Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Asjaolud ja hageja nõue

korteriomandi köetavaks pinnaks ei saa olla 55,9 m2, kuna see on korteriomandi üldpind. Köetav pind on aga üksnes 51,5 m2. Kostja ei ole teadlik remondifondi summadest. Summad remondifondi on ülemäära suured. Aastaid on remontimata elamu ventilatsioonisüsteem ning veetorustik. Kostja vaidleb vastu viivisearvestusele, kuna see on ebaselge. Hageja põhikirja p 10 kohaselt võib KÜ juhatus nõuda maksete viivitamise korral korteriomanikult viivist 0,07% päevas maksmata jäänud summalt, kuid puudub üldkoosoleku otsus. 18.12.2007 üldkoosoleku protokollile esitab kostja sisulised vastuväited ning leiab, et nimetatud üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline. 12.01.2006 üldkoosolekut ei toimunud. 26.01.2006 üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti hageja põhikirja p-i 6.5. 2006.a majanduskava on fabritseeritud. Hageja koostas majanduskavad tagantjärele. Juhatuse pädevusse kuulub maksete suurendamine ja vähendamine, kuid seda ei saa teha siis, kui eelnevalt ei ole üldkoosolek mingeid otsuseid vastu võtnud majandamiskulude ja sihtotstarbeliste maksete arvestamise aluse ja tariifide suhtes. 30.03.2004 üldkoosolekul vastuvõetud kodukorra kohaselt kui üldkoosolek ei kinnita aastakava enne uue majandusaasta lõppu, siis kehtib senine aastakava kuni uue kehtestamiseni. 12.12.2008 KÜ üldkoosoleku otsus saab olla liikmetele siduv alates 12.12.2008, aga mitte tagasiulatuvalt. Kodukorra lisa 3 kohaselt tuleb lähtuda hoone köetavast pinnast. Kostja korteriomandi köetavaks pinnaks ei ole 55,9 m2. Puuduvad tõendid selle kohta, et üldkoosolek on vastu võtnud otsuse KÜL liikmeks astumise kohta või liikmemaksu tasumise kohta. Kostja esitas 06.12.2007 maakohtule vastuhagi, mida ta 07.12.2007 toimunud kohtuistungil palus menetleda kostja vastusena. Kostja leiab, et tal puudub kohustus tasuda heakorra ja halduskulude eest 01.01.-31.12.2006. Maakohtu otsus ja selle põhjendused

korteriomandite reaalosade eest elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste makseid juhatuse poolt kehtestatud korras ja tähtajaks. Põhikirja p 3.2.8 kohaselt tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilitamise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja p 3.2.9 kohaselt maksma ühistu poolt osutatud teenuste eest teenustasu juhatuse poolt määratud suuruses ja korras. Põhikirja p 5.3 kohaselt KÜ liikmed tasuvad kütte, vee ja kanalisatsiooni, sooja vee ja muude kommunaalteenuste eest KÜ kaudu. Nende maksete kohta peab KÜ eraldi arvestust. KÜ tasub teenuse osutajale lepinguga ettenähtud tähtajaks ning teatab järgmisel kuul igale liikmele tema makse suuruse, mis määratakse üldkoosoleku otsusega (majanduskavas) kehtestatud korras. Hageja on tuginenud erinevatele üldkoosolekute otsustele. Viimasena tugineb hageja 12.12.2008 üldkoosoleku otsusele nr 5, millega kinnitati ajavahemikul 01.01.2006-31.12.2008 KÜ liikmetele kulude määramise õigsus ja KÜ maksetariifide määramise kord (küte, vesi, elekter, gaas, haldus- ja hooldus jne). Samuti kinnitati remondifondi, halduse ja hoolduse maksete suurused näidatuna KÜ majandustegevuse 2006-2008 aastakavades, KÜ liikmete kohustuste, sihtkulutuste ja koormatiste kandmine. Üldkoosolekul kinnitati aastatel 2006-2008 KÜ-s tarbitud gaasi, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta käivate andmete õigsust. KÜS § 13 lg 1 kohaselt KÜ liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Nimetatud andmete alusel on kostjale väljastatud ka arved. Nimetatud üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid ei ole seaduses ettenähtud korras vaidlustatud. Üldkoosoleku pädevusse kuulub majandustegevuse aastakava vastuvõtmine, majandustegevuse aastaaruande ning revisjonikomisjoni aruande kinnitamine (põhikirja p 6.2.7). Juhatuse pädevusse kuulub maksete suurendamine ja vähendamine (põhikirja p 6.10.5). Kohtu hinnangul ei ole seaduse ega ka hageja põhikirjaga välistatud majandamiskulude kandmise aluste ja korra kinnitamine ning kindlaksmääramine tagant järele. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel tekib periood, mille kohta kehtivat üldkoosoleku otsust majandamiskulude osas ei ole, mis omakorda läheb vastuollu KÜ eesmärgiga (KÜS § 2 lg 1). Kuna kostja on teenuseid tarbinud, siis tuleb selle eest ka tasuda. Vastavasisulise otsuse vastuvõtmisest 12.12.2008 on kostjal kohustus täita KÜ üldkoosoleku otsuseid. Seega on hagi põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista 50 688 krooni 80 senti. Põhikirja p 3.2.10 kohaselt võib maksete maksmisega viivitamisel KÜ juhatus nõuda korteriomandi omanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majanduskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kuna hageja tugineb majandamis- ja hoolduskulude väljamõistmisel KÜ üldkoosoleku 12.12.2008 otsusele, siis kohtu hinnangul ei ole viivise väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Kulude ja teenuste eest tasumise kohustus sai seega kostjal tekkida otsuse vastuvõtmisest. Kohus jättis viivise nõude 15 548 krooni 19 senti rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused

liikmena kestma kuni 12.05.2006. 04.09.2007 toimunud üldkoosolekul valiti uus juhatus ning ühtlasi pikendati K. K. ja P. M. volitusi tagasiulatuvalt alates 23.07.2007. Tagasiulatuvalt aga ei võimalda seadus juhatuse volitusi pikendada. Seega ei ole P. M. olnud juhatuse liige alates vähemalt 23.07.2007. Kohus pidanuks asjas menetluse lõpetama. K. K. ja P. M. võivad juhatuses olla alates 04.09.2007. Maakohus ei vastanud kostja vastuväitele, et üldkoosolekuid pole toimunud, ega kinnitatud ka tariife KÜ liikmete majandus- ja muude kulude kandmiseks ning KÜ liikmetel on puudunud mistahes teave KÜ tegeliku majandusliku seisukorra kohta ja seega ka arvetes sisalduvate summade kohta. Kostja taotlusel esitas hageja menetluse kestel uusi üldkoosolekute protokolle, millistest üldkoosolekutest olid enamik läbiviidud kohtumenetluse ajal. Hageja soovis luua tagantjärele tõendit. Esmalt esitas hageja üldkoosoleku 30.03.2004 protokolli, kuid mille kehtetust on hageja menetluse käigus tunnistanud. Koosolekul ei võetud vastu majanduskulude tariife puudutavat otsust ega majanduskava. Järgmisena esitas hageja 23.02.2005 üldkoosoleku protokolli, mille sissejuhatusest nähtub justkui olnuks koosolekul osalemas 42 liiget, kuid hääletamise tulemustest nähtub, et hääletanud on üksnes 40 liiget ja nimetatud arvu näitab ka allkirjade leht. Seega ei olnud ka see koosolek otsustusvõimeline, kuna kohal pidanuks olema vähemalt 41 liiget. Ka nimetatud asjaolu võttis hageja menetluse käigus omaks. Selle koosoleku käigus mingeid majanduskulude tariife ei kinnitatud ja aastakavu vastu ei võetud. Järgmisena esitas hageja 12.01.2006 üldkoosoleku protokolli, kuid kvoorumi puudumise tõttu koosolekut ei toimunud. Seega jäi vastu võtmata 2006.a majandusaastakava ning ei määratud ka remondifondi. Järgnevalt esitas hageja kohtule 04.09.2007 hageja liikmete üldkoosoleku protokolli, millest nähtub, et koosolekul on osalenud 42 liiget. Koosolekul ei võetud vastu aastaaruandeid, majandusaastakavasid, samuti ei kinnitatud mingeid maksetariife majanduskulude tasumiseks KÜ liikmetele. Vastupidi, koosoleku protokollist nähtub, et raamatupidajal on esitamata ikka veel 2005 ja 2006 aastaaruanded, järelikult ka majanduskavad. Järgnevalt esitas hageja kohtule 18.12.2007 üldkoosoleku protokolli. Majanduskava vastu ei võetud, kuivõrd pidanuks poolt hääletama vähemalt 41 liiget, hääletas aga 39 (kvoorumit polnud samuti koos). Isegi kui oletada, et koosolek ei olnud kehtetu, jõustusid vastuvõetud otsused alles 18.12.2007 ning neil tagasiulatuvat jõudu ei olnud. Hageja kinnitas ka ise 18.12.2007 koosoleku kehtetust. Hageja märkis, et eelneva koosoleku (18.12.2007) kehtetuse tõttu viis ta läbi uued koosolekud, s.o 06.02.08 ja 21.02.2008. 06.02.2008 koosolekut ei toimunud kvoorumi puudumise tõttu. 21.02.2008 toimus korduskoosolek, kus samuti kvoorum puudus. Sellel koosolekul kinnitati majandusaastakavad 2006, 2007, 2008, aastaaruanded 2005 ja 2006. Kinnitati ka ametikohtade loetelu. Koosoleku otsus jõustus selle tegemise päevast, kuivõrd koosolek ei otsustanud teisiti. Järgmisena esitas hageja kohtule 12.06.2008 üldkoosoleku protokolli, kuid koosolekut kvoorumi puudumise tõttu ei toimunud. Järgmisena esitas hageja 27.06.2008 üldkoosoleku protokolli, kuid see oli korduskoosolek ilma nõutava kvoorumita. Koosolekul kinnitati 2007.a aastaaruanne. Järgmisena esitas hageja kohtule 27.11.2008 üldkoosoleku protokolli, kuid seda koosolekut ei toimunud kvoorumi puudumise tõttu. Edasi esitas hageja kohtule 12.12.2008 üldkoosoleku protokolli, kus kinnitati tariifid 2006-2008 ning kinnitati taaskord aastakavad 2006-2008. Koosoleku otsus jõustus selle tegemisest, kuivõrd koosolek ei otsustanud teisiti. Kohus on jätnud kaevatavas otsuses kõigile eelpool nimetatud üldkoosoleku protokollidele/otsustele hinnangu andmata. Kostja väitis neile tõenditele tuginedes, et väidetava võlgnevuse tekkimise ajal, s.o perioodil 01.01.-31.12.2006, sealt edasi 01.06.2007-01.06.2008, mistahes hageja liikmete üldkoosolekute otsused, majanduskavad jne, millega olnuks kehtestatud majanduskulude ja muude kulude tariifid, tasumise alused või muud sarnast. Kuivõrd hageja esitas korduvalt kohtule korduskoosolekute protokolle ning seejuures nendel koosolekutel vastuvõetud aastakavasid, pöördus kostja kirjalikult kohtu poole sooviga, et kohus selgitaks välja, millistele asjas esitatud tõenditele hageja tegelikult tugineb. Kohtule pidi olema ilmselge, et kuni 21.02.2008 puudusid tõendid selle kohta, et hagejal olnuks seaduses sätestatud korras vastu võetud KÜ liikmete tarvis sihtotstarbeliste maksete alused (tariifid jne). 21.02.2008

püüti küll olukorda parandada, kuid vastuvõetud otsus jõustus alles 21.02.2008, kuivõrd üldkoosolek ei otsustanud teisti. Koosolekul kinnitati küll majanduskavad, kuid hilisemalt, s.o 10.11.2008 toimunud istungil kinnitas hageja, et majanduskavades märgituga ei saa arvestada, kuna need on üksnes prognoosid. Seega puudus hagejal mistahes seaduslik alus kosjalt üldse mingeid summasid nõuda. Kohus on kostja sellise väite jätnud üldse tähelepanuta ning ei ole ka otsuses põhjendanud, miks kostja poolt esitatud väited kohtu tähelepanu pälvinud ei ole või miks neile väidetele ei tulegi vastata. Kohus on märkinud, et hageja tugines oma nõudes viimasena 12.12.2008 üldkoosoleku otsusele nr

tõendada. Kohus on otsuses märkinud, et kostja on teenust saanud, kuid ei märkinud, millest ta kõigi teenuste saamist järeldas. Kohus ei ole otsuses viidanud ühelegi tõendile. Seega ei ole kohtu seisukoht kõigi teenuste saamise osas õige. Kostja ei tunnistanud halduskulude ja heakorra all märgitud summasid. Puudub ülevaade, milleks halduskulusid kasutatakse. Ka on ebaselge, miks need summad igakuuliselt muutuvad. Samas puudub mistahes üldkoosoleku või juhatuse otsus halduskulude või heakorra kulude ruutmeetri hinna kehtestamise kohta. Heakorratöid ei tehta, kuna nii elamu koridor kui ka majaümbrus on räpane. Seega on põhjendamatu summasid nõuda. Halduskulude eesmärk ja vee ja kütet arvestus on ebaselged. Kostja korteriomandi üldpind on 55,9 m2, köetav pind aga üksnes 51,5 m2. Seega on küttekulud ebaõigesti arvestatud. Kohus on vaidlustatud otsuses viidanud istungi protokollile, milles kostja on justkui väljendanud nõustumust summadega. Nimetatud istung toimus 07.12.2007. Kohus on otsuses märkinud, et ta ei arvesta kostja hilisemate väidetega. Tegelikult ei nõustunud kostja summadega, vaid sellega, et ta on kütet ja vett saanud. Summad pole kontrollitavad, s.o lähtuti üldpinnast, mitte aga köetavast pinnast. Kohus ei ole põhjendanud, miks kostja peaks tasuma üldpinna järgi kütte ja vee soojendamise eest, kui KÜ kodukorra lisa 3 sätestab makse aluseks köetava pinna suuruse. Kohus andis veel viimasel istungil arvestuste tegemiseks hagejale aega, kuid arvestuste tegemise alusel asus hageja üha uusi koosolekuid korraldama. Vee soojendamise arvestus on siiani kostjale ebaselge ning ka hageja ise kui ka kohus pole otsuses sellele mingit seletust andnud. Seega ei saanuks kohus otsuses tugineda ekslikule protokollile. Kohtul tulnuks jätta hagi rahuldamata nii küttekulude kui vee soojendamise osas, kuivõrd selles osas hageja nõuet ei tõendanud ning peale hageja enese ei ole võimalik tegelikke summasid kellelgi välja arvutada. Remondifondi summad on ülemäära suured ning aastaid on remontimata elamu ventilatsioonisüsteem ja püstakus asuv veetorustik. Seega leidis kostja, et ta on õigustatud saama ülevaate arvel näidatud summade arvutamise alustest ning summade kasutamise kohta. Hageja on põhjendamatult ning alusetult nõudnud hagejalt halduskuludena arvetel näidatud summasid. Kostjale esitatud arvetel on toodud eraldi real heakord summad, mis kujutavad endast summasid koristaja töötasuks koos riiklike maksudega. Samuti ka prügiveo summasid, hooldus (küte, vesi, kanalisatsioon), elektritööde summasid, koristusvahendite, muude teenuste ja muu inventari soetamist. Puudub üldkoosoleku otsus koristajale palga määramiseks. Kostja ei ole näinud koristajat ja elektrikku töötamas, järelikult on nende olemasolu kaheldav. Kostjale ei ole esitatud üldkoosoleku otsust elektrikule töötasu maksmiseks ega esitanud lepinguid selle kohta, et elektrikuga oleks sõlmitud tööleping või siis ka töövõtuleping. Ka muude teenuste tellimist või saamist ei ole kostja tõendanud. Kohus sellistele kostja väidetele hinnangut ei ole andnud. Kostja on märkinud, et paralleelselt oli kohtu menetluses ka hageja poolt esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus, mistõttu ka menetlus venis. Kostja tasus enne kohtuotsuse tegemist maksekäsu alusel nõutud summa ka 2007 juuni- ja juulikuu eest. Kohus sellel asjaolul otsuses peatunud ei ole ning seega on 2007 juuni- ja juulikuu eest kostjalt topeltsumma sisse nõudnud. Kui ringkonnakohus otsustab, et kostjale on siduvad varasematel koosolekutel vastuvõetud majanduskavad, siis miks arvetes esinevad suuremad ning muutuvad tariifid, mis erinevad majanduskavades kinnitatuteks. Kui kohus leiab, et majandamiskavadel on tagasiulatuv jõud, siis tuleb eraldi tähelepanu pöörata kostjale esitatud arvete ja majandamiskavade vastuolulisusele ehk siis asjaolule, et arved ei ole esitatud vastavalt majanduskavades ettenähtule. Isegi kui kohus leiab, et majandamiskulude küsimine kostjalt on toimunud seaduslikult, tuleb kohtul arvestada, et arvetel märgitud summad ei vasta majanduskavadele ning seega ei ole arved õiged. Kostjal kui

korteriomanikul ja KÜ liikmel ei olnud võimalik põhikirja sätteid täita, kuivõrd hagejal puudusid alates 2005.a majandusaastakavad, samuti mistahes üldkoosoleku protokollid, millest nähtunuks, et KÜ liikmed võtnuks üldkoosolekul vastu otsuse sihtotstarbeliste maksete tasumise kohustuse, suuruse jne kohta. Seega ei saanud kostja täita otsuseid, mida ei olnud. Hageja ei ole oma nõudeid kostja vastu tõendanud. Hageja ei ole viidanud ühelegi üldkoosoleku protokollile, milles sisalduks otsus selle kohta, et üldkoosolek on vastu võtnud otsuse majanduskulude ja sihtotstarbeliste maksete arvestamise ja tasumise korra kohta ning seejuures kinnitanud ka vastavad tariifid. 10.11.2008 istungil kinnitas hageja, et jääb üldkoosoleku otsuse juurde, milline on kinnitatud veebruaris 2008.a. Peale 10.11.2008 kohtuistungit esitas hageja kohtule tõendina uued ning tagantjärele muudetud majandusaastakavad perioodi kohta 2005, 2006, 2007, 2008 ning ka uue üldkoosoleku protokolli. Samas ei ole hageja märkinud, millised dokumendid siis tegelikult nõude aluseks on, kas kolmel korral varasemalt esitatud erinevate kuupäevadega aastakavad või peale 10.11.2008 koostatud ja üldkoosolekul kinnitatud aastakavad. Põhikirjas on tõepoolest, et juhatuse pädevusse kuulub muuhulgas maksete suurendamine ja vähendamine, kuid seda ei saa teha siis, kui eelnevalt ei ole üldkoosolek üldse mingeid otsuseid vastu võtnud majandamiskulude ja sihtotstarbeliste maksete arvestamise aluse ja tariifide suhtes. Käesoleval juhul on hageja juhatus aastate jooksul jätnud täitmata oma KÜS §-st 15 tuleneva kohustuse. Kuivõrd seadusest tulenev kohustus oli juhatuse poolt täitmata ning üldkoosolek ei olnud aastatel 2005-2007 kinnitanud KÜ liikmete kohustust sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel, puudus hagejal õiguslik alus kostjale mistahes arvete esitamiseks või summade nõudmiseks. Hageja ei ole esitanud juhatuse otsust maksete suuruse arvestamise aluse või maksete suuruse muutmise kohta. Käesolevas asjas on hageja ise esitanud üldkoosolekute protokollid, millest nähtub, et majanduskavasid üldkoosolekutel kinnitatud ei ole neil aastatel, mil kostja väidetav võlgnevus tekkis. Kuivõrd hagejal puudusid majanduskavad, ei saanuks juhatus arvestuskuul teha tasumisele kuuluvate summade osas ka mingeid muudatusi ning lähtuda tulnuks viimasest üldkoosolekul vastuvõetud majanduskavast (kui selline üldse olemas oli). Pealegi on arvetelt näha, et tegelikkuses on kõiki nn kuluartikleid tariifi osas suurendatud, aga mitte vähendatud ning seetõttu on arvete summad alusetult suurenenud. Ühte kuluartiklit saanuks suurendada üksnes siis, kui mõni teine samavõrra vähenenuks. 12.12.2008 KÜ otsus saab olla liikmele siduv alates 12.12.2008 ja ei oma asjas tähtsust koos uute majanduskavadega. Uute arvestuste tegemine eeldab aga kogu ühistu liikmete (80 korterit) arvete muutmist. Kuivõrd hageja ei ole seda 2 aasta jooksul teinud ning on asunud tagantjärele fabritseerima, tulnuks kohtul jätta hagiavaldus rahuldamata. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, mille alusel ning kuidas on tuletatud nn tariifid sihtotstarbeliste maksete ja majandamiskulude eest tasumiseks. Ka ei ole hageja andnud selgitusi selle kohta, miks tariifid igakuuliselt kõiguvad ehkki kindlaksmääratud tariif kõikuda ei saaks. Kostja ei nõustu kohtu otsuses väljendatud seisukohaga, et ei ole seaduse ega ka hageja põhikirjaga välistatud majandamiskulude kandmise aluste ja korra kinnitamine ning kindlaksmääramine tagantjärele. Käesolevas vaidluses omab tähtsust, et kostja ei ole järginud seaduses sätestatud korda ning ei ole majandustegevuse aastakava koostanud ega esitanud üldkoosolekule kinnitamiseks igaaastaselt. Ka ei ole kostja liikmete üldkoosolek muul viisil arutanud ega vastu võtnud majandamiskulude arvestamisesse ja tasumisse puutuvat. KÜ tasub teenuse osutajale lepinguga ettenähtud tähtajaks ning teatab järgmisel kuul igale liikmele tema makse suuruse, mis määratakse üldkoosoleku otsusega (majanduskavas) kehtestatud korras. Kui üldkoosolek ei kinnita aastakava enne uue majandusaasta algust, siis kehtib senine aastakava kuni uue kehtestamiseni. Seega ei ole õige kohtu seisukoht, et majanduskavu võib tagantjärele kinnitada ning et ühistu saaks ja võiks tegutseda ka ilma majanduskavata. Kohtu selline seisukoht on vastuolus nii KÜS mõttega kui ka hageja põhikirja ja kodukorraga. Hageja juures on ettenähtud ka kord juhuks, kui tõepoolest peaks tekkima olukord, kus keegi ühistu liikmetest otsuse (majanduskava) vaidlustab. Kodukorras on selgesõnaliselt kirjas, et sellisel juhul kehtib viimane aastakava, kuni uue vastuvõtmiseni.

Käesolevas vaidluses tähendab see, et KÜ juures pidi kehtima varasem aastakava kui seda oli 2006, 2007 ja 2008, s.o ilmselt siis 2004, 2005 või veel varasem. Hageja ei ole esitanud kohtule neid aastakavu. Kui juhatus on jätnud oma kohustused täitmata, on õigus esitada nõue juhatuse liikmete vastu ja hagi tulnuks jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsusega andis kohus heakskiidu seadusetusele hageja juures. Kuivõrd arvestuse aluseks vajalikud dokumendid puudusid, ei saanud kostjal tekkida ka KÜ ees kohustusi ega võlgnevust. Kohus venitas asja arutamisega ja tulles vastu hagejale võimaldas dokumente fabritseerida. Kohus rahuldas hageja taotluse ning teatas taotluse rahuldamisest kostjale e-kirjaga, kusjuures taotluse motiive ei avaldanud. Kostja saatis kohtu tegevusele e-kirjaga ka vastuväite. Kostja palub kohtuotsus tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele

kelle tegevus on kooskõlas KÜS-ga ja selle alusel vastu võetud korteriühistu põhikirjaga. Ringkonnakohus ei tuvastanud kaebuses väidetud ühistu tegevusetust, mis annaks apellandi õigustuse jätta tarbitud teenuste ja haldamise eest tehtud kulutuste eest aastate kaupa maksmata. Samuti määratletakse KÜS-s ja KÜ põhikirjas liikmete õigused ja kohustused ning vastutus. KÜS § 10-1 sätestab korteriühistu liikme või tema esindaja õiguse osaleda ja hääletada üldkoosolekul. Põhikirja p-s 3.1.4 on sätestatud ühistu liikme õigus saada teavet ühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni tegevuse ja otsuste kohta (I kd lk 46-52). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja oma eelnimetatud ega teisi ühistu põhikirjas ja seadustest tulenevaid õigusi kasutanud. Lisaks õigustele on seaduses ja põhikirjas (I kd I lk 47 põhikirja p-s 3.2) sätestatud ka ühistu liikmete kohustused, et mille täitmisega ühistu liikmete poolt tagatakse ühistu poolt oma eesmärkide täitmine. Kostja põhikirja p 1.2 kohaselt on ühistu tegevuse eesmärgiks korteriomandite mõtteliste osade majandamine ning sellega seoses ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, samuti teenuste osutamine oma liikmetele seoses korteriomandite reaalosade kasutamisega (I kd lk lk 46). Vaidlust ei ole selles, et kostja oma põhikirjalisi kohustusi (I kd lk 48), s.t maksta ühistule makseid elamu mõtteliste osade majandamise ja kasutatud kommunaalteenuste eest, täitnud ei ole. Ekslik on apellandi seisukoht, mille kohaselt ei olnud korteriühistu liikmetel võimalik 12.02.2008 üldkoosolekul kiita tagantjärgi heaks kõik arvetel esitatud kululiikide määrad (ajavahemikul 2006 detsember kuni 2008 kulude jagamise õiguse kinnitamine. KÜ maksetariifide määramise kord: küte, vesi, elekter, gaas, haldus-ja hooldus jne). Samuti oli võimalik heaks kiita korteriühistu liikmed samal üldkoosolekul korteriühistu tarbitud gaasi, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse ja seda tehti 12.12.2008 üldkoosolekul. Apellandi väited, et selle üldkoosoleku otsuse vaidlustamise aeg ei olnud maakohtu poolt otsuse tegemise ajaks möödunud, kuid sellel väitel pole tähtsust, sest ringkonnakohtu istungil selgitas kostja, et ta ei ole seda otsust vaidlustanud. Paljasõnalised on apellandi väited vastustaja poolt esitatud dokumentide fabritseerimisest. Samuti on paljasõnalised ja tõendamata apellandi väited, et arvetel kajastuv ei ole kontrollitav. Lisaks sellele, et apellant ei ole kasutanud oma õigust pöörduda juhatuse poole selgituse saamiseks arvetel kajastuva kohta, ei ole apellant esitanud ka maakohtu menetluses ühtki sisulist vastuväidet, millega nõustumist või mittenõustumist oleks ringkonnakohtul apellatsioonimenetluses võimalik kontrollida. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. Ühtegi võimalikku tõendit oma väidete kinnitamiseks kostja esitanud ei ole. Vastustaja on kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele kinnitanud, et kostjale esitatud arvetel vaidlusaluse perioodi eest ei sisaldu selliseid tariife nagu on märgitud 12.12. 2008 vastu võetud aastakavas ning et millistes osades tariifid erinevad, ei ole võimalik apellandi kaebusest aru saada. Apellant ei ole tõendanud, et ta ei ole hagejalt teenuseid saanud, mille kohta talle arveid esitatakse. Apellandi käsitlus, mille kohaselt on temale esitatud arved ebaõiged seetõttu, et temale kuuluva eluruumi pinda on arvestatud valesti, ei ole õige. Vastavalt ühistu põhikirja p 3.2.6 lähtutakse elamu mõtteliste osade majandamise jooksvate kulutuste katteks maksete suuruse kindlaksmääramisel liikme omanduses oleva korteriomandi mõttelise osa suurusest. Põhikirja p 3.2.7 kohaselt kohustub ühistu liige tasuma regulaarselt üks kord kuus korteriomandite reaalosade eest elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste makseid juhatuse poolt kehtestatud korras ja tähtajaks (I kd, lk 47-48). Ekslik on kostja apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on temale esitatud arved ebaõiged seetõttu, et arvestused tuleb teha lähtudes nn köetavast pinnast.

Apellandi käsitlus on vastuolus hageja põhikirjaga. Asjakohane ei ole apellandi tuginemine hageja kodukorrale, sest kodukorra lisa 3 käsitleb soojusenergia tarbimist kogu maja, mitte üksikute korterite lõikes ja kogu hoone küte jagatakse hoone köetavale pinnale (I kd lk 124). Küttekulude arvestus käib korteriühistus vastavalt kinnistusraamatus märgitud korteriomandite reaalosa suurusele, kui korteriühistu põhikirjas ei ole sätestatud teisiti või kui korteriühistu üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti. Hageja on võtnud ühistus küttekulude arvestuse aluseks korteriomandite reaalosade suuruse. Vastustaja kinnitusel on küttekulude jaotamisel korteriühistu liikmetele lähtutud kõikide ühistu liikmete osas samadest alustest. Ebaõige on apellandi väide, mille kohaselt ei ole ta teadlik remondifondi summadest, kuna need summad on kajastatud igakuiselt kostjale esitatud arvetel ühe kululiigina. Näiteks on kostja ise esitanud oma vastuväidete kinnituseks rea arveid, kus on remondifond maksmisele kuuluv summa kajastatud (I kd lk 227-238). Seega on apellanti informeeritud igakuiselt remondifondi tariifist. Asjakohane ei ole apellandi väide, mille kohaselt ei ole õigustatud tasu maksmine juhatuse liikmetele, koristajale ja elektrikule. Vaidlus selles, kas nimetatud isikud olid õigustatud tasu saama või mitte, ei kuulu käesoleva vaidluse esemesse. 12.12.2008 üldkoosoleku otsus on jõus ning täitmiseks kohustuslik kõikidele ühistu liikmetele. Ekslik on apellandi väide, mille kohaselt on maakohus temalt nõudnud 2007 aasta juuni- ja juulikuu eest topelttasu. Hageja on pärast Harju Maakohtu poolt maksekäsu korras 10 111 krooni väljamõistmist oma nõuet 21.08.2008 täpsustanud ja nõuet vähendanud (II kd lk 45). Kostja ei ole õigustatud käesolevas menetluses vaidlustama Eesti Korteriühistute Liitu (EKÜL) liikmemaksu tasumist hageja poolt ja selle arvestamist korteriomanike poolt tasumisele kuuluvate maksete hulka. EKÜL-i asutamiseks ei pea olema korteriühistu üldkoosoleku otsust ja seda võib otsustada hageja juhatus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus jättis maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda. Seega 20% ulatuses jäid menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtul ei ole alust seda muuta. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Reet Allikvere

Heli Käpp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.