Korteriühistu Eduard Vilde 87 hagi XX vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.09.2018.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Eduard Vilde 87 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
704,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Korteriühistu Eduard Vilde 87 (registrikood 80177327), tehinguline esindaja Sulev Mander, seaduslik esindaja ZZ Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): XX (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 28.09.2018.a otsus tühistada.
2.Saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
Korteriühistu Eduard Vilde 87 apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
1(6)
Tsiviilasi nr 2-17-18968 Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas kostja vastu Harju Maakohtusse hagi, milles nõudis kahju hüvitamist 704,76 eurot. Hagiavalduse kohaselt algatas kostja, omamata hageja esindamise õigust, teadvalt alusetu täitemenetluse korteri nr 38 omaniku, YY vastu. Kostjal ei olnud õigust hagejat esindada. Kostja esitas 22.04.2013.a, olles hageja juhatuse liige, hagejale avalduse, milles palus hageja juhatuse tagasi kutsuda ja valida uue juhatuse. 24.05.2013.a kutsuti juhatus tagasi (sh kostja) ja valiti uus juhatus. Hageja erakorralisel kordusüldkoosolekul 12.06.2013.a kutsuti kostja hageja juhatusest tagasi. 24.05.2013.a koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks esitati kohtule hagi. Harju Maakohtu 14.04.2015.a otsusega hagi rahuldati ning otsus jõustus 29.10.2015.a. Kostja esitas hagi 12.06.2013 üldkoosoleku otsuse tühistamiseks, mille kohus tsiviilasjas nr 2-14-54287 jättis läbi vaatamata. Kostja juhatuse liikme volitused ehk käsundussuhe hagejaga lõppes 12.06.2013.a. Kostja oli registrikaardile kantud juhatuse liikmena kuni 09.11.2015.a seoses hageja 12.06.2013.a ja 18.06.2013.a üldkoosolekute otsuste vaidlustamisest tulenenud registrikannete tegemise peatamisega. Omamata õigust hagejat esindada, esitas kostja täitemenetluse alustamiseks hageja nimel 03.06.2014.a täiteavalduse korteri nr 38 omaniku, YY vastu. Täitedokument oli Harju Maakohtu 02.02.2011.a määrus tsiviilasjas nr 2-07-6988. Kohtutäitur algatas täitemenetluse. Täitedokumendi kohaselt oli YYl võlgnevus hageja ees 745,34 eurot. Korteri nr 38 omanik oli sunnitud hageja vastu pöörduma hagiga kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Nimelt ei olnud hagejal sellises ulatuses nõuet YY vastu. Hageja pidi hagi õigeks võtma, kuna kostjapoolne täitemenetluse algatamine hageja nimel oli alusetu. Hagi õigeksvõtmisega kandis hageja kahju, s.o tsiviilasjas nr 2-14-58145 tehtud otsuse alusel pidi hageja kandma korteri nr 38 omaniku menetluskulud 565 eurot (riigilõivud ja õigusabile tehtud kulud) ning lisaks täitemenetluse kulud 139,76 eurot, kokku 704,76 eurot. Kui kostja ei oleks alusetult täitemenetlust algatanud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Kostja tekitas varalise kahju hagejale süüliselt. Hageja nõue kuulub rahuldamisele käsundita asjaajamise sätete VÕS § 1018 alusel. Kostja oli pahauskne asjaajaja, kes näiliselt tegutses hageja huvides, kuid tegelikult seda ei teinud. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väitis, et hageja erinevad juhatused pidasid ennast pädevaks hageja juhatuse kohustuste täitmiseks. Nende vaidluste lahendamiseks algatati mitu kohtuasja (tsiviilasjad nr 2-13-34077, 2-13-38167, 2-1454287), mille lõpplahendid tehti ja jõustusid alles 2015.a. Kostja hinnangul tähendas see seda, et 2015.a lõpuni ei olnud hageja praegused juhatuse liikmed ega kostja teadlikud sellest, kes on hageja seaduslik juhatuse liige ja kellel on pädevus täita hageja juhatuse liikme kohustusi. Perioodil 2013-2015.a tegutses kostja hageja juhatuse liikmena, kuna ta ei olnud teadlik, kelle kasuks kohus otsuse teeb. Kostja väitis, et tema tegutses hageja huvides, sh 02.06.2014.a täitemenetluse algatamisel YY suhtes 745,43 euro saamiseks. Kostja väitis, et korteriühistu huvidele ja eeldatavale tahtele vastab ilmselgelt võlgnikega tegelemine. Hageja juhatusse valimise järgselt avastas kostja, et endine juhatus ei olnud tegelenud pikaajalistelt võlgnikelt võlgnevuste väljamõistmisega. Sellest tulenevalt halvenes hageja materiaalne olukord iga päevaga. Kostja avastas 2011.a jõustunud kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-07-6988 (menetluskulude 745,43 euro väljamõistmine YY-lt hageja kasuks). 2014.a aastani polnud määrust täitmisele pööratud, vaatamata sellele, et võlgnik polnud võlgnevust hagejale tasunud. Kostja algatas 03.06.2014.a täitemenetluse (täiteasi nr 008/2014/1192). Seevastu esitas hageja seaduslik esindaja, ZZ, 25.06.2014.a
2(6)
Tsiviilasi nr 2-17-18968 kohtutäiturile avalduse nõudest loobumiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks. Nimetatud seaduslik esindaja väitis, et avalduse esitajal, kostjal, puudus hageja esindamise õigus. Tähelepanu vääris kostja hinnangul see, et ZZ poolt kohtutäiturile esitatud avalduse juurde polnud lisatud ühtegi tõendit võla tasumise kohta YY poolt. Sellised tõendid sai kohtutäitur alles 15.09.2014.a, s.o ligi 3 kuud pärast täitemenetluse algatamist. Kostja hinnangul viitas see tõendite fabritseerimisele ning nende tagantjärele koostamisele täitemenetluse lõpetamise eesmärgil, kuna kohtutäitur keeldus täitemenetluse lõpetamisest ZZ paljasõnaliste väidete alusel. Tõendite tagantjärele fabritseerimisele viitab nende kohtutäiturile esitamise kuupäev ja tõendites sisalduv vastuolulisus. Näiteks nähtub 26.05.2011.a juhatuse koosoleku protokollist, et juhatus otsustas 25.05.2011.a YY tasaarvestusavalduse lugeda vastuvõetuks, mille tulemusena loeti, et YY poolt tasumisele kuuluva kohustuse suurus on 189,31 eurot tulenevalt Harju Maakohtu 02.02.2011.a kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-07-6988. Nimetatud juhatuse otsuses oli samuti kirjas, et tasaarvestatud osas ei tohi esitada avaldust kohtutäiturile ning võlgnevuse maksmiseks pikendati tähtaega kuni 31.12.2012.a. Pärast 31.12.2012.a tuli kohustus liita igakuistele kommunaalteenuste arvetele mitte rohkem kui 20 eurot kuus. Seega alates 01.01.2013.a pidi osa võlgnevust (kuid mitte rohkem kui 20 eurot kuus) kajastuma YYle esitatud arvetel. Eelnev tähendab, et 17.04.2013.a toimunud juhatuse koosolekuks pidi osa võlgnevusest olema likvideeritud, ent 17.04.2013.a juhatuse koosoleku protokollist tuleneb justkui, et võlgnik YY on endiselt hagejale võlgu ja sama palju: 189.31 eurot. Kostjale jäi arusaamatuks, miks ei liidetud korteri nr 38 omaniku, YY võlgnevust tema kommunaalteenuste arvetele. Samuti leidis kostja, et tema ei pea hüvitama hagejale tekkinud kahju, mis tulenes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi õigeksvõtmisest. Kostja hinnangul ei vastutanud tema hageja juhatuse tegevuse eest. Kostja ei teadnudki, et selline menetlus käib. Kui kostja oleks teadnud, siis oleks ta esitanud vastuväiteid ja tõendeid, millest tulenevalt oleks kohus teinud teise lahendi. Hagejale tekitas kahju hagi õigeksvõtmisega ZZ. Kui kostja oleks olnud menetlusest teadlik, oleks ta suutnud tõendada, et hagejal oli täitedokumendist tulenev nõue YY vastu ning tõendid, millest sai välja lugeda vastupidist, olid fabritseeritud. Kostja väitis, et põhjus, miks hageja teeb niivõrd palju mööndusi võlgnikule YY-le, seisneb selles, et YY ema teeb hageja praeguse juhatusega, eelkõige ZZ-ga, pikaajalist koostööd ning hageja ei soovi koostööpartneri tütrelt võlgnevusi välja mõista. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et õigeksvõtul põhineva otsuse alusel, mis tehti YY hagis hageja vastu, ei saa tuvastada kahju tekkimist käesolevas tsiviilasjas. Hageja esitas kostja vastu 704,76 euro suuruse kahju hüvitamise nõude. Hagiavaldusest tulenevalt oli hageja kahju tsiviilasja nr 2-14-58145 menetluskulu 565 eurot (sh riigilõiv 175€ ja õigusabikulu 390€), mille kohus hagejalt YY kasuks välja mõistis. Samuti oli hageja kahju alusetult algatatud täitemenetluse täituritasu 139,76 eurot. Hageja esitas nõude käsundita asjaajamise sätete alusel. Tsiviilasjas nr 2-14-58145 tegi Harju Maakohus õigeksvõtul põhineva otsuse ning rahuldas YY hagi hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2014/1192. Samas otsuses mõistis kohus hagejalt YY kasuks välja menetluskulu 565 eurot. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Paragrahv 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega selliselt seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leidis, et hagi õigeksvõtmisel on tähendus üksnes menetluse lõpetamise seisukohast, st tegemist on puhtalt menetlustoimingu,
3(6)
Tsiviilasi nr 2-17-18968 mitte materiaalõigusliku tahteavaldusega. Seetõttu ei saa ainuüksi õigeksvõtul põhinevast otsusest järeldada, et täitemenetlus, mille kostja hageja nimel algatas, oli lubamatu ja alusetu. Samuti leidis kohus, et täitemenetluse algatamist YY vastu ei saa lugeda hageja huvisid kahjustavaks tegevuseks. Maakohtu hinnangul ei tõendanud hageja ka vastupidist. Kohus lisas, et hageja esitas nõude käsundita asjaajamise sätete alusel. Kostja väitis, et tulenevalt paljudest kohtuvaidlustest, ei teadnud tema, kes on hageja juhatuse liige ja kellel on pädevus täita hageja juhatuse liikme kohustusi. Perioodil 2013-2015.a, mil ei olnud teada, kelle kasuks kohus otsuse teeb, lähtus kostja ainuüksi hageja huvidest. Kohtu hinnangul puudus alus hagi rahuldamiseks ka kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel (VÕS 53. ptk). Apellatsioonkaebus
4.Harju Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldatakse hagi täies ulatuses. Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas maakohus ebaõigesti ja ekslikult ainult ühte hageja tõendit, s.o Harju Maakohtu poolt tehtud hagi õigeksvõtul põhinevat otsust. Viidatud otsusest tulenevalt leidis maakohus, et õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse alusel, mis tehti YY hagis hageja vastu, ei saa lugeda tuvastatuks kahju hüvitamise nõuet käesolevas tsiviilasjas. Hageja esitas maakohtule ka teisi tõendeid, mis kinnitasid seda, et hagejal on kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Kõik ülejäänud tõendid jättis maakohus tähelepanuta. Samuti leidis maakohus ekslikult, et kostja tegutses hageja huvides, kui kostja oli hageja juhatuse liige ning täitemenetluse algatamine oli hageja huvides. Hageja tõi hagis üksikasjaliselt välja ja tõendas enda poolsete tõenditega, et ajal, mil kostja esitas hageja nimel täiteavalduse hageja liikme, s.o korteri nr 38 omaniku vastu täitemenetluse alustamiseks, ei kuulunud kostja hageja juhatusse, kuna ta oli hageja juhatusest tagasi kutsud 12.06.2013.a. Seega puudus kostjal alates sellest kuupäevast hageja esindamise õigus. Kostja teadis ja pidi ka seda teadma, et ta ei olnud siis hageja juhatuse liige. Kostja tegutses hageja tegelike seaduslike esindajate tagaselja ja nende teadmata. Hageja nimel täiteavalduse esitamisest said hageja tegelikud seaduslikud esindajad teada alles korteri nr 38 omanikult. 15.09.2014.a esitas korteri nr 38 omanik, YY kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Ühtlasi esitas ta kohtutäiturile dokumendid, mis tõendasid, et hagejal puudub nõue korteriomaniku vastu. Tõendite hulgas oli 25.05.2011.a esitatud tasaarvestusavaldus, millega YY tasaarvestas 02.02.2011.a kohtumäärusega temalt väljamõistetud menetluskulu 745,34 eurot hagejalt väljamõistetud menetluskuluga 556,03 eurot. Tasaarvestuse tulemusena jäi YY kohustuseks hageja ees 189,31 eurot. Tasaarvestus toimus avalduse esitamisega. Seega tõendas hageja, et YY kohustus hageja ees sai olla üksnes 189,31 eurot. Järelikult tekitas kostja kahju hagejale juba sellega, et esitas täiteavalduse summas 745,34 eurot. Kostja põhjustas hagejale täitemenetluse alustamisega ja sellele järgneva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlusega kahju. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tsiviilasjas nr 2-14-58145 oli hageja sunnitud õigeks võtma. Hagi õigeksvõtmisega mõistis kohus hagejalt YY kasuks välja menetluskulud 565 eurot. Samuti tuli hagejal tasuda täitemenetlusega seotud kulud 139,76 eurot. Kui kostja ei oleks alusetut täitemenetlust algatanud, ei oleks YY pidanud esitama kohtusse hagi täitemenetluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, millest tulenevalt ei oleks hagejalt välja mõistetud menetluskulusid YY kasuks. Seega vähenesid hageja rahalised vahendid kostja süü läbi summas 704,76 eurot. Hageja saab nimetatud kahju kostjalt välja nõuda käsundita asjaajamise VÕS § 1018 sätete alusel. Kostja tegutses õigustamatult faktilise ühingujuhina ning ei teinud seda ühingu huvides, vaid põhjustas ühingule hoopis kahju. Kostja oli pahauskne. Hageja saab kostjalt kahju välja nõuda VÕS § 1018 lg 1, § 115 lg 1, § 1022 lg 4 ja § 1024 lg 1 alusel.
4(6)
Tsiviilasi nr 2-17-18968
Vastustaja seisukoht
5.Kostja ei esitanud vastust apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Maakohus rikkus menetlusnorme ulatuses, mille kõrvaldamine ei ole apellatsioonimenetluses võimalik.
7.Hageja esitas kostja suhtes raha maksmisele suunatud nõude tuginedes sellele, et kostja tegutses hageja juhatuse liikmena selleks pädevust omamata ning tekitas seeläbi hagejale kahju. Kahjuna tõi hageja esile selle, et hageja oli sunnitud kandma kostja poolt hageja esindajana algatatud täitemenetluse kulu ning sama täitemenetluse lõpetamiseks esitatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi menetluskulud. Hageja väitis, et kostjal ei olnud täitemenetluse algatamise ja täitemenetluse toimumise ajal õigust hageja nimel, hageja juhatuse liikmena tegutseda, samuti väitis hageja, et kostja teadis enda pädevuse puudumisest. Hageja väidete õigsust eeldades võiks kuuluda hagi rahuldamisele VÕS § 1024 lg 1 alusel. Juhul, kui kostja ei saanud asjaajamisel aru ega pidanudki aru saama, et tal asjaajamiseks õigustus puudus, võiks kuuluda hagi rahuldamisele VÕS § 1024 lg 2 alusel. See eeldab igal juhul seda, et kostjal hageja poolt etteheidetud toimingute tegemisel juhatuse liikme pädevus puudus.
8.Maakohus jättis hagi rahuldamata kahel põhjusel- esiteks seetõttu, et hagejapoolsest sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi õigeksvõtmisest ei saa järeldada, et täitemenetluse algatamine oleks olnud alusetu ning teiseks seetõttu, et kostja ei pidanud hageja üldkoosolekute otsuste kehtivuse üle toiminud kohtuvaidluste tõttu mõistma, et tal juhatuse liikme pädevus puudus. Selliselt asja lahendades jättis hageja hindamata olulises osas hageja poolt kohtu ette toodud faktiväited ja nende tõendamiseks esitatud tõendid.
9.Maakohus jättis seejuures hindamata õigussuhted, millele hageja oli hagi rajanud. Samuti ei hinnanud maakohus kostja poolt kohtu ette toodud vastuväiteid. Esiteks oleks maakohtul tulnud tuvastada, kas kostjal oli pädevus tegutseda hageja juhatuse liikmena hageja poolt ette heidetud toimingute tegemise ajal. Kuigi maakohus esitas järelduse, et kostja ei pidanud erinevate kohtumenetluste tõttu enda pädevuse puudumisest aru saama, ei ole maakohus oma järeldust põhjendanud. Selliselt ei ole maakohtu järeldus kontrollitav. See, kas kostja pidi etteheidetud toimingute tegemisel enda pädevuse puudumisest aru saama või mitte, on käesoleva tsiviilasja lahendamisel oluline järeldus, sest sellest sõltub see, kas nõue võiks rahuldamisele kuuluda VÕS § 1024 lg 1 või lg 2 alusel. Vastava järelduse tegemisel ei saa lähtuda pelgalt sellest, et vaidlustatud oli hageja üldkoosoleku otsus, millega kostja volitused lõpetati. Hinnata tuleb seda, kas kostja, arvestades mh ka asjaolu, et kostja puhul on tegemist juristiga, pidi aru saama, et hageja üldkoosolek on kostja suhtes juhatuse liikme pädevuse lõpetanud. Otsuse vaidlustamine ei too iseenesest kaasa üldkoosoleku otsuse mittekehtivust. Otsuse suhtes tühisuse vastuväite esitamine ei muuda üldkoosoleku otsust iseenesest tühiseks ega peata otsuse toimet. Maakohus ei hinnanud ka seda, kas kostja tegevust juhatuse liikmena, mida hageja kostjale ette heidab, saaks pidada hoolsuskohustuse rikkumiseks VÕS § 1024 lg 2 tähenduses. Ka selles osas tõid menetlusosalised kohtu ette mitmed asjaolud. Maakohus vastavaid asjaolusid ei hinnanud.
10.Maakohus ei arvestanud asja lahendamisel sellega, et hageja oli esitanud mitmeid asjaolusid ja tõendeid, millega soovis tõendada, et kostjapoolne tegevus oli õigustamatu ning
5(6)
Tsiviilasi nr 2-17-18968 hagejale kahjulik. Maakohus jättis vastavad asjaolud hindamata. Hageja ei rajanud hagi sellele, et kostja tegevus oli õigusvastane põhjusel, et hageja võttis kostja poolt algatatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi õigeks. Hageja tõi vastava asjaolu kohtu ette pigem selleks, et tõendada kahju, mis hagejal kostja tegevuse tõttu tekkis. Hageja rajas hagi sellele, et kostja tegevus oli lubamatu põhjusel, et hagejal ei olnud kolmanda isiku suhtes, kelle osas kostja hageja juhatuse liikmena tegutsedes täitemenetluse algatas, nõuet, sest nõuded olid tasaarvestuse tõttu lõppenud. Hageja rajas oma hagi ka sellele, et korraliku juhatuse liikme hoolsusega tegutsev juhatuse liige peab enne täitemenetluse algatamist kontrollima nõude olemasolu. Hageja tugines ka sellele, et olukorras, kus hageja juhatuse liige esitab kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse põhjusel, et täidetavat nõuet ei ole, on lubamatu ja hagejat kahjustav tegevus see, kui kostja keelab kohtutäituril täitemenetluse lõpetamise ning nõuab täitemenetluse jätkamist. Neid asjaolusid ning asjaolusid tõendavaid tõendeid ei ole maakohus asja lahendamisel hinnanud.
11.Vastuseks hageja väidetele väitis kostja, et hageja poolt esitatud tõendid on tagant järele koostatud ning võltsitud. Kostja esitas vastavate väidete usutavaks muutmiseks ka asjaolud ning märkis, et on valmis ka asjaolusid tõendama. Maakohus kostja väiteid ega väidete usutavaks muutmiseks kohtu ette toodud asjaolusid ei hinnanud, kostja vastuväiteid ei arutanud, selgitamiskohustust ei täitnud ning selles osas asjaolude ja tõendite esitamist ei võimaldanud.
12.Maakohus ei tegelenud menetluses üleüldse asjaolude osas selguse loomisega. Samuti ei selgitanud maakohus tõendamisele kuuluvaid asjaolusid ega tõendamiskoormise jaotust.
13.Seega jättis maakohus asja lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastamata ja asjaolude tuvastamiseks esitatud tõendid hindamata ning ei hinnanud õigussuhteid, millele hageja hagi rajas. Samuti ei hinnanud maakohus kostja poolt hagi suhtes esitatud vastuväiteid ega vastuväidete tõendamiseks esitatud tõendeid. Eespool toodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.
14.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.