2-07-46686/6 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vaidluskomisjonile esitatud kaebuse sisu Ü K esitas kindlustuse vaidluskomisjonile kaebuse, mille kohaselt palub läbi vaadata SKAS-i otsuse nr S 27073044, millega keelduti isikule liikluskahju hüvitamisest. Hageja märgib, et kokkupõrge toimus kortermaja õuealal, mitte sõiduteel 31.07.2007, mida kinnitab ka hageja poolt kohale kutsutud politseipatrull. Õuealal kehtib paremakäe reegel. Hageja sõitis kortermaja õuealal, vasakpööret sooritades, sõiduki Ford Mondeo reg. märgiga xxx, kust suurel kiirusel sõitis hagejale otsa Mercedes-Benz, mille tagajärjel sai kannatada hageja auto vasakpoolne esistange ja – esilogar. Kohale kutsutud politsei tõendas, et sõiduauto Mercedes-Benzi juht põhjustas liiklusõnnetuse. Järgneval päeval pöördus hageja liikluskindlustusse, kust sai vastuse, et kindlustus ei hüvita hagejale tekitatud kahju, kuna liiklusõnnestuse põhjustajaks on hageja. Hageja nimetatud SKAS-i otsusega ei nõustu. Kostja vastuväited Kostja märgib, et 31.07.2007 toimus asukohaga Sõpruse pst 4, Tallinn, kokkupõrge kortermaja sissepääsude esiselt teelt Koskla ja Endla tänavat ühendavale teele vasakpööret sooritanud sõiduki Ford Mondeo reg.märgiga xxx, mida juhtis hageja, ja Koskla ning Endla tänavat ühendaval teel liikunud sõiduki Mercedes-Benz 200D reg.märgiga xxx, mida juhtis ST, vahel. 22.08.2007 tegi SKAS otsuse liiklusõnnetuse kindlustusjuhtumiks mitte tunnistamise ja hagejale kahju hüvitamisest keeldumise kohta. Otsuse kohaselt oli liiklusõnnetuse põhjustamise eest täies ulatuses vastavalt sõiduki Ford Mondeo juht, kes rikkus liikluseeskirja (LE) § 92 nõudeid. Vaidluskomisjon tegi 29.10.2007 otsuse nr 7-1/07/114, millega rahuldas hageja kaebuse ja kohustas hüvitama hagejale tekitatud liikluskahju. Kostja leiab, et 22.08.2007 tehtud kindlustusjuhtumiks mittetunnistamise ja kahju hüvitamisest keeldumise otsus on seaduslik ning põhjendatud. Liiklusõnnetuse põhjustas hageja, kes rikkus LE § 92 nõudeid. Käesoleval juhul ei andnud hageja, juhtides sõidukit Ford Mondeo, teega külgnevalt alalt välja sõites teed sõiduteel liikunud sõidukile Mercedes-Benz ning põhjustas sellega liiklusõnnetuse saabumise. Kuivõrd sõiduki Ford Mondeo reg.märgiga xxxjuht, kelle tsiviilvastutus on kindlustatud AS-s IF Eesti Kindlustus, põhjustas liiklusõnnetuse rikkudes LE § 92 nõudeid, ei saa SKAS käesolevat juhtumit lugeda vastavalt LKindlS § 26 lg 2 vastavaks liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiks ning hüvitada hagejale tekkinud kahju. Kostja ei nõustu vaidluskomisjoni otsusega, et liiklusõnnetuse põhjustas sõiduki MercedezBenz juht ST rikkudes LE § 160 reeglit. Kostja on seisukohal, et Koskla ja Endla tänavat ühendav tee, millel liikus Mercedes-Benz, ei ole käsitletav juurdesõidutee vaid sõiduteena ning hagejal lasus kohustus anda teed eelnimetatud liiklejale. 2(6)

Kostja asub seisukohale, et vaidluskomisjoni otsus ei ole õiguspärane ning liiklusõnnetuse põhjustajaks on hagejapoolne LE § 92 nõude rikkumine. LE § 92 sätestab, et juht peab andma teed järgmiselt 1) parklast, puhkekohast, teega külgnevalt alalt, õuealalt või nende juurdesõiduteelt või pinnasteelt teele sõites – igale teel liiklejale; 2) sõiduteelt ära sõites – jalakäijale ja jalgratturile kõnniteel või teepeenral ning jalgratturile ja mopeedijuhile jalgrattateel või teepeenral. VÕS § 476 lg 1 kohaselt peab kindlustusandja kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kindlustusandja sõlmitud kindlustuslepingust tuleneva täitmise kohustuse tekkimise eelduseks on kindlustusjuhtumi toimumine. VÕS § 423 lg 1 ja 2 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse ja kindlustusrisk oht, mille vastu kindlustatakse. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 7 lg 1 sätestab, et kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Sama seaduse § 26 lg 1 kohaselt on liikluskindlustuse kindlustusjuhtum (liikluskahju) on kindlustamisele kuuluva sõidukiga käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel kahju tekitamine. LKindlS 26 lg 2 sätestab, et liikluskahjuga on tegemist ainult siis, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1) teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel; 3) esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel; 4) sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega. Antud juhul on VÕS § 476 lg-s 1 ja VÕS § 423 lg 1 ja 2 sätestatud eeldused täidetud, on toimunud kindlustusjuhtum ning tekkinud on kahju. Kostja leiab, et tegemist on kahte tänavat ühendava sõiduteega, mistõttu ei olnud ka tegemist kahjuga, mille hüvitamiskohustus peaks olema SKAS-l. Kindlustuse vaidluskomisjoni 29.10.2007 otsuse kohaselt on õige kostja seisukoht, et tegemist ei ole õuealaga LS § 4 lg 6 mõistes. Vaadeldav ala ei ole tähistatud vastavate liiklusmärkidega, mistõttu ei kehti seal ka õuealal kehtestatud nõuded. Küll aga tuleb vaidluskomisjoni hinnangul asuda seisukohale, et liiklusõnnetus toimus juurdesõiduteede ristmikul, mis viivad ülalnimetatud tänavate vahelisel alal asuvate hoonete juurde. Tegemist on teega külgneva alaga. LS § 4 lg 2 kohaselt mõistetakse teega külgnevat ala all teeäärset piirkonda, kus asuv rajatis on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee. Tõenditest nähtub, et tee, mida mööda liikus sõiduk Mercedes Benz, on nii Koskla kui ka Endla tänavalt lähtuv juurdesõidutee, mis viib ülalnimetatud tänavate vahel asuvate rajatiste juurde, mis on teelt juhile näha. Komisjon asus seisukohale, et asjas ei oma tähtsust, et vaadeldav juurdesõidutee ühendab ka Koskla ja Endla tänavaid. Vaadeldaval alal on tegemist juurdesõiduteede võrgustikuga, kus nende ristumisel tuleb lähtuda LE § 160 nõuetest. Kostja leiab, et Koskla ja Endla tänavat ühendav tee, millel liikus Mercedes-Benz, ei ole käsitletav juurdesõidutee, vaid sõiduteena ning hagejal lasus kohustus anda teed juurdesõiduteel liiklejale. 4(6)

LE § 2 (46) kohaselt sõidutee all mõistetakse vastavalt liiklusseaduse § 4 lg-le 3 sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. LE § 4 lg 3 sätestab, et sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil ristuvad sõiduteed, mis ei ole põllu- või metsateed, moodustavad sõiduteede ristumisala. Riigikohtu 08.06.2007 otsuses nr 3-2-1-47-07 on tsiviilkolleegium märkinud: Tuleb silmas pidada seda, et sõitmine just juurdesõiduteel, aga mitte ristuval sõiduteel, peab olema kahtlusteta selge nii sõiduteel kui ka eespool nimetatud teega külgnevate alade juurdesõiduteel liiklevatele juhtidele, sest vastasel korral tekiks liikluses ohtlik olukord, kus ei osata kahtlusteta määrata sõidujärjekorda. Selline selgust tagav tingimus on sätestatud LE § 2 lg-s 49, mille järgi teega külgneva ala all mõistetakse vastavalt LS § 4 lg-le 2 teeäärset piirkonda, kus asuv rajatis on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee. Seega on oluline, kas teega külgnev ala on sõiduteel liiklevale juhile teelt selgelt ja kahtlusteta nähtav, millest sõltub see, kas tegemist on sellelt alalt tuleva tee näol juurdesõiduteega. Ainult teega külgneva ala teelt nähtavuse korral saab sõiduteel liikleja olla kindel, et selle ala juurde viival teel (juurdesõiduteel) liikleja annab talle teed. Sellega tagatakse ka ohutu ja sujuv liiklus juurdesõiduteega ristuval sõiduteel ja sealhulgas ka omaette jalgrattateel. Kohus leiab, et kostja käsitlus nagu tee, millel liikus Mercedez Benz 200D reg.märgiga xxx, oleks sõidutee, ei ole asjakohane ning sellele ei saa tugineda ühtki esitatud asjaolu silmas pidades. Kostja on märkinud, et kuna liikluskorraldus kõnealusel tänaval viitab sellele, et tegemist on kahte tänavat ühendava sõiduteega, kuivõrd nii Koskla kui Endla tänava poolsesse otsa on paigaldatud eesõigusmärgid „anna teed“, ning nimetul tänaval liiklejale on arusaadav, et ta liigub juurdesõiduteel, on juurdesõiduteel liikujal kohustus anda teed sõiduteel liikujale. Kohus asub seisukohale, et antud asjaolusid arvestades, ei ole põhjendatud eeldus ja ei ole ka selge, et tee millel liikus Mercedes-Benz on sõidutee ja tee, millel liikus Ford Mondeo juurdesõidutee. Kohtu hinnangul saab nimetatud teid käsitleda üksnes samaliigiliste teedena ning kohta, kus õnnetusjuhtum toimus, samaliigiliste teede ristumisalana, millest tulenevalt kehtib seal LE §-s160 sätestatu. Eesõigusmärkide puudumisel sätestab LE § 160 samaliigiliste teede ristmikel nn parema käe reegli, mille järgi peab sõidukijuht andma teed sõidukile, mis läheneb paremalt poolt. Eelnevast järeldub, et LE § 160 järgi peab sõidukijuht teed andma samaliigiliste teede ristmikel kõigile sõidukitele, muu hulgas ka jalgrattale või mootorrattale, mis lähenevad paremalt poolt.