Tsiviilasi nr.2-09-48117
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-09-48117
Tsiviilasi
X OÜ hagi V. A. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja : X OÜ (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Esindaja: K. T. (Y OÜ; asuk. xxxxxxxxxxxx; Epost: [email protected]) Kostja: V. A. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxx-xxxxxxxx) Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
esindajad
Menetlusvorm
Rahuldada X OÜ hagi V. A.
vastu täies ulatuses.
Välja mõista V. A. võlgnevus üks tuhat üheksasada kaks (1 902) krooni ja menetluskulud kaks tuhat (2 000) krooni X OÜ (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, peab kandma kostjad. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebe kord
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (21.10.2009). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtu Valga kohtumajale 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Tartu Maakohtu Valga kohtumaja menetluses on X OÜ hagi V. A. vastu võlgnevuse 1902 krooni ja menetluskulude nõudes. Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et OÜ B T ja kostja sõlmisid 21.11.2005.a. järelmaksugraafiku ostetud kaupade eest tasumiseks summas 1400 krooni ja intresside tasumiseks summas 111 krooni. OÜ B T sõlmis OÜ-ga X faktooringulepingu, mille alusel edastas andmed ja tellitava kauba väärtuse hagejale. OÜ X koostas 21.11.2005.a. järelmaksugraafiku, mille alusel kohustas kostjat tasuma ostetud kauba eest 1400 krooni ja intressid 111 krooni vastavalt järelmaksugraafikule. Lepingus kokkulepitud intressimääraks oli 0,089% päevas. Kuna kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 1902 krooni, millest põhivõlgnevus 1400 krooni, intressid 111 krooni ja viivised 391 krooni. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskuludena riigilõiv 1000 krooni ja õigusabikulud 1000 krooni. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule; järelmaksugraafiku, maksemeeldetuletuse, järelmaksulepingu üldtingimused, tellimislehe, esindajatasu arve (tl 4-10). Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 76 lg1 , 82 lg 1, 100; 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1; 256, 397. Menetluse käik Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 24.09.2009.a. kohustas kohus kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 14-16), hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja nõudel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 25.09.2009.a. (tl 17). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.
2 (4)
Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. VÕS § 256 kohaselt faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja nõude sisse nõudma. Asja materjalidega /tl.5,8-9/ on tõendatud, et kostjaga on sõlmitud 21.11.2005.a. ostetud kaupade eest tasumiseks järelmaksegraafik /tl.5/. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet puudutavad õigusnormid. VÕS §76 ja § 82 lg 2 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt 21.11.2005.a. sõlmitud järelmaksugraafikule kohustus kostja tasuma igakuiselt kindlaks kuupäevaks kokkulepitud summa OÜ-le X. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja oma kohustusi ei täitnud nõuetekohaselt. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kauba eest võlguoleva summa tasumist. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tasuda intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt järelmaksugraafikule lisandub kauba hinnale täiendavalt intress, mis on 0,089% päevas, kokku summas 111 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma intressi tasumist kostjalt.
3 (4)
VÕS §101 lg.1 p.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostja on kohustist rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist, intresside ja viivise tasumist. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 1902 krooni, millest põhivõlgnevus 1400 krooni, intressid 111 krooni ja viivis 391 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174’ lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena asjas tasutud riigilõiv summas 1000 krooni ja õigusabikulud 1000 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Aare Kaldma kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.