Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

S

avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus Välja mõista J S menetluskuluna 3 340 krooni OÜ I kasuks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib

2-09-19904 esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka, arvelduskontole nr 221013921094 Swedbanka või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaali, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik OÜ I(hageja) esitas 04.05.2009 maakohtule hagi J S (kostja) ja JT vastu solidaarselt võlgnevuse 36 830 krooni nõudes. JT osas on kohus 21.10.2009 määrusega vastu võtnud hageja 15.10.2009 hagist loobumise avalduse, sest JT on 06.09.2009 surnud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 03.03.2008 laenulepingu nr 243, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 10 000 krooni, intressiga 72% aastas. Laenusumma ja intresside lõpliku tasumise tähtajaks leppisid pooled kokku 03.03.2009. Vastavalt lepingu punktile 1.5.1 on hageja õigus nõuda viivist 1% päevas tasumata summalt. Kostja viivise võlgnevus hageja ees on 33 100 krooni, mida hageja vähendab põhinõudeni. Hageja palub kostjalt välja mõista 36 830 krooni, millest põhinõue on 10 000 krooni, intressid 4 330 krooni, viivised 10 000 krooni, leppetrahv 10 000 krooni ja nõudekulu 2 500 krooni. Kohus on kostjale hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades nimetatud dokumentide väljavõtted 12.08.2009 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Hageja on 05.10.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsusega kuulub hagi osaliselt rahuldamisele. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 03.03.2008 sõlmitud laenulepingust nr 243. Kostja on hagis toodud asjaoludel lepingut rikkunud. Hagi põhinõude, intressi ja kulutuste nõude osas kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 396 lg 1 alusel. Pooled on kokku leppinud viivises 1 % tähtaegselt tasumata summast päevas iga maksmisega viivitatud päeva kohta. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis tulenevalt VÕS § 415 lg

2-09-19904 1 saab viivise maksimaalseks määraks arvestada lepingus ette nähtud intressimäära, s.o 0.2 % päevas. Hageja nõuab viivist perioodil 03.06.2008 kuni 04.05.2009, s.o 331 päeva. - Kuni 02.07.2008 võlgneb kostja laenusumma 835 krooni, millelt viivis 0.2% päevas on 50.10 krooni; - kuni 02.08.2008 võlgneb kostja laenusumma 1 670 krooni, millelt viivis 0.2% päevas on 100.20 krooni; - kuni 02.09.2008 võlgneb kostja laenusumma 2 505 krooni, millelt viivis 0.2% päevas on 150.30 krooni; - kuni 02.10.2008 võlgneb kostja laenusumma 3 340 krooni, millelt viivis 0.2% päevas on 200.40 krooni; - kuni 02.11.2008 võlgneb kostja laenusumma 4 175 krooni, millelt viivis 0.2% päevas on 250.50 krooni; - kuni 02.12.2008 võlgneb kostja laenusumma 5 010 krooni, millelt viivis 0.2% päevas on 300.60 krooni; - kuni 02.01.2009 võlgneb kostja laenusumma 5 845 krooni, millelt viivis 0.2% päevas on 350.70 krooni; - kuni 02.02.2009 võlgneb kostja laenusumma 6 680 krooni, millelt viivis 0.2% päevas on 400.80 krooni; - kuni 02.03.2009 võlgneb kostja laenusumma 7 515 krooni, millelt viivis 0.2% päevas on 450.90 krooni; - kuni 02.04.2009 võlgneb kostja laenusumma 7 515 krooni, millelt viivis 0.2% päevas on 450.90 krooni; - kuni 02.05.2009 võlgneb kostja laenusumma 7 515 krooni, millelt viivis 0.2% päevas on 450.90 krooni; - kuni 04.05.2009 võlgneb kostja laenusumma 7 515 krooni, millelt viivis 0.2% päevas on 30.06 krooni. Seega on perioodil 03.06.2008 kuni 04.05.2009 kostja I viivise võlgnevus hageja ees 3 186.36 krooni. Leppetrahvi nõude summas 10 000 krooni jätab kohus rahuldamata, kuna nimetatud nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi ning nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1120-08). Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivu summas 6 000 krooni, kohtutäituri tasu summas 413 krooni ja menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise tasu 100 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud. Kohtutäituri 28.07.2009 otsuse alusel on kohtutäiturile välja makstud 240 krooni. Kuna hagi kuulub osaliselt rahuldamisele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 3 340 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

2-09-19904

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.