2-09-23477/3 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

8.Välja mõista OÜ N 20.10.2009 tagaseljaotsuse jõustumisest alates viivis protsendina menetluskuludelt (17 840 krooni) kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7 % aastas) sätestatud määras Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) esitas 21.05.2009 Harju Maakohtule hagi OÜ N (kostja) vastu võlgnevuse 167 366.88 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.04.2005 liisingulepingu , mille esemeks oli sõiduauto Renault Megane Sedaan Confort Authentique. Hageja kohustus lepingueseme andma kostja valdusesse ja kasutusse perioodil 08.04.2005 kuni 30.04.2010 ning kostja kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid intressimääraga 5.7% aastas. Lepingu p 11.1 ning p 6.3 kohaselt kohustus kostja sõlmima mootorsõiduki vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu ning tasuma kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi. 06.04.2005 sõlmisid pooled kindlustusleppe. 06.04.2005 sõlmisid pooled lepingu teenuste lisa, millega hageja andis kostjale

2-09-23477 kasutamiseks XL kütuse krediitkaardi limiidiga 1 500 krooni kuus, mille ulatuses võib tehinguid teha ning kostja kohustus teenuse eest tasuma 30 krooni. Kostja rikkus lepingust ja selle lisadest tulenevaid kohustusi jättes nõuetekohaselt hagejale tasumata. Kostja poolt on hagejale tasumata kostjale esitatud osamakse, intressi ja kütusekaardi arved ajavahemikul 31.07.2006 kuni 30.12.2006 summas 20 444.50 krooni. Hageja saatis 06.12.2006 kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta. 06.10.2005 toimus autoga liiklusõnnetus. 19.01.2006 tasus kindlustusandja hagejale vara remondikulutused summas 23 485.78 krooni. 23.01.2006 esitas kindlustusandja sõidukikindlustuse hüvitisotsuse ja tagasinõude. Otsuse kohaselt kuuluvad remondikulutused tagastamisele, sest kostja on tahtlikult esitanud valeandmeid toimunud liiklusõnnetuse kohta. Kostja poolt on hagejale hüvitamata remondikulutused summas 23 485.78 krooni. 15.01.2007 toimetati avariiline lepinguese OÜ AMJ müügiplatsile enampakkumisele, kus see võõrandati 30.05.2007 hinnaga 35 593.22 krooni. OÜ AMJ esitas hagejale osutatud teenuste (parkimine aprill kuni detsember 2006, sõiduki realiseerimise eest makstav komisjonitasu) eest 20.12.2006 arve nr 6527 summas 2 118.64 krooni ja 06.07.2007 arve nr 6307 summas 3 559.32, kokku summas 5 677.96 krooni, mille hageja on tasunud 22.12.2006 ja 27.07.2007. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu on 202 960.10 krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 153 351.86 krooni, debitoorsest võlgnevusest summas 20 444.50 krooni, kindlustuse võlgnevusest summas 23 485.78 krooni ning vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku 5 677.96 krooni. Auto realiseeriti hinnaga 35 593.22 krooni, millest tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 167 366.88 krooni ning viivise protsendina 0.25% põhinõudelt kuni põhikohustuse täitmiseni. Kohus on kostja seaduslikule esindajale hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades nimetatud dokumentide väljavõtted 28.08.2009 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 06.04.2005 sõlmitud liisingulepingust ning 06.04.2005 sõlmitud kindlustuskokkuleppest. Kuna kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, lõpetas hageja lepingu ennetähtaegselt. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 367 lg 1 ja 4 alusel.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista menetluskulud summas 17 840 krooni, milleks on hagiavalduse esitamise tasutud riigilõiv summas 17 500 krooni, kohtutäituri tasu 240 krooni ja kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 17 840 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 306 lg 3 kohaselt korraldab kohus menetlusdokumentide kättetoimetamist muuhulgas kohtutäituri vahendusel. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 2527 lg 2 kohaselt on kohtutäituril õigus nõuda tasu pärast kättetoimetamisteate esitamist kohtule, väljastades kohtutäituri tasu otsuse. Kui menetlusdokumenti ei õnnestunud kätte toimetada, kuigi kohtutäitur kasutas selleks kõiki seaduses sätestatud võimalusi, on kohtutäituril õigus nõuda tasu 200 krooni, väljastades kohtutäituri tasu otsuse ja aruande selle kohta, mida ta on dokumendi kättetoimetamiseks teinud. Kohus leiab, et ettemaksuna enamtasutud menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu kuulub maksjale tagastamisele. Kuna kohtutäitur on menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kasutanud kõiki seaduses sätestatud võimalusi, on kohtutäituril õigus nõuda tasu summas 200 krooni, millele lisandub käibemaks summas 40 krooni, kokku 240 krooni. Hageja esindaja avaldus tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada kohtutäituri tasu 173 krooni arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, selgitusega „18.06.2009, maksekorraldus nr 25809 osaline tagastamine“. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.