2-09-41733/11 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-09-41733 Ajutise halduri hinnangul võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda kõik võlad. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgniku finantsolukord pidevalt halveneb. Kuna võlgniku majandustegevus on lakanud, siis ei ole võimalik võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine. Hinnates eeltoodut haldur on seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks, seda ka tulevikus. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise hagide esitamise selgeid võimalusi. Võlgniku ainukeseks varaks on erinevad nõudeõigused, kuid puuduvad rahalised võimalused debitoorsete nõuete sissenõudmiseks. Käesoleval hetkel võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad rahalised vahendid. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning olukorras kui ükski võlausaldaja ei ole nõus finantseerima pankrotimenetluse läbiviimist, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on tuleks lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist, siis pankrotimenetluse edasise läbiviimise jaoks on vajalik deposiidi 60 000 krooni tasumine. Kui keegi tasub vastava deposiidi, siis ajutine haldur on kinnitanud oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. 23.09.2009.a toimunud istungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Kohus tegi 02.10.2009.a määrusega ettepaneku TanTar Disaini OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda TanTar Disaini OÜ pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 60 000 krooni hiljemalt 16.10.2009.a (kaasa arvatud) ning samaks päevaks esitada pankrotimenetluse kulude ettemaksu laekumist kontrollida võimaldavad andmed. Määratud tähtajaks pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 60 000 krooni keegi ei maksnud. Pankrotiavaldus Esitatud pankrotiavalduse kohaselt TanTar Disaini OÜ on. asutatud 01.08.2003.a. Võlgnik alustas tootmistegevust 2003.a. Ettevõtte põhitegevuseks on eritellimusmööbli valmistamine. Tulenevalt majanduskeskkonna järsust ja olulisest muutusest on ettevõttel tekkinud makseraskused, mis on viinud tegevuse lõpetamiseni ja pankrotiavalduse esitamiseni. Seletusest maksejõuetuse põhjuste kohta on näha, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi, võlgnik on aga tegevuse lõpetanud. Võlgniku esindaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruande kohaselt sai haldur nõutud võlgnikult andmeid majandustegevuse kohta viimse 3 aasta jooksul. Võlgnik esitanud bilansi 02.09.2009.a seisuga, samuti esitanud sama hetke seisuga muud andmed võlgniku majandustegevuse kohta. Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 03.04.2006.a. Osakapital 40000 EEK, alates 13.10.2004 osakapital 140000 EEK. Alates 2004 aastast juhatuse liikmeteks ja omanikeks Tanel Prits (osalus üle 2/3) ja Urmas Toots. Alates 21.01.2008 ainuomanik Tanel Prits, kes ka alates jaanuar 2009 ainukeseks juhatuse liikmeks. Tanel Prits ka tegevjuhiks. Äriühingu majandusaasta algus on 01. jaanuaril ja lõpp 31. detsembril. Nõukogu puudunud. Ajutine haldur on välja selgitanud, et Võlgnik tegeles mööbli tootmisega (erinev puitmööbel). Tootmispinnad asusid Kambja vallas. Tootmispinnad ja põhiosa seadmetest olid üüritud. Võlgniku toodangust põhiosa müüdi Eesti turul (vahendajate kaudu). Võlgnikul oli tootmistegevuse ajal keskmiselt 17 töötajat (seda 2007 aastal). Käesolevaks hetkeks majandustegevus lõppenud, töösuhted pankrotimenetluse algatamise seisuga veel 2 töötajaga. Sisuline tegevus on lõppenud alates aprill 2009.a. Haldurile esitatud ja iseseisvalt kogutud andmete kohaselt äriühingul rahalisi vahendid 137 EEK (raha kassas). Võlgnikul debitoorseid nõudeid summas 540060 EEK. Võlgnik hinnanud nõuded lootusetuks, kuna kohustatud isikuteks on sisuliselt maksejõuetud äriühingud või siis esitatud 2(5)

2-09-41733 vastuväited seoses toodete kvaliteediga. Et nõudeid oleks võimalik sisse nõuda, on vajalik hagide esitamine, kuid selleks võlgnikul rahalised vahendid puuduvad. Muu vara puudub. (viimased varad võlgniku poolt müüdud 1. kvartal 2009). Hinnates võlgniku varasid konservatiivsuse printsiibist, siis kokku Võlgnikul varasid 137 EEK eest. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on kõik tema kohustused lühiajalised. Võlgnikul võlgnevused hankijatel 732516 EEK (tegemist põhivõla summaga).Võlgnikul võlad töötajatele summas 284697 EEK, kuid nimetatud summa kuulub põhiosas hüvitamisele Eesti Töötukassa poolt pankrotihalduri või siis ajutise haldur avalduse alusel). Maksu- ja Tolliametile on 28.08.2009.a. seisuga maksuvõlg 625074,98 kr, intresse 98518,08 krooni, kokku 723593 EEK. Tagastamata laen omanikul summas 39500 EEK. Võlgnikul kokku ca 100 võlausaldajat. Kokku võlgnikul kohustusi bilanisandmete kohaselt summas 1780306 EEK (kohustused ilma intresside-viivisteta (v.a. Maksu- ja Tolliameti intresside nõue). Seega kokku Võlgnikul teadaolevaid kohustusi min 1,780 milj.EEK. Seega kogutud andmete kohaselt Võlgniku omakapital on selgelt negatiivne, kohustused ületavad varasid ca 1,789 milj.EEK ulatuses. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Selgitanud välja, et puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara võlgade tasumiseks, et puudub kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmetel kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Ajutine haldur seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda kõik võlad. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning Võlgniku finantsolukord pidevalt halveneb. Kuna Võlgniku majandustegevus on lakanud, siis ei ole võimalik võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine ka tulevikus. Pankrotiavalduse esitamisega võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Ajutine haldur on seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks hetkel ning seda ka tulevikus. Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et tegeleti mööbli tootmisega. Tegevus toimus põhiosas üüritud varadega. Võlgniku majandustegevus on juba alates 2007 aastast olnud kahjumlik. Võlgniku omakapitali osatähtsus kogu passivas on pidevalt olnud väga madal (ca 5-10%), mistõttu Võlgnik on olnud suures sõltuvuses turgudel toimuvatest muutustest. Seoses alanud kriisiga vähenesid märkimisväärselt tellimused, mis omakorda põhjustas suure kahjumi tekkimist. Võlgniku enda esitatud maksejõuetuse põhjusena on välja toodud märkimisväärset tellimuste vähenemist. Ajutine haldur nõustub antud hinnanguga. Käibe langus on olnud paljuski sõltuvuses turul toimuvatest negatiivsetest muudatustest. Ajutine haldur toob täiendavalt välja, et tellimuste järsu vähenemise tulemusena tekkis tootmisvahendite turul olukord, kus järsult langesid kõigi tootmisseadmete hinnad (puudud ka nende ostjaskond). Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada endiste juhatuse liikmete tegevuses selliseid juhtimisvigu, mis annaks selgeid võimalusi hagi esitamiseks juhatuse liikme vastu. Ajutine halduri esmahinnangul saab teoreetiliselt esitada nõudeid juhatuse liikme vastu seoses viivitusega võlgniku pankrotiavalduse esitamisel (ÄS § 180 lg.51 võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustuse hilise täitmisega). Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmiste esitamise võimalusi käesolevas pankrotimenetluses. On olemas teoreetilised tagasivõitmise alused, kuid vastavate nõuete 3(5)

2-09-41733 esitamisel ajutisel halduril puudub kindlustunne, et vastad haginõuded leiaks positiivse lahenduse (asjaolud: võlgnik on müünud enne pankrotiavalduse esitamist kogu oma vara erinevatele ostjatele, seda madalama hinnaga, kui nende bilansiline maksumus (samas hetkel teadmata, mis võiks olla nende varade turuhind, müük võis toimuda ka turuhinna tasemel), saadud rahadest on võlgnik tasunud osa võlgu (teoreetilised tagasivõitmise alused – on toimunud võlausaldajate eelistamine teistele). Tagasinõuete esitamise võimalusi ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada. Võlgniku ainukeseks varaks on erinevad nõudeõigused. Nõuded on tekkinud mitmete aastate jooksul. Ajutise halduri kogutud info kohaselt nõuete sissenõudmine võib osutuda problemaatiliseks, kuna avalike registrite kohaselt on paljud kohustatud isikud tõsistes makseraskustes, samuti on hetkel teadmata kui asjakohased on tellijate vastuväited Võlgniku tarnitud toodangu kvaliteedi osas. Ajutise haldur hinnangul pankrotivarast võlausaldajate väljamaksete tegemise saavutamiseks on tegelemine debitoorsete nõuete sissenõudmisega. Kuna tegemist on suure hulga ja pisikeste nõuetega, siis see tähendab ka suurte kulude tekkimist. Ühtlasi see tähendab pikaajalist protsessi. Kuna Võlgnikul puuduvad piisavad rahalised vahendid debitoorsete nõuete sissenõudmisega tegelemiseks, siis puuduvad pankrotipesas täna ka rahalised võimalused pankrotimenetluse edasise läbiviimise finantseerimiseks. Ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine haldur palub lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (sel juhul avaldada ka vastavasisuline pankrotiteade, vabastades ajutine haldur oma kohustustest, määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks likvideerija, Tanel Prits, isikukood XXX; alternatiivse nõudena – juhul kui keegi huvitatud isik tasub kohtudeposiiti kohtu määratud summa, kuulutada välja võlgniku pankrot (sel juhul määrata ajutine haldur (ajutine haldur kinnitab, et on nõus sel juhul asuma täitma halduri ülesandeid), avaldada pankrotiteade, määrata 1. üldkoosoleku aeg); mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis. Kohtumääruse põhjendused Kohus olles tutvunud käesoleva pankrotiasja materjalidega ja ajutise halduri poolt esitatud aruandega, asub seisukohale, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1, 2 alusel. PankrS § 157 p 2 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg 1 ja § 158). PankrS § 29 lg 1 järgi lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise võimalus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Asja materjalidest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Ajutise pankrotihalduri kontrollitud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Selgeid vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur käesolevaks hetkeks tuvastanud. Määratud tähtajaks pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 60 000 krooni keegi ei maksnud. Seega leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse 4(5)