Võlaõigus › Töövõtulepingud

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 4-6) Hageja on omandanud võlgnevuse väljanõudeõiguse Freda OÜ vastu 25.09.2008.a Vivokom Ehitus OÜ-lt. Hagiavalduse kohaselt Vivokom Ehitus OÜ teostas kostjale 25.10.2008.a sõlmitud töövõtulepingu nr VE 001-10/07 alusel sidetrassi ehitus- ja sidekaabli paigaldustöid. Objekt asus Luunja vallas Andrese kinnistul. Vivokom Ehitus OÜ teostas kõik lepingujärgsed tööd. Kostja kohustus tehtud tööde eest arve alusel tasuma ja 14.02.2008.a esitas Vivokom Ehitus OÜ kostjale arve summas 94 400 krooni, maksetähtajaga 28.02.2008.a koos teostatud tööde aktiga. Kostja tähtajaks arvet ei tasunud. 25.09.2008.a loovutas Vivokom Ehitus OÜ võla väljanõudeõiguse hagejale. Hageja teavitas kostjat tähitud kirja teel 30.09.2008.a nõudeõiguse üleminekust uuele võlausaldajale ja andis lisatähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. 16.10.2008.a saatis kostja hagejale e-kirja nõude vaidlustamiseks. Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud väide, et teostatud töid ei ole üle antud, ei vasta tõele. Vivokom Ehitus OÜ on kostjale esitanud teostatud tööde akti, mille on allkirjaga kinnitanud ka kostja volitatud esindaja ning kõnealuse objekti ehitusjärelevalve teostaja Kuldar Käsper. Samas sätestab ka VÕS § 638 tellija kohustuse töö vastu võtta. Kostja ei ole hagejale ega Vivokom Ehitus OÜ-le mingeid kirjalikke pretensioone töö vastuvõtmisest keeldumise kohta esitanud. Hageja eeldab, et tööd on vastu võetud ja kostjal on kohustus VÕS § 637 alusel tellitud tööde eest tasuda. Kostja väide, et Vivokom Ehitus OÜ-l puudus tööde teostamiseks ehitusluba, ei vasta tõele. Vivokom Ehitus OÜ-l oli Luunja Vallavalitsusest 29.08.2007.a saadud ehitusluba nr LV2007-593/EL. Tuginedes VÕS § 164 ja § 168 leiab hageja, et kostja väide selle kohta, et Vivokom Ehitus OÜ on rikkunud töövõtulepingu punkte nr 14 ja 15, on alusetu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlana 94 400 krooni ja viivisena 23 505,60 krooni, kokku 117 905,60 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 03.11.2008.a kuni tasumata võlasumma täieliku tasumiseni viivis 0,1% tasumata võlasummalt päevas. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 34–38) Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kohtule esitatud vastusest nähtub, et 25. oktoobril 2007. a sõlmitud töövõtulepingu nr VE 001-10/07 kohaselt tähendas töövõtja Vivokom Ehitus OÜ - poolt töö teostamine muuhulgas ka seda, et viimane hangib magistraalkaabli ja sidetrassi ehituseks ning sidekaabli paigaldamiseks vajalikud ehitus- ja kasutusload, millise tingimuse täitmine oli kostja poolt tööde eest tasumise eeldus. Töövõtja on esitanud väära väite, et ta on tegutsenud ehitusloa alusel. Antud väite kinnituseks esitatud ehitusluba nr LV2007-593/EL ei hõlma kostjale kuuluvat Andrese maaüksust. Kostja on pöördunud järelepärimisega Luunja valla poole ja vald on kinnitanud, et Andrese kinnistu osas ei ole eelpoolnimetatud tööde teostamiseks ehitusluba antud. Seega ei ole kostjal, kui tööde tellijal võimalik isegi juhul, kui kaabel on maha veetud, seda ehitus- ja kasutusloa puudumise tõttu kasutama asuda, kuivõrd tegemist on ebaseadusliku rajatisega ja vallal on igal ajal õigus nõuda selle kõrvaldamist. Lepingust tulenevalt ja lähtuvalt üldteadaolevalt ei ole kostja eesmärk saavutada olukord, mil tema ülesandel on keegi maasse kaevanud sidekaabli. Kostja eesmärk on saada enda valdusse sellekohastele nõuetele vastavalt ehitatud rajatis (sidetrass), mida kostjal on võimalus asuda kasutama. Vaatamata korduvalt esitatud nõudmistele ei ole kostjale esitatud ei sidetrassi ehitusluba, kasutusluba, ega mistahes dokumente, mis tõendaksid sidetrassi nõuetele vastavat projekteerimist ja

ehitamist. Pöördudes sellekohase järelepärimisega Luunja valda selgus hoopis, et Vivikom Ehitus OÜ on kostjat jätkuvalt eksitanud esitades talle valeandmeid ehitise seaduslikkuse kohta. Poolte vahel on küll allkirjastatud teostatud tööde akt, kuid sellega on tellija (kostja) esindaja fikseerinud üksnes selle, et kaabel on paigaldatud. Samas puudus ja puudub nimetatud rajatisel kuni käesoleva hetkeni ehitusluba, mistõttu ei ole Vivokom Ehitus OÜ oma lepingulist kohustust täitnud ja teostatud töö ei vasta lepingus kokku lepitud tingimustele ning seega ei ole kostja kohustatud selle eest ka hagejale tasu maksma. Vaatamata asjaolule, et Elioni esindaja on kontrollinud rajatise olemasolu, ei saa töövõtulepingu p. 5.4 kohaselt lugeda ehitaja tööd lõpetatuks, kuivõrd kostja ei saa lepinguobjekti vastu võtta ja kasutama hakata, sest seda ei ole õiguslikult olemas. Teatavasti on ilma sellekohase õigusliku aluseta võõrale maale paigaldatud rajatis selle kinnistu omaniku oma, kus paikneb rajatis. Seega ei vastanud töövõtja poolt tellijale teostatud tööde akti allkirjastamiseks esitamine poolte kokkuleppele, mille järgi töövõtja kohustus hankima ehitatud ja paigaldatud sideliinidele ka ehitus- ja kasutusloa. Kostja hinnangul ei pea ta tööde eest antud olukorras tasuma enne, kui nõuetekohane lepinguobjekt ei ole üle antud. Kostja vaidleb vastu hageja viivisenõudele, kuivõrd tööde eest tasumisest keeldumine on eeltoodule tuginedes olnud põhjendatud ja seaduslik. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. KOSTJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD (tl 63-65) Töövõtulepingu nr VE001-10/07 p 2 kohaselt kohustus hageja ehitama sidetrassi ja paigaldama sidekaabli. Eelnimetatud sidevarustuse reservtoru saab teatud tõlgenduse korral käsitleda sidetrassi ehitusena (kaabli kulgemiseks vajaliku reservtoru paigaldamine), kuid mingil juhul ei saa sidevarustuse reservtoru paigaldamist samastada sidekaabli paigaldusega. Sidekaabli paigaldus eeldab kindlaid tehnilisi tingimusi (spetsifikatsioon, sh. läbimõõt, voolujuhtivus jm. parameetrid), milliseid ei ilmne ei töö aluseks olevast projektdokumentatsioonist ega ka tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist. Seega on põhjendatud alus eeldada, et vaatamata lepingus kokkulepitule, ei ole hageja seda osa töödest teostanud. Hagi ese on nõue lepingu kohaselt tehtud tööde eest tasu saamiseks. Tulenevalt VÕS § 635 lg 1 ja lepingu punktides 6.1.-6.3. kokkulepitust, kohustus kostja tasuma hagejale tasu reaalselt tehtud töö eest. Seega saab hagejal nõue lepinguga kokku lepitud tasu saamiseks tekkida seejärel, kui ta tõendab, et on endapoolsed lepingust tulenevad kohustused töö tegemiseks täitnud. Hageja poolt esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt (14.02.2008) ei saa olla sellekohaseks tõendiks, kuivõrd see koostati olukorras, mil kostja esindajal ei olnud võimalik veenduda, kas sidekaabel on reaalselt paigaldatud ja kas lepingust tulenevad tööd on teostatud või mitte. Sidekaabli paigaldustööde puhul ei ole mitte niivõrd oluline veenduda vahetult, kas igal meetril on konkreetne kaabel paigaldatud või mitte, vaid veenduda eelkõige ehitaja poolt kehtivate õigusaktide alusel koostatava dokumentatsiooni põhjal paigaldatud sideliini nõuetele vastavuses. Olukorras, kus kostja esindaja Kuldar Käsper kutsuti töömaale ja osundati maapinnale ning esitati väide, et maa sees kulgeb lepingu tingimustele vastav sideliin, ei saa Kuldar Käsperi allkiri teostatud tööde aktil vähimalgi määral tõendada kaabli (veel enam nõuetele vastava kaabli) paiknemist maapinnas. Seepärast on nii kostja kui ka kostja esindajad korduvalt esitanud hagejale nõude esitada töö vastuvõtmiseks nõuetekohane dokumentatsioon. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määruse nr 71 „Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded“ § 1 kohaselt on ehitamise tehnilisteks dokumentideks muuhulgas ehitusprojekt ja selle muudatused. Ehitusprojekt (eelnimetatud geodeetiliste tööde aruanne) on antud kostjale (tellijale) hageja (ehitaja) poolt üle alles

kohtuistungil, s.o rohkem kui aasta tööde väidetavast valmimisest. Samuti on oluline asjaolu, et nimetatud projekt ei kajasta olulises mahus lepinguga kokku lepitud tööde tegemist. Määruse § 1 p 3 kohaselt on ehitamise tehnilisteks dokumentideks ka kaetud tööde aktid. Viidatud dokumendid on meie hinnangul määravaks tuvastamaks asjaolu, kas sidekaabel maasse kaevati ja kui, siis, kas see kaabel vastas kehtestatud nõuetele jms asjaolud. Ehitustööde teostamisel on meie hinnangul ilma kaetud tööde aktideta võimatu tuvastada selliste tööde tegemist või tegemata jätmist, mida töö valmimise järgselt ei ole. Seega ei ole hageja käesoleval ajal esitanud asja materjalide juurde tõendeid, mis kinnitaksid lepingus kokkulepitud töö teostamist, millest tulenevalt tuleb rahuldamata jätta ka hageja poolt esitatud nõue tööde eest ette nähtud tasu maksmiseks.

KOHTUISTUNG

Hageja seaduslike esindajate, Marko Kutman’i ja Tanel Kurvits’a, selgituste kohaselt Vivokom Ehitus OÜ teostas kostjale sidekaablite paigaldamist. Kõrvalkrunt soovis saada endale sidekaableid, mis pidid läbima Andrese maaüksust. Andrese maaüksusele oli ka soov ehitada maju ja Elion pakkus OÜ-le Freda välja võimaluse, et nad ehitavad magistraalkaabli võimalikult mahuka ja paigaldavad torud, et OÜ-l Freda oleks võimalikult lihtne enda maale viia kaableid. Elion ja OÜ Freda esindaja leppisid kokku ja Vivokom Ehitus OÜ tegi hinnapakkumise 80 000 krooni + käibemaks, millega pooled nõustusid ning OÜ Freda, keda esindas Kuldar Käsper ja Vivokom Ehitus OÜ sõlmisid lepingu. Teostatud tööde eest jättis OÜ Freda tasumata. Dokumente, mida OÜ Freda nõudis, seda ei olnud kokku lepitud. Magistraalkaablite skeemil rohelisega on reservtorud ja kanalisatsioonitorud, mis ehitati OÜ Freda tarvis ja punasega on märgitud magistraalkaevud. Üleandmis-vastuvõtmisakt tehti kogu objekti peale ja tööd olid valmis akti tegemise ajaks, olid küll väiksed vaegtööd, lepingu tähtaeg läks üle, sest oli talv ja kaevatud trassi ei saanud korralikult kinni ajada ja see töö tehti ära aprillikuus, kui pinnas oli kuiv. Kaetud tööde akt ja ehitise vastuvõtu akt 12.02.2008.a (tl. 66-67), hõlmavad kogu tehtud tööd, mis magistraalkaablite skeemis on näha. Ehitise vastuvõtu akt 12.02.2008.a on tehtud Elioni poolt, ehk siis selle alusel saab üle anda ehitise Elionile ja see oleks juba üle antud kui OÜ Freda seaks sellele maatükile servituudi, mida ta aga ei ole teinud. Kaabel on selle akti alusel üle antud. Kogu töö käis Elioni järelevalve all ja nende kahe akti alusel Elion peaks töö vastu võtma, enne sinna sidet sisse ei saa. OÜ Freda ja Elioni vahel oli kokkulepe, et kui OÜ Freda kaasfinantseerib trassi ehitust, siis Elion on valmis eelmise-Andrese etapi-eest finantseerima. Kogu dokumentatsioon on Kuldar Käsper’i käes, hageja ei näinud põhjust hakata kostja esindajalt Kuldar Käsperilt välja nõudma dokumentatsiooni, et seda siis temale uuesti esitada. Hageja soovib raha saada reservtorude eest, mis ta kostjale on üle andnud ja selle osa eest, milles pooled kokku leppisid, et suurendada magistraalkaabli kiudude arvu. Kokkuleppele jõudsid omavahel Elioni esindaja Andres Kuusik ja OÜ Freda esindaja Kuldar Käsper, kokkuleppe sõlmimise juures Vivokom Ehitus OÜ-d ei olnud. Kokkuleppe alusel sõlmiti hageja ja kostja vahel leping, mingid kokkulepped sõlmiti suuliselt ja Elion tellis hinnapakkumise. Sidekaabli paigaldus tähendab seda, et magistraalkaabel sai suurem, võimekam ja arvel võib olla trükiviga. Kui OÜ Freda ei oleks kokkulepet sõlminud, oleks paigaldatud lahjem kaabel ja hiljem oleks OÜ Freda ise omale eraldi kaabli ehitama. Samuti peab kostja vajalikuks märkida, et teostusmõõdistus, mis on tehtud jaanuaris on tehtud spetsiaalselt OÜ-u Freda jaoks viimase nõudmisel. Teostusmõõdistust ei ole hagejal õnnestunud kostjale edastada ja kostja selle järgi ei tulnud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudena 94 400 krooni ja viivised.

Kostja lepingulise esindaja vandeadvokaat, Andrus Lillo, poolt antud seletuste kohaselt, kostja hagi ei tunnista. Kostja esindajalt võeti täiendav allkiri aktile 14.02.2008.a, sisuliselt ei kajastu dokumendis tehtud tööd, on fikseeritud ainult tööde maht ja käibemaks. Töid ei ole selles aktis kirjeldatud. Hageja tegi naabri kinnistu omanikuga kaetud tööde akti, mitte kostjaga. Kostjal puudus ettekujutus, mis seal maa all on ja asus välja nõudma projektdokumentatsiooni, mille sai alles kohtumenetluse käigus. See mida sooviti ja loeti hageja poolt kostjale üle antuks, on hoopis hageja ja OÜ-u Eson sõlmitud lepingu täitmisel. Raha nõutakse objektide eest, mis on üle antud kolmandale isikule ja hageja ei ole täitnud kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingut. Hageja möönab, et vastavalt lepingule ei ole ehitatud kostja jaoks sidekaablit. Kostjale on väidetud, et maa sees on ka kostja trass ja sidekaabel, kuid ei ole vormistatud nõuete kohaselt kaetud tööde akte. Seda, et maa sees ei ole seda, mis on kokku lepitud, sai kostja teada alles kohtumenetluse käigus, kui esitati teostusmõõdistused, kust on näha, et on mõõdistatud toru, mitte kaablit. Teostusmõõdistus on tehtud jaanuaris, alla kirjutatud veebruaris. Kostja on seisukohal, et tegelikult ei ole ka tõendeid selle kohta, et sidetrass on ehitatud. Tööd anti 12.02.2008.a akti alusel üle OÜ-le Eson ja ehitusloa taotluses on samuti märgitud OÜ Eson. Seega peaks tehtud tööde eest maksma OÜ Eson, mitte kostja, kuna kostja jaoks ei ole midagi tehtud. Kostja kirjutas aktile alla sellepärast, et kostjale väideti, et maa sees on ka kaablid ja kanalid, mis lähevad OÜ Freda omandisse. Kostja väide on see, et kostjale ei ole tehtud töid üle antud. Sidetrass, mis on magistraalkaablite skeemil märgitud punasega jookseb läbi kolmanda isiku kinnistu, see ei läbi kostja kinnistut. Kostja esindaja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja palub kostjalt välja mõista töövõtulepingu nr VE 001-10/07; 25.10.2007.a alusel 94 000,00 krooni ja viivised. Kostja on esitanud hagile järgmised vastuväited:

VÕS § 637 lg 3 ja lg 4 sätestavad, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. OÜ Freda ja Vivikom Ehitus OÜ sõlmisid 25.10.2007.a töövõtulepingu nr VE 001-10/07 (tl 7-12), mille p 2.1 kohaselt oli Lepingu objektiks Luunja valla, Andrese kinnistu side magistraalkaabel tehtav sidetrassi ehitus ja sidekaabli paigaldus, vastavalt projektile nr 610. Lepingu p 5.2 kohaselt oli tööde teostamise lõpptähtajaks 15.12.2007.a. Lepingu p 6.1 tööde kogumaksumus on 80 000 krooni, hinnale lisandub käibemaks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. OÜ Freda ja Vivikom Ehitus OÜ on nende vahel sõlmitud töövõtulepingu p-s 5.4 kokku leppinud, et tööd loetakse lõpetatuks Elioni Tartu tehnilise komisjoni poolt allakirjutatud ehitise vastuvõtu aktiga. Samuti on pooled Lepingu p-s 6.2 kokku leppinud, et töövõtja esitab tellijale üleandmisevastuvõtmise aktid kahes eksemplaris ja arve teostatud tööde kohta. Tellija kohustub nimetatud aktid läbi vaatama 3 tööpäeva jooksul. Nimetatud aktide aktsepteerimist kinnitab tellija oma allkirjaga. Tellija peab arve või selle osa tasumisest keeldumist kirjalikult põhjendama. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 11.1 sätestab, et tööde üleandmine töövõtja poolt ja vastuvõtmine tellija poolt toimub kahepoolse töö üleandmis-vastuvõtmise aktiga, millele kirjutavad alla mõlema poole volitatud esindajad. Töövõtja esitab tellijale üleandmisevastuvõtmise aktid kahes eksemplaris. Tellija kohustub nimetatud aktid kolme tööpäeva jooksul alla kirjutama või esitama kirjalikult nimekirja puuduste kohta töös. Kohtule esitatud Luunja Vallalvalitsuse ehitusloast nr LV 2007-593/EL;29.08.2007 (tl 18), nähtub, et on väljastatud ehitusluba Järve ja Ületee kinnistute detailplaneeringuala elurajooni sidevarustusele, ehitusloas nr LV 2009-717/EL;12.05.2009.a (tl 60) on märgitud ehitise nimetuseks Andrese maaüksuse sidekaabel, muu side raadio või televisiooni magistraalne ülekanderajatis. Seega on vastavad ehitusload vallavalitsuse poolt väljastatud. Ehitise vastuvõtu aktist 12.02.2008, (tl 67), millele on alla kirjutanud ET Lõuna Kaablivõrgu osakonna juhataja Jüri Kask ja insenerid Juhan Birgholts ja Jaak Ulmas ja kaetud tööde aktist 12.02.2008.a (tl 66) nähtub, et ehitustööd on lõpetatud, ehitis vastab ehitusprojektile, ehituseeskirjadele ja normidele ning vastuvõtukomisjonile on esitatud ettenähtud mahus ehitise projekt- ja täitedokumentatsioon, õiendid, aktid jt dokumendid. Ehitise vastuvõtu aktist (tl 67) ja kaetud tööde aktist (tl 66) nähtub, et vastuvõtmiseks on esitatud Järve ja Ületee kinnistute sidevarustus vastavalt ehitusprojektile nr 610. Ehitustöid teostas Vivokom Ehitus OÜ lepingu alusel, mis on sõlmitud Vivokom ja Esoni vahel 24.08.2007.a. Ehitise vastuvõtuaktist ja kaetud tööde aktist nähtuvalt teostati töid vastavalt projektile nr 610, millele tuginesid ka pooled nende vahel sõlmitud töövõtulepingus. Samuti nähtub poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p-st 16. 3, et pooled on kokku leppinud ehitusjärelevalvet teostatavas isikus, kelleks oli AS Elion Ettevõtted insener Jaak Ulmas ning kes on alla kirjutanud ka ehitise vastuvõtuaktile 12.02.2008.a (tl 67). Kuna ET Lõuna Kaablivõrgu poolt kirjutati alla ehitise vastuvõtu akt, siis vastavalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p-le 5.4 on tööd lõpetatud ka poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu järgi. Teostatud tööde akti (tl 14) on töövõtja koos arvega summa 94 400 krooni (tl 13) tellijale esitanud 14.02.2008.a, millele on nii hageja kui ka kostja alla kirjutanud. Seega on teostatud tööde akti alusel tööd VÕS § 637 lg 4 kohaselt vastu võetud ja tasunõue tööde eest on muutunud sissenõutavaks.

VÕS § 644 lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lg 2 ja lg 3 sätestavad, et oma majandus-või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kuna antud juhul on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping seotud tellija Freda OÜ majandusvõi kutsetegevusega tegeleva isikuga, siis sätestab VÕS § 643 tellijale töövõtuobjektiks oleva töö ülevaatamise kohustuse. Kohtule esitatud teostatud tööde aktist nähtuvalt on OÜ Freda aktile alla kirjutanud ning vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu p-le 6.2 peale kolme tööpäeva möödumist töö lepingutingimustele mittevastavusest tellijale teatanud ei ole. Töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Nii tellija kui ka töövõtja olid töövõtulepingu p-s 16.3 kokku leppinud ehitusjärelevalvet teostatavas isikus, kelleks oli AS Elion Ettevõtted insener Jaak Ulmas ning kes kirjutas alla ehitise vastuvõtuaktile 12.02.2008.a (tl 67), mille allakirjutamisega lugesid pooled tööd lõpetatuks. Seega pidi tellijal olema juurdepääs ja nõudeõigus kõikidele ehitusega seotud dokumentidele. Asjaolu, et kostjale oleks keeldutud vastavaid dokumente esitamast, kohtus tõendamist ei leidnud. Tellija esitas esimest korda vastuväite alles 15. oktoobril 2008.a (tl 17), mis ei ole mõistlik tähtaeg VÕS § 643 lg 1 mõtte kohaselt, arvestades, et vastavalt Ehitusseaduse §-le 30 teostas ehitusjärelevalvet poolte poolt kokkulepitud isik, kelle ülesandeks oli muu hulgas ehitusprojektikohase ehitamise ja ehitustööde nõuetekohase kvaliteedi tagamine tööde perioodilise ülevaatamise ning avastatud puudustest teatamise kaudu. Kohus hinnanud eelpoolnimetatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et antud juhul puudub alus VÕS § 111 lg 1 kohaldamiseks, kuna kohtus ei ole leidnud tõendamist tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavus ning seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kasuks lepingujärgne põhivõlg 94 400 krooni.

VIIVIS

Hageja palub kostjalt välja mõista 03.11.2008.a sissenõutavaks muutunud viivis 23 505,60 krooni. Hageja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud lepingu p-s 3.2.7 määratud 30 päevane periood viiviste arvestamiseks ei täida aga viivisenõude eesmärki, et võlgnik tasuks võlasumma võimalikult kiiresti. Seega nõuab hageja viivist kuni võlanõude täieliku tasumiseni. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt viivist ei arvestata. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna poolte vahel sõlmitud lepingu p 3.2.7 kohaselt on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist tasumisest põhjendamatu keeldumise või tasumisega viivitamise korral 0,1% tasumata summalt iga viivitatud päeva, kuid mitte rohkem kui 30 päeva eest, siis kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista viivis vastavalt lepingu p-le 3.2.7 ja seega kuulub kostjalt valjamõistmisele viivis hageja kasuks summas 2 832,00 krooni. Arvestades, et VÕS § 113 on dispositiivne, st pooled võivad kokku leppida, et raha maksmisega viivitamisel ei ole võlausaldjal viivisenõuet, samuti võivad pooled kokku leppida § 113 lg-st 1 erinevas viivise suuruses ja arvestamise korras ja tähtajas. Antud juhul on pooled viivise suuruses, arvestamise korras ja tähtajas kokku leppinud, seega tuleb hageja nõue kostja

vastu lisanduva viivise nõudes alates 03.11.2008.a kuni tasumata võlasumma täieliku tasumiseni 0,1% tasumata võlasummalt päevas, jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lõike 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab kohus TsMS § 163 lõike 1 alusel 82% menetluskuludest kostja kanda ja 18% hageja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.