2-09-34358/4 - Pankrotiõigus - Muud pankrotiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 400 krooni. Asjaolud ja avaldus OÜ M esitas 15.07.2009. a Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on äriühing püsivalt maksejõuetu, mistõttu tuleb välja kuulutada pankrot. 10.09.2009. a algatas kohus OÜ M pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks K Mõtsniku. Ajutise halduri aruanne Võlgniku 2007.a. majandusaasta aruande bilansist nähtub, et aasta lõpuks on tal vara olnud käibevara näol 498 693 krooni, mis koosnes peamiselt nõuetest ostjate vastu (373 716 krooni ) ja rahast (120 488 krooni). Põhivara oli 58 389 krooni eest. Samas lühiajalisi kohustusi oli 525 9701 krooni, mis koosnes peamiselt võlgadest tarnijatele (488 832 krooni). Aasta lõpetati küll 13 064 krooni suuruse kasumiga, kuid kuna käibevara oli ca 30 000 krooni võrra vähem kui lühiajalisi kohustusi, siis võib öelda, et juba 2007.a. lõpus oli võlgniku näol tegemist nõrga maksevõimega ja seega pankrotiohus oleva ettevõtjaga. Seda kinnitab ka bilansi andmete alusel arvestatud maksevõime näitajad, maksevõime tase on mitterahuldav ja 94,4% varast on finantseeritud võlgadega. 2008.a. majandusaasta aruande bilansist nähtub, et võlgniku majanduslik olukord on oluliselt halvenenud – käibevara on 31.12.2008.a. seisuga 1 940 196 krooni, mis 1 636 198 krooni ulatuses koosnes nõuetest ostjate vastu, kuid lühiajalisi kohustusi oli juba 2 735 353 krooni eest ehk võlgade tasumiseks vajalikke käibevahendeid on ca 800 000 krooni vajaka. Kuna aga debitoorsetest nõuetest tavaliselt küllalt suur osa ei laeku, siis on puudujääk veelgi suurem. Aasta lõpetati 862 450 krooni suuruse kahjumiga. Ka bilansi andemete alusel arvestatud maksevõime näitajad näitavad võrreldes aasta varem olnuga halvenemise tendentsi ja kogu vara on täielikult finantseeritud võlgadega. Võlgniku poolt koostatud 2009.a. bilansist nähtub, et olukord on veelgi halvenenud, sest käibevara on ainult 714 114 krooni, samas kui lühiajalisi kohustusi on 1 847 501 krooni eest ehk puudujääk on üle 1,1 miljoni krooni. Seejuures on bilansis varana kajastatud ka enam kui 540 000 kroonine debitoorne nõue Kreeka firma AT vastu, kes tegelikult tasus võlgnevust kokku 32 800 EUR`i väärtuses vekslitega, milliseid võlgnikul rahaks vahetada aga ei õnnestunud ning milliste lunastamise tähtaeg on käesolevaks ajaks möödunud. Ka on lõppemas OÜ C , kes võlgneb võlgnikule 22 420 krooni, pankrotimenetlus, kus võlgnik oma nõuet üldse ei esitanud. Samuti on ilmsetes makseraskustes AS S , kes võlgneb võlgnikule 56 448 krooni, sest krediidiinfo andmeil on tal maksuvõlga 354 208 krooni, millele lisanduvad intressivõlad 12 445 krooni, kusjuures maksuvõlast 187 898 krooni on tal juba ajatatud. Hoolimata võlgniku juhatuse liikme jõupingutustest ei ole ka ülejäänud 9 deebitorilt, kelledest 5 on välismaised ettevõtjad ja kellede võlad kokku moodustavad 62 500 krooni, õnnestunud pikemat aega võlgnevuste tasumist saavutada, mistõttu võib neid samuti pidada ebatõenäoliselt laekuvateks. Võlgniku andmeil on tal olemas põhivarana kajastatud kasutatud kontorimööbel (4 töökohta), võib olla ca 4000.- krooni ja kassas olev sularaha summas 37,85 krooni. Ka ajutise halduri poolt täiendavalt kogutud andmeist ei nähtu, et võlgnikul oleks vara, reaalselt saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnikul on kontod Swedpangas, SEB Pangas ja Sampo pangas, kuid nendel on ainult 77 krooni ja 695,5 EUR`i ehk kokku 10900.- krooni. Teistes pankades võlgnik kontosid ei oma. Ka ei oma võlgnik Ehitusregistri andmeil ehitisi vallasvarana, kinnistusraamatu andmeil kinnistuid, Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid ja Maanteeameti andmeil sõidukeid. Küll on aga tegelik võlgnevus suurem kui võlgniku bilansis näidatud, sest seal ei kajastu täitekulud ega võlausaldajate poolt arvestatud viivised. Kohtuistung Kohtuistungil 07.10.2009. a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, vara kohustuste katteks puudub, majandustegevus on seiskunud 2009. a aprillis. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandega.

Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 2,7 miljonit krooni ja vara on 15 000 krooni väärtuses. Majandustegevus on seiskunud 2009. a aprillis. Võlgnik on maksejõuetu, mis on püsiva iseloomuga. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur käibevahendite puudust. 2007. majandusaasta lõpetati küll väikese kasumiga, kuid maksevõime näitajad äärmiselt nõrgad. Maksejõuetuse süvenemisele aitas kaasa ka üldine majanduslangus, mistõttu 2008. a võlgniku klientide arv hakkas langema ning võlgnikul oma tegevuse laiendamise plaane ei õnnestunud edukalt ellu viia. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisveana käsitletav või mõni kuriteo tunnustega tegu. Vara tagasivõitmise või – nõudmise võimalused puuduvad. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 13 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 16 900 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1 110 krooni. Võlgniku esindaja nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude osalise kandmisega. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 6 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 18 010 krooni K Mõtsnik’u kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule ILepamaale.