Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ A.L.M. Kotton esitas 05.08.2008. a Tartu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse, paludes OÜ-lt Hermitar välja mõista 53 799,72 krooni (põhinõue 31 317,30 krooni ja viivisenõue 22 482,42 krooni). Avalduse esitamisel tasus avaldaja riigilõivu 313 krooni. 03.12.2008. a kohtumäärusega tehti võlgnikule makseettepanek. 30.12.2008. a esitas võlgnik vastuväite maksekäsu kiirmenetluses, tunnustades avaldaja nõuet osaliselt, s.o summas 31 317,30 krooni. 09.02.2009. a määrusega (maksekäsk) nõuti OÜ-lt Hermitar välja põhivõlgnevus 31 317,30 krooni ja menetluskulud 313 krooni OÜ A.L.M. Kotton kasuks. Kohus määras viivisenõude 22 482,42 krooni osas jätkata asja menetlemist hagimenetluses. Peale täiendava riigilõivu 1 687 krooni tasumist 19.05.2009. a võttis kohus 01.06.2009. a määrusega OÜ A.L.M. Kotton hagi OÜ Hermitar vastu 53 799,72 krooni väljamõistmiseks menetlusse.

HAGEJA NÕUE

OÜ A.L.M. Kotton (hageja) nõuab OÜ-lt Hermitar (kostja) teostatud tööde eest esitatud arvete nr 80206, 80215 ja 80325 alusel tekkinud võlgnevuse 31 317,30 krooni tasumist. Kuna kostja oma kohustust tähtaegselt täitnud ei ole, nõuab hageja kostjalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist arvetel näidatud määras, s.o 0,5 % päevas. Seisuga 05.08.2008. a võlgneb kostja hagejale 22 482,42 krooni. Hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 53 799,72 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja nõustub põhinõude 31 317,30 krooni väljamõistmisega, kuid ei nõustu viivisenõude 22 482,42 krooni väljamõistmisega, kuna kostjale ei ole toimetatud viivise arveid.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 489 lõike 2 kohaselt kui võlgnik on vastuväites tunnustanud makseettepanekut osaliselt, teeb kohus maksekäsu tunnustatud osas. Kui asi lahendatakse hiljem hagimenetluses, vaatab kohus asja läbi ka sissenõutud osas ja tühistab selles ulatuses hiljem maksekäsu määruse. Seega teeb kohus otsuse kogu nõudesumma, s.o 53 799,72 krooni kohta. Vaidlus puudub selles, et hageja jäätmekäitlejana on osutanud kostjale teenust, väljastades 08.02.2008. a, 25.08.2008. a ja 31.03.2008. a tasumiseks arved vastavalt nr 80206, 80215 ja 80325 (tl 7-9). Avalduse kohaselt (tl 4) nõuab hageja kostjalt arve nr 80206 alusel 10 036 krooni, arve nr 80215 alusel 6 186,74 krooni ja arve nr 80325 alusel 15 094,56 krooni, kogusummas 31 317,30 krooni tasumist. Asja materjalidest nähtuvalt on pooled 06.06.2008. a sõlminud ka kokkuleppe (tl 6) kostja võlgnevuse likvideerimiseks. Vastuväites (tl 19 pöördel) on kostja tunnistanud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist ja nõustunud 31 317,30 krooni väljamõistmisega. Seega on kostja 31 317,30 krooni ulatuses hagi õigeks võtnud, mistõttu kohus rahuldab selles osas hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 31 317,30 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis 22 482,42 krooni. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud arvetel näidatud viivise määrast 0,5 % päevas, võttes aluseks võlgnetava summa. Viivist on arvutatud maksetähtpäevast kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni, s.o 05.08.2008. a (tl 10). Kostja ei ole nõustunud hagejale viivist maksma põhjusel, et hageja ei ole kostjale viivise arveid esitanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus märgib, et viivis väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mida võib raha maksmisega viivitamise korral alati nõuda, sõltumata tegelikust kahjust. Kostja on tunnistanud

rahalise kohustuse täitmata jätmist, seega on hageja õigustatud viivist nõudma. VÕS § 113 järgi ei sõltu viivisenõude maksmapanek sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse või mitte ega täiendava tähtaja andmisest maksmiseks. Viivisenõude võib maksma panna ka kohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldust või hagiavaldust esitades. Viivisenõude eelduseks on, et rahaline nõue oleks sissenõutav. Traditsioonilises majanduskäibes on kohustuse sissenõutavus seotud arve esitamisega. Hageja poolt kostjale väljastatud arvetel on olulise tingimusena märgitud maksetähtaeg ning maksega viivitamise korral viivis 0,5 % päevas. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid arvetel märgitud maksetähtaegadele ja viivistele, seega on kostja nõustunud hageja pakutud tingimustega ning kohtul tuleb lähtuda kokkulepitud maksetähtaegadest ja viivise suurusest. Arve nr 80206 maksetähtaeg oli 15.02.2008. a, seega muutus nõue sissenõutavaks ettenähtud tähtaja möödumisel, antud juhul 16.02.2008. a. Arve nr 80215 muutus sissenõutavaks 04.03.2008. a ja arve nr 80325 08.04.2008. a. Hageja on arvutanud viivist 05.08.2008. a seisuga (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aeg). Arve nr 80206 maksmisega oli kostja viivituses 172 päeva, arve nr 80215 maksmisega 155 päeva ja arve nr 80325 maksmisega 120 päeva. Arve nr 80206 alusel võlgneb kostja hagejale 8 630,96 krooni (10 036 × 172 × 0,5 %), arve nr 80215 alusel 4 794,72 krooni (6 186,74 × 155 × 0,5 %) ja arve nr 80325 alusel 9 056,74 krooni (15 094,56 × 120 × 0,5 %), kokku seega 22 482,42 krooni (8 630,96 + 4 794,72 + 9 056,74). Kostja ei ole esitanud taotlust viivise vähendamiseks, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 22 482,42 krooni viiviste katteks. Eeltoodud põhjenduste alusel leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tühistab Tartu Maakohtu 09.02.2009. a kohtumääruse (maksekäsk), mille alusel nõuti OÜ-lt Hermitar välja põhivõlgnevus 31 317,30 krooni ja menetluskulud 313 krooni OÜ A.L.M. Kotton kasuks. Väljamõistmisele kuulub 53 799,72 krooni, millest põhinõue on 31 317,30 krooni ja viivisenõue 22 482,42 krooni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.