2-06-32687/23 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2-06-32687 kättetoimetamisest. Sisulised asjaolud 03.11.2006.a. esitas Viliste Talu maakohtule hagi K K vastu 42 091.90 krooni hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt ajas hageja 31.08.2006 kella 9.30 paiku oma laudast tõuveiseid karjamaale. Teelõik, kus asub loomade karjamaa, on sirge, mõlemale poole kaugele nähtav, nähtavust takistavaid objekte tee ääres ei ole. Enne karjamaale jõudmist nägi R J, et Sauvere poolt tuleb täiskiirusel suur veoauto, kes ei pidurdanud, sõitis vasakule poole teele ja seetõttu sõitis otsa hageja loomadele. Hageja pöördus kostja poole kohtueelse hüvitamise taotlusega, kuid kostja sellele ei reageerinud. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista VÕS § 1057 alusel takitatud kahju 42 091.90 krooni. 31.10.2006.a. esitas kostja hagile vastuse, milles teatas, et ta ei tunnista hagi. Muu hulgas on tekitatud kahjunõue paljasõnaline ja tõendamata /t.l 56/. Kostja vaidles hagile vastu ka 11.01.2007.a. toimunud eelistungil. Kostja sõnul tekitasid loomad ise kahju kostjale, mistõttu soovib ta tasaarvestust /t.l 54-56/. 07.05.2007.a. peatas maakohus asjas menetluse kuni Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonnas 31.08.2006.a. Kärla-Sauvere tee 2,3 kilomeetril Jõempa külas toimunud liiklusõnnetuse kohta alustatud väärteomenetluse lõppemiseni /t.l 67/. 18.11.2008.a. väärteoasjas nr 4-08-143 rahuldas maakohus R J kaebuse ja tühistas Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 28.12.2007.a. otsuse väärteoasjas nr 2740 06 001442 R J karistamises liiklusseaduse § 74 36 lg 2 p 3 järgi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses s.o 600 krooni ja lõpetas väärteoasjas menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 09.02.2009.a. uuendas maakohus asjas menetluse ja määras eelistungi toimumise aja 23.02.2009.a. /t.l 75/. 23.02.2009.a. toimunud eelistungil väitis kostja, et sisuliselt tal enam põhjust hagile vastuvaidlemiseks ei ole, kuna väärteomenetluses on asutud seisukohale, et kostja K. K on süüdi /t.l 80/. 12.03.2009.a. esitas hageja kohtule taotluse kaasata kaaskostjana kindlustusandja QBE Kindlustuse Eesti AS (asukoht Liivalaia 13/15 Tallinn) /t.l 85/. 23.03.2009.a. rahuldas maakohus hageja nimetatud taotluse ja kohustas kostjat esitama vastuse hagile /t.l 86-87/. 22.05.2009.a. võttis kaaskostja QBE Insurance (Europe) Limited Eesti Filiaal hagi õigeks ja tunnistas tema vastu suunatud nõuet. Kohtukulud palub kaaskostja jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 6 alusel. 21.07.2008.a. QBE Kindlustuse Eesti AS ning QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaali vahel oli sõlmitud kindlustusportfelli üleandmise leping, millele on loa andnud Finantsinspektsioon oma juhatuse 22.10.2008.a. otsusega. Kindlustusportfelli ja ühtlasi kogu äritegevuse üleandmine toimus 01.11.08, millest alates QBE Kindlustuse Eesti AS asemel jätkas äritegevust Eesti Vabariigis QBE Incurance (Europe) Limited Eesti filiaal, mistõttu palus kostja asendada kaaskostja vastavalt TsMS § 209 /t.l 99-103/. Hageja taotlus 07.07.2009.a. esitas hageja kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks /t.l 110/, kuna kaaskostja QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaal on 19.06.2009.a. maksekorraldusega tasunud kogu nõutud summa hagejale. Seega loobub hageja hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 2500 krooni ja tasunud advokaadile õigusabi eest 15 340 krooni. Eeltoodu ja TsMS 429 lg 1 ja 428 lg 1 p 3 alusel palub hageja võtta hagist loobumine vastu, lõpetada asjas menetlus ja välja mõista kostjalt hageja menetluskulud ning kanda need tema arveldusarvele nr 10022085902007 SEB Pank AS. Vastavalt õigusabikulude taotlusele on advokaat kogunud materjale hagi koostamiseks, hagi esitamiseks kohtusse, esimese astme kohtus esindamine – 7 tundi ja 40 minutit x 1700 kr= 13 000 krooni, millele lisandub käibemaks 2340 krooni, kokku 5900 krooni. Taotlusele on

2-06-32687 vastuväiteid esitanud /t.l 114, 121/. Kostja QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaal nõustub hageja taotlusega menetluse lõpetamiseks. Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kuna kostja QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaal võttis hagi kohe peale hagimaterjalide talle väljastamist õigeks, ei ole põhjendatud temalt hageja kasuks menetluskulud välja mõista. Kaaskostja kaasati menetlusse 23.03.2009.a. /t.l 86-87/. 28.04.2009.a. väljastati talle hagimaterjalid ja 22.05.2009.a. esitas ta kohtule vastuse, milles teatas, et võtab hagi õigeks /t.l 99/. Hageja ei ole kaaskostjale QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaalile enne hagi esitamist nõuet esitanud, kaaskostja ei olnud kindlustusjuhtumist teadlik, seega puudus kaaskostjal võimalus asja kohtuväliselt lahendada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et eeltoodud asjaoludel ei ole põhjendatud kostjalt QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaalilt välja mõista hageja menetluskulud. Kostja K K on alates hagi kohtule saabumisest sellele vastu vaielnud, ei ole koheselt teatanud kohtule kindlustuslepingu olemasolust. Hageja menetluskulude taotlusele ei ole vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et TsMS § 168 lg 5 alusel tuleb hageja menetluskulud tuleb jätta kostja K K kanda. TsMS 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. TsMS § 175 lg 2, 3 ja 4 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata (lg. 2). Mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (lg. 3). Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad (lg. 4).

2-06-32687 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008.a. määrusele nr 137 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad § 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad tsiviilasja hinnaga kuni 50 000 krooni maksimaalselt sissenõutavaks kuluks 25 000 krooni. Hageja taotleb kostjatelt välja mõista õigusabitasu summas 15 340 krooni /t.l 110/. Hageja on kohtule esitanud arve, mille kohaselt on FIE R J tasunud õigusabi eest vandeaadvokaat A. Tammele 10 000 krooni, millele lisandub käibemaks 18 % s.o 1800 krooni, kokku tasu 11 800 krooni. Seega ei ole hageja õigusabi kulu suuremas summas arvetega tõendatud. Kohus hinnates hagiavalduse asjaolusid ning poolte kohustuste kindlakstegemisele kohaldatavaid õigusnorme ja asja menetluse keerukust, ei pea õigusabitasu 15 340 krooni suuruses summas kostjalt väljamõistmist põhjendatuks ning selle tasumist taotletud summas tõendatuks (arve on summale koos käibemaksuga 11800 kroonile). Kohus leiab, et kuna tsiiviiilasja menetluskulude hulka ei saa arvestada väärteomenetlusega seotud kulusid, ei ole nende kulude väljamõistmine kostjalt põhjendatud, samuti ei ole õige lisada väärteomenetlusele kuluvat advokaadi ajakulu käesoleva tsiviilasja ajukulu hulka. Ka on Pärnu Maakohus oma 18.11.2008.a. otsuses väärteoasjas nr 4-08-143 R J kaebus Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 28.12.2007.a. otsusele väärteoasjas nr 2740 06001442 leidnud, et R Jle tuleb hüvitada riigieelarve vahenditest valitud kaitsjale makstud õigusabikulud summas 7080 krooni. Seega on väärteomenetluse kulud hagejale riigi poolt hüvitatud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et arvestades eeltoodud asjaolusid on põhjendatud advokaadi ajakulu 5,5 tundi s.o tasu vastavalt advokaadi tunnitasule kokku 9350 (5,5 x 1700) krooni. Nimetatud tasu on arvestades eeltoodu asjaolusid vajalikus ulatuses ja põhjendatud. Advokaaditasu on tasunud FIE R J. TsMS § 174 lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigikohus on asunud oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-168-06 seisukohale, et nimetatud sätte alusel saab kohus menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Vastavalt Maksu- ja tolliameti andmetel on advokaaditasu tasunud FIE R J käibemaksukohustuslane /t.l 127/. Seega ei ole põhjendatud õigusabikuludele lisanduva käibemaksu väljamõistmine kostjalt. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjalt K Kalt tuleb välja mõista hageja Viliste talu kasuks menetluskulud so. riigilõiv 2500 krooni ja õigusabitasu 9350 krooni, kokku 11850 krooni.