Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 400 krooni. Asjaolud ja avaldus OÜ Tesitas 24.07.2009. a Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on äriühing püsivalt maksejõuetu, mistõttu tuleb välja kuulutada pankrot. 10.09.2009. a algatas kohus OÜ T pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks KMõtsniku. Ajutise halduri aruanne Võlgniku 2008.a. bilansist nähtub, et kui 2007.a. aasta lõpuks oli tal vara kokku 969 130 krooni eest, s h käibevara 683 915 krooni eest, siis 31.12.2008.a. seisuga oli vara 559 121 krooni eest ja sealhulgas käibevara ainult 61 546 krooni eest. Põhivara koosnes peamiselt liisitud (kapitalirent) varast, käibevara aga kassas olevast sularahast. Samas lühiajalisi kohustusi oli 2008.a. lõpuks 1 269 944 krooni eest, aasta lõpetati 1 415 979 krooni suuruse kahjumiga ja omakapital oli 815 467 krooniga miinuses. Seega vara, mille arvel oleks saanud oma võlgnevusi tasuda, praktiliselt puudus. Võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud 2009.a. bilansist 20.07.2009.a. seisuga nähtub, et käibevara ja ka vara kokku on ainult 3 krooni, kuid lühiajalisi kohustusi juba 1 673 696 krooni. Kohustused kasvasid peamiselt Maksu- ja Tolliameti poolt täiendavate maksude määramise näol. Kuna liisitud töövahendid tagastati, siis põhivara enam ei ole, samas pole ka pikaajalisi kohustusi. Juhatuse liikme suulise selgituse kohaselt on küll veel säilinud enamasti 2005.a. soetatud tööriistu (akudrelle, nivelliir Stabilo, sülearvuti, jne), millised on aga amortiseerunud ning turuväärtust ei oma. Olemas on veel sõiduauto Ford Escort, milline on valmistatud juba 1995.a. ja ei ole sõidukorras, mistõttu tal võib olla ainult vanaraua väärtus. Ka Maanteeameti andmeil on ainukeseks võlgniku nimel registreeritud sõidukiks 1995.a. valmistatud Ford Escort. Ajutise halduri poolt kogutud andmeist ei nähtu, et võlgnikul oleks vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnikul on konto Swedpangas, millel aga rahalised vahendid puuduvad. Ka oli võlgnikul konto Nordea Pangas, milline on aga 17.08.2009.a. suletud. Teistes pankades võlgnik kontosid ei oma. Ka ei oma võlgnik Ehitusregistri andmeil ehitisi vallasvarana kinnistusraamatu andmeil kinnistuid ega Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid. Kassas oli 2009.a. juunis veel 72013 krooni, kuid 30.06.2009.a. on see välja võetud ning 06.07.2009.a. üle antud ESRT OY-le tema nõuete osaliseks rahuldamiseks. Suurim võlausaldaja on Soome firma ESRT OY summas ca 900 000 krooni, maksuvõlad moodustavad 731 615 krooni, millest 495 021 krooni on põhivõlg ja 236 594 krooni intressid. Ajutise halduri hinnangul on juhatuse liikmelt kui võlgniku lähikondselt PankS § 113 lg 1 p 3 alusel võimalik tagasi võita talle 2009.a., mil võlgnik oli maksejõuetu, väljamakstud töötasu ja päevarahad kokku 33 000 krooni. Teisi vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine haldur leidnud. Kuna aga nimetatud summa kataks napilt ainult ajutise halduri kulud ja tasu koos sotsiaalmaksuga, kuid muid pankrotimenetlusi kulusid ei kataks ja seega võlausaldajate nõudeid sellest rahuldada ei saaks, siis ei ole ka mõistlik eeldada, et keegi võlausaldajatest nõustuks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha maksma.

Kohtuistung Kohtuistungil 07.10.2009. a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, varad puuduvad, majandustegevus on seiskunud. Ajutine haldur on seisukohal, et

menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandega. Võlgniku esindaja nõustub kandma osaliselt pankrotimenetluse kulud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused ca 1,7 miljon krooni ja vara puudub. Võlgnik on maksejõuetu, mis on püsiva iseloomuga. Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks on käibevara puudus, mistõttu tööde osas pretensioonide ilmnemisel ei suudetud võlausaldajate nõudeid rahuldada ja majandussituatsiooni halvenemisel ei suudetud oma kohustusi täita. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku püsiv maksejõuetus oli välja kujunenud 2008. aasta lõpus, mil töötajatega sõlmitud töölepingud lõpetati ning aktiivne majandustegevus lõppes. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb OÜu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui OÜul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. ÄS §180 lõige 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamata kohtule OÜu pankrotiavalduse, kui OÜ on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli ühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni ühingu omakapital (netovara) oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000 krooni. Juhatuse liige seaduses sätestatud viisil ei käitunud. Vaatamata sellele, et äriühing oli 2008. a lõpus pankrotiseisus, esitati avaldus kohtule alles 24.07.2009. a. Kohus on seisukohal, et juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku §171 lg 2 p 1 ja §180 lg 5 1 sätestatud kohustusi. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 13 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 16 900 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1 150 krooni. Võlgniku esindaja nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude osalise kandmisega. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 6 ning TsMS § 146

lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 12 050 krooni KMõtsnik’u kasuks. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 2 lg 8 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6000 krooni. Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt KMõtsniku kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu 6 000 krooni (lisandub sotsiaalmaks). TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule AKullamaale.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.