tekkimisel pöördus võlgnik maksuhalduri poolt ning olukorra lahendamiseks kinnitati maksegraafik võlgade ajatamiseks. Maksuhalduri andmetel ei ole võlgnikule tehtud trahve ega määratud täiendavaid makse maksuotsusega. Hankijatele (pandiga tagamata nõuded) on võlgniku andmetele kohustusi kokku summas 1 296 404 krooni. Suurimateks võlausaldajateks on: E. M. - 467 807 krooni (võla tekkimise aeg sept. 2008); SEB Liising - 225 672 krooni (alates 24.03.2009) (esitatud arved seoses liisingvara tagastamisega); K. M. - 71 613 krooni (31.03.2009); .I K. - 56 994 krooni (6.04.2009); OÜFrelok65 500 krooni (31.10.2008). Ülejäänud võlausaldajate nõuded on summas 30 000 krooni. Vastavalt kreeditoride väljavõttele on võlad tekkinud enamuses 2009.aastal. Laenukohustus on Swedbank AS-le ja koosneb kahest alusest: laenuleping nr 08-137204-JI, mille jääk seisuga 10.09.2009 koos põhiosa viivise ja intressi võlaga on 388 672,81 EUR (ca 6 081 408 krooni); laenuleping nr 08-205729-JK, mille jääk koos kõrvalnõuetega on 419 865,90 krooni. Tähtajaline arvelduskrediit nr 01-047235-KT laenujääk koos kõrvalnõuetega 984 043.87 krooni. Kokku pandiga tagatud nõudeid summas 7 485 317,77 krooni (koos kõrvalnõuetega) Kohustused panga ees on tagatud hüpoteekidega PUUKOJA kinnistule summas 6 milj. krooni ja M.IKOJA kinnistule summas 3 milj. krooni. Samuti on laenuandja kasuks seatud kommertspant võlgniku vallasvarale summas 6 milj. krooni. Rahaliste vahendite puudumise tõttu on võlgnevus töövõtjatele kahe eelneva kuu (august ja september 2009) eest, kasutamata puhkusekompensatsiooni ja töölepingu lõpetamise hüvitiste osas kokku 556 167 krooni. 4(8)
2-09-43704 Ajutise menetluse käigus on tuvastatud, et OÜ-1 Karmis-Iisaku on teadaolevaid kohustusi seisuga 10. september 2009 summas 10 216 257,77 krooni. Maksejõuetuse põhjustest ning juhatuse liikmete vastutusest Vastavalt võlgniku esitatud bilansile ja kasumiaruandele seisuga 31. detsember 2008 oli võlgniku tegevus kasumis 2007.aastal. Kasum majandustegevusest perioodi lõpuks oli 425 684 krooni. Aastal 2008 on drastiliselt langenud võlgniku realiseerimise netokäive, peaaegu poole võrra (2007 - 32 063 076 krooni ja 2008 - 17 715 683 krooni). Samuti on võlgnikul vähenenud kulud, kuid seda üksnes kaupade, materjali ja teenuste arvelt. Muud tegevuskulud on jäänud samasse suurusjärku. Kokku on 2008.a. võlgnik kandnud kahjumit üle 2 milj. krooni. 2009.a. esimese kaheksa kuuga on võlgniku käive olnud 6 milj. krooni, kuid valmistoodangust on saadud kahjumit üle 3,8 milj. krooni. Võlgnik on 2009.a. oluliselt vähendanud tegevuskulusid ning tööjõukulusid. Vaatamata sellele, on 2009.a. esimese kaheksa kuuga tulnud juurde kahjumit ca 3,2 milj. krooni võrra. Võlgniku tegevus ja tehtud investeeringud olid suunatud ehitusturule. Kahjuks alates 2008.a. hakkas üldise majanduslanguse tingimustes vähenema eeskätt ehitustegevus, mis oli eelneval kahel aastal eriti hoogustunud. Tellimusi suurtele ehitusobjektidele juurde ei tulnud. Samuti tekkis 2008.a. lõpus probleeme ostjatelt saadaolevate võlgade sissenõudmisega. Paljud võlgnikud sõlmisid maksegraafikuid, kuid ei suutnud ka nendest kinni pidada. Samas oli võlgnik toodangu valmis teinud ning sinna oli kulutatud nii materjali kui ka tööjõukulu. Kuivõrd laekumine deebitoridelt muutus ebastabiilseks, siis sellest tingituna tekkisid võlgnikul ka häired oma kohustuste tasumisel. Võlgnikul oli SEB Liisingult renditud üle 10 transpordivahendi. Liisingmaksete tasumisel tekkisid raskused 2009.a. alguses. Läbirääkimised liisinguandjaga osaliselt liisitud vara tagastamiseks või maksepuhkuse andmiseks ei andnud tulemusi ning 2009.a. mais lõpetas liising kõik lepingud korraga. Pärast liisinglepingute lõpetamist ja vara tagastamist esitas liisingfirma võlgnikule arveid, mis tulenesid liisingvarale liisinguandja poolt tehtud remondist ja muudest kuludest (näiteks: pesuarved varale, mis oli võlgniku poolt tagastatud täielikult puhastatuna). Võlgnik ei suutnud nimetatud lisakulusid kanda ning loobus täielikult nende tasumise üritamisest, sest leidis, et osaliselt on talle esitatud arved põhjendamatud. Käesolevaks ajaks on kogunenud esitatud arvetest võlgnevus üle 400 000 krooni. Seega, maksejõuetuse tekkimise algus oli 2008 aasta II poolaasta ning maksejõuetuse põhjuseks üldisest majanduslangusest tingitud tellimuste vähenemine, hindade langus võrreldes varasema perioodiga, paljude tellijate sattumine makseraskustesse ning sellest tingitud suur debitoorse võlgnevuse kasv. Maksejõuetuse põhjusena ei ole tuvastatud juhatuse liikme poolt tahtlikult tekitatud maksejõuetuse situatsiooni. Võlgniku juhatus üritas maksejõuetuse ilmnemisel püüda leida situatsioonile lahendust. Suuremate võlausaldajatega (Swedbank, maksuamet) suudeti läbirääkimiste teel kokku leppida maksegraafikute alusel tasumised. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikust äriühing oli üle keskmisest suurem, mistõttu ei ole võimalik tegevust lõpetada koheselt ning tegevuse kokkutõmbamiseks tuleb arvestada vähemalt ühe - kuni kahekuulise ajaga. Vara tagasivõitmise võimalused Võlgnik on enne pankrotimenetluse algatamist eelneva kolme kuu jooksul realiseerinud osaliselt oma põhivara. Vastavalt esitatud andmetele on võlgnik võõrandanud põhivara hulka kuuluvat vara 5(8)
2-09-43704 summas 271 800 krooni, millest 150 000 krooni moodustab veoauto Volvo FL 10 müük. Võrreldes bilansiliste hindadega ei ole vara müüdud sellest madalama hinnaga. Enamuse vara ostjad on äriühinguga seotud isikud. Samas on võlgnik esitanud ajutisele haldurile materjali, kus vara müüki on teostatud läbi avaliku pakkumise (näiteks püüdis võlgnik leida ostjaid läbi avaliku portaali ka liisingvarale). Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et teoreetilised alused vara tagasivõitmiseks võiksid olla, kuid tegemist ei ole märkimisväärse osa vara müügiga ning samuti ei kahjusta müüdud vara tervikvara koosseisu. Arvestades lähiaja praktikat pankrotivara müümisel ei saa ajutine haldur garanteerida ka tagasivõidetava vara müüki kõrgema hinnaga. Vara müügist saadud rahalisi vahendeid on võlgnik kasutanud võlausaldajate ees kohustuste täitmiseks (eeskätt pangalaenu tagasimaksed ja maksude maksegraafiku täitmine). Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et saadud vaheneid oleks võlgnik kasutanud oma lähikondsetele võlgade tasumiseks. Ajutises menetluses kogutud materjalidest nähtub, et OÜ Karmis-Iisaku on maksejõuetu ning see pole ajutise iseloomuga. Võlgniku teadaolevad kohustused ületavad prognoositava vara maksumust ca 2 kordselt. Võlgnik on lõpetanud kõik töösuhted. Tootmismahtude taastumine on tõenäoliselt pikaajaline protsess ning tellimuste vähesuse tõttu ei ole võlgnikul võimalik täita tähtaegselt võetud kohustusi. Eeskätt rahaliste vahendite puudumise tõttu ei ole võimalik läbi viia ka ettevõtte saneerimist. Ajutine haldur palub kuulutada välja OÜ Karmis-Iisaku pankrot, nimetada OÜ Karmis-Iisaku pankrotihalduriks Tiia Kalaus ning mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele. Ajutine haldur esitas kohtule aruande tööst ajutise pankrotihaldurina, milles palub välja mõista võlgnikult ajutise pankrotihalduri tasu 17 töötunni eest kokku 19 684 krooni (koos tulu- ja sotsiaalmaksuga) ja vajalike kulutuste katteks 2040 krooni. Haldur esitas taotluse mõista pankrotimenetluse kulud summas 2040 krooni välja Tael Halduribüroo OÜ kasuks. Kohtuistung Kohtuistungil kinnitas ajutine haldur aruandes toodud seisukohti. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. Ajutine haldur palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohus määras, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 12. novembril 2009 kell 12.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas.
Kohus, tutvunud avaldusega, ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku, leidis, et pankrot tuleb välja kuulutada. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb PankrS § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb PankrS § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Kohus PankrS § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise aluseid ei tuvastanud. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on vara, mille realiseerimise hinnanguline väärtus võib olla ca 5 079 972 krooni. Võlgniku kohustused moodustavad 10 216 257,77 krooni. Vara tagasivõitmiseks 6(8)
2-09-43704 aluseid ei esine. Võlgniku majandustegevus on peatunud, töötajatega on töölepingud lõpetatud. Saneerimise läbiviimine ei ole rahaliste vahendite puudumise tõttu võimalik. Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku kohustused ületavad varasid ligikaudu kaks korda, võlgnikul majandustegevus ja sellest tulenevalt ka varade suurenemise võimalus puudub. Kuriteo tunnustega tegu ega rasket juhtimisviga võlgniku juhtorgani liikme osas tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihaldur T. K. on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et T. K. vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab T. K. pankrotihalduriks. Kohus määras kohtuistungil, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 12. novembril 2009 kell 12.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 17 tundi. Ajutise halduri tasu pankrotimenetluses moodustab 19 684 krooni (koos tulu- ja sotsiaalmaksuga). Ajutine haldur palub välja mõista võlgnikult ajutise pankrotihalduri tasu. Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 2040 krooni. Nimetatud summa koosneb vajalikest kuludest pankrotimenetlusega seotud dokumentide vormistamisel, kirjavahetuse pidamisel ning büroo üldistest kuludest. Ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks kasutanud Tael Halduribüroo OÜ ruume, tehnikat ja materjale. Haldur esitas taotluse mõista pankrotimenetluse kulud summas 2040 krooni välja Tael Halduribüroo OÜ kasuks. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1 ja lg 2, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18. detsembri 2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg 1,2,5,6,7 kohaselt, ajutisel pankrotihalduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka võlgniku tegevusalast ja pankrotivara iseloomust. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Ülemmäära ei rakendata ajutise halduri tasu määramisel riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri tasu ei tohi olla väiksem kui üks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. 7(8)
2-09-43704
Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Määrata ajutise halduri tasu suuruseks ja välja mõista pankrotivarast ajutise halduri kasuks kokku 19 684 krooni (tulu- ja sotsiaalmaks sealhulgas). Määrata ajutise halduri kulutuste suuruseks ja välja mõista pankrotivarast Tael Halduribüroo OÜ kasuks 2040 (krooni (sealhulgas käibemaks).
Evi Kool Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.