Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 16.10.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number: 2-09-47819/7
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 16.10.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1617

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

ÄRAKIRI

KOHTUMÄÄRUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa

Määruse tegemise aeg ja 16.oktoober 2009.a. Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 koht Tsiviilasja number

2-09-47819

Tsiviilasi

OÜ Nordia Lilled (likvideerimisel) pankrotiavaldus.

Menetlusosalised ja nende Võlgnik: OÜ Nordia Lilled (likvideerimisel), reg.kood 10316543, asukoht Pajusti, Vinni vald 46603, Lääne-Virumaa, esindajad seaduslik esindaja likvideerija Ü P, xxxx, elukoht xxxx ajutine pankrotihaldur Reet Relvik, OÜ Reet Relviku Õigusbüroo, Laada 29, Rakvere 44310, Lääne-Virumaa. Kohtuistungi toimumise aeg

16.10.2009.a.

Istungil osalesid

Võlgniku esindaja, ajutine pankrotihaldur

Resolutsioon:

1.Lõpetada OÜ Nordia Lilled (likvideerimisel), reg.kood 10316543, asukoht Pajusti, Vinni vald 46603, LääneLääne-Virumaa, Virumaa, likvideerija Ü P, P, pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

2.Vabastada OÜ Nordia Lilled (likvideerimisel) ajutine pankrotihaldur Reet Relvik halduri kohustustest pärast äriühingu äriregistrist kustutamist. kustutamist

3.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

7.Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates. I. Asjaolud. Esitatud on võlgniku pankrotiavaldus. Pankrotiavalduse on esitanud likvideerija, kuna võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Võlgniku põhitegevusalaks oli Võhu ja Pajusti aiandites põllumajandussaaduste tootmine, töötlemine, kokkuost ja realiseerimine ning jae- ja hulgikaubandus. Majandusliku olukorra halvenemine algas 2000.a., kui osaühing ei suutnud tasuda laenu Maapangale. Seoses sellega läksid aiandid sundmüüki. Võhu aiandi varale leidus ostja, kuid Pajusti aiandile mitte. 2000.a. lõpupoole, külmade saabudes, ei suutnud osaühing tasuda elektrienergia ja vee eest ning 2001.a. jaanuaris majandustegevus lõppes täielikult. Lääne-Viru Maakohtu otsusega on võlgnikult välja mõistetud AS Eesti Energia kasuks 204 910 krooni ja 62 senti ja selles nõudes on algatatud ka täitemenetlus. Lääne-Viru Maakohtu 27.09.2004.a. otsusega OÜ Nordia Lilled sundlõpetati ja likvideerijateks määrati M P ja Ü P. Kuna võlgnikul rahalised vahendid puuduvad ja võlgnik ei suuda oma kohustusi täita, on välja kujunenud pankrotisituatsioon. Võlad ületavad varasid kordades. Võlakohustusi on kokku 215 947 krooni, varasid 78 krooni. Likvideerija palub algatada OÜ Nordia Lilled (likvideerimisel) pankrotimenetlus ning kuulutada pankrot välja. Kohus 29.09.2009.a. algatas OÜ Nordia Lilled (likvideerimisel) pankrotimenetluse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Reet Relvik’u ja määras kohtuistungi toimumise aja. II. Asja kohtulik arutelu, arutelu, pankrotihalduri aruanne. aruanne. Kohtuistungil võlgniku esindaja jääb esitatud pankrotiavalduse juurde, kuivõrd ettevõte ei tegutse ega ole suuteline täitma oma kohustusi. Likvideerija Ü.Pärnaste selgitab, et kuni aiand asus Ed.Vilde nim. kolhoosi kõrval, siis tegevus toimus ja kõik oli normaalne, kolhoosi lõppemisega algas tegevuse halvenemine. Likvideerijaks määrati neid mõlemaid, kuid likvideerimisega tegeles abikaasa, kes aga sel aastal ootamatult hukkus. Olulisi dokumente ei ole ta leidnud, mistõttu likvideerijana esitas ta pankrotiavalduse. Võlgniku tegevus on lõppenud juba kaheksa aastat tagasi. Kohtuistungil ajutine pankrotihaldur jääb oma kirjaliku aruande juurde, mille kohaselt OÜ Nordia Lilled (likvideerimisel) oli kantud äriregistrisse 10.11.1997.a., asukohaga Pajusti alevik, Vinni vald, Lääne-Virumaa. Osakapitali suurus on 40 000 krooni. Likvideerija poolt esitatud andmete kohaselt on OÜ Nordia Lilled (likvideerimisel) majandustegevus on täielikult lõppenud 2001.a. jaanuaris. Kehtivaid töölepinguid ühegi töötajaga ei ole. Esitatud on majandusaasta aruanne 01.01.2002-14.09.2009.a., muid raamatupidamise dokumente ei ole esitatud, kuna OÜ Nordia Lilled (likvideerimisel) likvideerija Ü P sõnul ei ole ta neid leidnud, sest firma juhtimisega tegeles OÜ Nordia Lilled (likvideerimisel) likvideerija M P, kes aga suri xxxx.a. Võlgnikul puudub kinnisvara, samuti ehitised ja rajatised, sõidukid. Võlgnikul on avatud arveldusarve AS-s Swedbank, mille seis 01.10.2009.a. on null krooni. Kassas on võlgnikul 78 krooni. Kokku seega raha pangaarvetel ja kassas 78 krooni. Aktsiaid ja väärtpabereid registreeritud ei ole. Muu vara võlgnikul puudub. OÜ Nordia Lilled (likvideerimisel) varad kokku 15.10.2009.a. seisuga on 78 krooni. Võlgnikul on seisuga 07.10.2009.a. arvestuslik intressivõlg Maksu- ja Tolliametile summas 11 037 krooni. Pandiga tagatud nõudeid ei ole. Lääne-Viru Maakohtu 07.02.2001.a otsusega

tsiviilasjas 2-642/00 mõisteti osaühingult Nordia Lilled (likvideerimisel) AS Eesti Energia kasuks välja summa 204 910 krooni ja 62 senti, mille suhtes on algatatud täitemenetlus kohtutäitur Raigo Pärs’i juures, täiteasi nr 158/2002/3582. OÜ Nordia Lilled (likvideerimisel) võlad seisuga 15.10.2009.a on 215 947 krooni ja 62 senti. Pankrotimenetluses tagasivõitmise või tagasinõudmise alused tõenäoliselt puuduvad, kuna majandustegevus on lõppenud 8 aastat tagasi ning nõuded on aegunud ja raamatupidamisdokumente ei ole leitud. Maksejõuetus tekkis 2000.a., kui osaühing ei suutnud tasuda laenu Eesti Maapangale ning tasuda aiandite majandustegevusega seotud kommunaalmakseid. Juhatuse liige M P ei suutnud majandustegevuse korraldamisel võlgade akumuleerimist vältida, maksejõuetuse põhjuseks on ebaoperatiivne juhtimine. Selgelt kuriteole viitavate tunnustega tegu ega rasket juhtimisviga ei ole tuvastatud. Ajutine pankrotihaldur leiab, et OÜ Nordia Lilled (likvideerimisel) maksejõuetus on täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga, esineb pankrotisituatsioon. Võlgniku ettevõtte tegevust jätkata, samuti juriidilist isikut tervendada, pole võimalik. Võlgnikul ei ole varasid pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur teeb ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu, vabastada ajutine pankrotihaldur kohustustest pärast äriühingu kustutamist äriregistrist ning säilinud dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele, likvideerija Ü P’le, isikukood xxxx, elukoht xxxx. Ühtlasi palub ajutine pankrotihaldur mõista välja ajutise pankrotihalduri tasu 6 000 krooni riigi arvelt, kuna võlgnikul vara ja raha puudub. III. Kohtumääruse põhjendused põhjendused. ndused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et äriühing on maksejõuetu. Vastavalt PankrS §-le 1 lg. 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg. 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg. 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt äriühingu tegevuses on lõppenud, võlgnevus on olemas, püsiv suutmatus võlgu maksta samuti. Võlgnikul on kohustused Maksu- ja tolliameti ees ja täitmisel nõue Eesti Maapanga kasuks. Vara puudub. PankrS § 29 lg. 1 järgi kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Lg. 2 järgi kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Kohus leidis, et kuna äriühingul vara pankrotimenetluse katteks puudub, vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalust pole tuvastatud, siis on põhjendatud pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. PankrS § 157 p. 2 järgi pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg. 1 ja § 158). Menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid kohtuistungil ei ilmnenud. TsÜS § 46 lg. 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on põhjendatud dokumentide hoidjaks määrata OÜ Nordia Lilled (likvideerimisel) likvideerija Ü P, kes on selleks andnud ka nõusoleku. PankrS § 17 lg. 1 kohaselt on kohus kohustatud pankrotimenetluse algatamisel nimetama ka ajutise pankrotihalduri. PankrS § 23 lg. 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 150 lg. 1 p. 2 kohaselt

on pankrotimenetluse kuluks ajutise halduri tasu. Pankrotiseadus ei võimalda, võlgnikul vahendite puudumisel, jätta kohtul ajutise halduri tasu määramata. Seega juhul, kui isik täidab kohustusi kohtu määramisel ja seadusega on ette nähtud ka nende ülesannete täitmise eest tasu, peab kohus ka tagama, et see isik, kes on kohtu määramisel oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, oma tasu tegelikkuses ka kätte saab. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr. 71 kinnitatud „ Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg. 8 sätestab et võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kokku mitte üle 6 000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Aruande kohaselt ajutine pankrotihaldur on oma ülesannete täitmiseks kuue tunni ulatuses teinud toiminguid, millest suhelnud likvideerijaga, teostanud järelepärimisi registritele ja pankadele ning analüüsinud saadud andmeid, analüüsinud võlgniku esitatud andmeid ning koostanud kirjaliku arvamuse kohtule. Seega on põhjendatud halduri taotlus rahuldada ja määrata halduri tasuks ja kulutuste summaks kokku 6 000 krooni ja see summa hüvitada riigi arvelt. PankrS § 3 lg. 2 järgi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 478 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mis jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti ja määrus kuulub viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 660 lg. 1 kohaselt maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. PankrS 29 lg. 5 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale võivad võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Kui pankrotimenetlus algatati võlgniku avalduse alusel, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema lõikes 3 nimetatud teate avaldamisest arvates. Pankrotimenetlus algatati võlgniku avalduse alusel. TsMS § 661 lg. 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva kohtumääruse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates. Kohus kohaldas PankrS §-de 3, 17, 23, 29, 157 sätteid ning juhindus TsMS § 1 lg. 3, §-de 441-442, § 661 lg. 2 nõudeist.