2-09-32210/3 - Pankrotiõigus - Muud pankrotiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

27.septembril 1999 aastal. Äriühingu tegevusaladeks on äriregistris märgitud konsultatsioonialane tegevus (s.h. majandus-,õigus-,personali-, teadus- ja tehnikaalased ning muud ärialased konsultatsioonid); teaduslike ja rakenduslike uurimistööde teostamine eelpool loetletud valdkondades; koolitus (kestvusega mitte üle kuue kuu). Majandusaasta aruandes on näidatud põhitegevusalana: ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine, mujal liigitamata koolitus. Esimesed majanduslikud raskused algasid 2008.a. alguses, kui turusituatsioon muutus ja vajadus konsultatsiooniteenuste ja nõustamiste järgi oluliselt langes. Antud olukorras tekkis ettevõttel raskusi laenude tagasimaksmisega ja tekkisid võlad hankijatele. Harju Maakohus algatas 06.08.2009.a. määrusega pankrotimenetluse ning määras ajutise pankrotihalduri. Ajutise pankrotihalduri M Arm ́i ettekande kohaselt OÜ M on registrisse kantud 27. septembril 1999 aastal. Äriühingu tegevusaladeks on äriregistris märgitud konsultatsioonialane tegevus (s.h. majandus-,õigus-,personali-, teadus- ja tehnikaalased ning muud ärialased konsultatsioonid); teaduslike ja rakenduslike uurimistööde teostamine eelpool loetletud valdkondades; koolitus (kestvusega mitte üle kuue kuu). Majandusaasta aruandes on näidatud põhitegevusalana: ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine, mujal liigitamata koolitus. Osaühingu osakapitali suuruseks on 40 000 krooni. Asutamisest alates on 100% osanikuks ja juhatuse liikmeks AK, isikukood XXX. Äriregistrile on esitatud majandusaasta aruanded 2006.a., 2007.a. ja 2008.a. kohta. Võlgnik nõustub, et ta on muutunud maksejõuetuks ning maksejõuetus ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust seisundist ajutine. Võlgnik on ajutisele pankrotihaldurile oma olukorra kohta andnud alljärgnevaid selgitusi: Ettevõtte tegevusalaks oli konsultatsioonialane tegevus (s.h. majandus-, õigus-, personali-, teadus- ja tehnikaalased ning muud ärialased konsultatsioonid), teaduslike ja rakenduslike uurimustööde teostamine eelpool loetletud valdkondades ja koolitus kestvusega mitte üle kuue kuu. Ettevõtte põhitegevuseks oli majandusalane nõustamine, sh kapitali kaasamise, ettevõtete ostu-müügitehingute ja arendusprojektide nõustamine. Peamisteks klientideks võlgniku selgituse kohaselt olid tegevusperioodil AS A, AS R , OÜ V , AS E , Tartu Ülikool, Eesti Põllumajandusülikool, OÜ T, OÜ B , AS IT , Eesti Biokeskus, AS N , OÜ F , AS R H ja AS K H. 2007 majandusaastal oli osaühingu käibeks 487 000 Eesti krooni, kuid 2008 majandusaastal puudus osaühingul igasugune majandustegevus ja käive. Käesolevaks ajaks on osaühingu majandustegevus seiskunud, mis on tingitud globaalsest majanduskriisist ning sellest tulenevast konsultatsiooniteenuste turu vähenemisest. 2008 majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõtte kahjum -659 215 Eesti krooni. Osaühing Mainor Ärikonsultatsioonid omakapital oli seisuga 31.12.2008.a. negatiivne –615 789 Eesti krooni. Võlgniku pankrotiavalduse esitamise seisuga 03.07.2009.a. oli ettevõtte vara suuruseks 3080 Eesti krooni, samas kohustuste suuruseks oli 618 869 Eesti krooni. Kuna ettevõttel igapäevane majandustegevus puudub ning puudub ka muu vara, siis ei ole võimalik tekkinud kahjumit katta

Haldur leib, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus kujunes välja 2009.a. suvel. Võlgniku peamiseks maksejõuetuse muutumise põhjuseks on ajutise halduri hinnangul üldine majanduslik olukord, millest tulenevalt on vähenenud oluliselt võlgniku tegevusalade järgne põhitegevus. Majanduslikust olukorrast tingituna järjest vähem vajati võlgniku poolset nõustamist ja konsultatsiooniteenuseid, kuni võlgniku tegevus seiskus sootuks. Kuna majandustegevus lõpuks seiskus puudusid ka käibevahendid, mistõttu on võlgnikul jäänud täitmata kohustused võlausaldajate ees. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Seoses rahaliste vahendite puudumisega tuleb pankroti väljakuulutamise või raugemise korral koostada taotlus Töötukassale hüvitiste kompenseerimiseks. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Käesoleval juhul on oluline juhtimisvea hindamise juures esile tuua ettevõtte põhitegevust, milleks oli ärinõustamine ja konsultatsiooniteenused ning asjaolu, et majandustegevus seiskus seetõttu, et keegi majanduslikku olukorda arvestades ei vajanud nõustamisteenuseid. Äriühingu tegevus on siiski otseselt seotud turul olevate ettevõtete nõustamisteenuse vajadusega. Maksuvõlg võlgnikul puudub, on vaid võlad hankijatele ja võlausaldajale. Kuna majandustegevus puudus ja vara puudus ei olnud ettevõttel enam võimalik võlgasid tasuda ja tuli esitada pankrotiavaldus. Haldur leiab, et senise juhtimisvea tuvastamise praktika alusel ebaõigeid majandusotsuseid ja võlgu jäämist raske juhtimisveana ei ole kvalifitseeritud. Selleks on Riigikohtu praktika alusel loetud tahtlikke või raskeid hooletusi. Kuna võlgnikul puudub vara menetluse jätkamiseks ja tagasivõitmise võimalusi ei ole, leian, et pankroti väljakuulutamine ei ole põhjendatud ning menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Arvestades eeltoodut teeb haldur ettepaneku lõpetada OÜ M(XXX) pankrotimenetlus raugemisega PankrS § 29 lg.1 alusel. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt Pankrs § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri M Arm ́i ettekande kohaselt OÜ M on registrisse kantud 27. septembril 1999 aastal. Äriühingu tegevusaladeks on äriregistris märgitud konsultatsioonialane tegevus (s.h. majandus-,õigus-,personali-, teadus- ja tehnikaalased ning muud ärialased konsultatsioonid); teaduslike ja rakenduslike uurimistööde teostamine eelpool loetletud valdkondades; koolitus (kestvusega mitte üle kuue kuu). Majandusaasta aruandes on näidatud põhitegevusalana: ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine; mujal liigitamata koolitus. Osaühingu osakapitali suuruseks on 40 000 krooni. Asutamisest alates on 100% osanikuks ja juhatuse liikmeks AK, isikukood XXX. Äriregistrile on esitatud majandusaasta aruanded 2006.a., 2007.a. ja 2008.a. kohta. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

Sama paragrahvi lõige 2 järgi võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning vara puudub isegi pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 4 kohaselt kui pankrotimenetlus lõpetakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kohus määrab OÜ A(likvideerimisel) dokumentidehoidjaks AK (ik XXX). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 lkohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määrusega nr 71 kinnitatud Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 1 lg 7 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest käesolevas määruses kehtestatud korras ja suuruses. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 lkohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määrusega nr 71 kinnitatud Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 1 lg 7 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest käesolevas määruses kehtestatud korras ja suuruses. Tulenevalt sama määruse § 2 lg 8 alusel võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).