2-05-3417
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
19. oktoober 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-3417
Tsiviilasi
MV hagi EH vastu võlgnevuse 3 112 krooni, intressi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7 797,37 krooni
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Eelistungi toimumise aeg Eelistungil osalenud isikud
-
hageja: MV (isikukood xxx; elukoht xxx) kostja: EH(isikukood xxx; elukoht xxx)
12. oktoober 2009.a -
hageja MV kostja EH
20.06.2005.a (postitamise kuupäev 17.06.2005.a) saabus kohtusse MV’e hagi MK vastu võlgnevuse 3 112 krooni, intressi 3 044,57 krooni ja viivise 1 640,80 krooni väljamõistmiseks. Kohus rahuldas hagi 12.01.2007.a tagaseljaotsusega ning mõistis MK välja võlgnevuse 7 797,37 krooni, riigilõivu 560 krooni ja menetluskulu 83,20 krooni. Nimetatud tagaseljaotsuse kättetoimetamine kostjale MK osutus võimatuks, kuna kostja suri 05.02.2007.a. 27.04.2009.a vastuses järelepärimisele teatas hageja, et soovib menetluse jätkamist seoses MK õigusjärglase (s.o EH) selgumisega. 12.10.2009.a toimunud eelistungil esitasid pooled kohtule kompromissettepaneku, mille palusid kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kompromissis palub hageja kohtul tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 430 ja §-le 432.. Kohus otsustas protokollilise määrusega kompromissi vastu võtta, selle kinnitada ning lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas menetluse. Kohus teavitas menetlusosalisi, et vastava kirjaliku määruse teeb kohus avalikult teatavaks 19.10.2009.a kell 15.00 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Kohus edastab tulenevalt poolte soovist määruse hagejale e-post teel ja kostjale postiasutuse vahendusel tähitult.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi,
2-05-3417 kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 17.06.2005.a arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS (viitenumber 2900072592, selgitus: „Hagi tagamine MV versus MK summa 6 128,27 kr.“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 560 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 280 krooni. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is. Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale kohtukulud summas 280 krooni.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.