Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

HRS OÜ hagi M OÜ vastu võlgnevuse 86 273 krooni ja viivise nõudes. Seoses osalise võlgnevuse tasumisega täpsustas hageja 16.06.2009 nõuet ning palub kostjalt välja mõista võlgnevus 80 223 krooni ja viivis 75 000 krooni. Täiendavat viivist kuni võlgnevuse tasumiseni hageja kostjalt ei nõua. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.03.2007 personaliotsingu täisteenuse lepingu nr V146. Eelnimetatud lepingu alusel osutatud teenuste eest esitas hageja kostjale arve nr V297 summas 24 780 krooni. Nimetatud arvest tasus kostja 5 000 krooni. Hageja esitas kostjale arve nr 2008365 summas 17 700 krooni. Kostja ei ole arvet tasunud. Hageja esitas kostjale arve nr 2008367 summas 26 500 krooni. Kostja ei ole arvet tasunud. Pooled sõlmisid 26.06.2007 personaliotsingu täisteenuse lepingu nr V159 ja 26.06.2007 lepingu nr V160. Eelnimetatud lepingute alusel osutatud teenuste eest esitas hageja kostjale arve nr V314 summas 21 063 krooni, mis on kostja poolt tasumata. Pooled on lepingutega kokku leppinud viivise määras 0.2 % tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Seisuga 15.06.2009 on hageja arvestanud viivist 75 000 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

13.03.2009 vastuses hagile kostja tunnistab võlgnevust summas 67 393 krooni. Kostja on asunud võlgnevust kustutama ning teinud maksegraafiku. Kostja tunnistab, et on hagejalt tellinud personaliotsingu teenust, kuid vastavalt majanduslikule olukorrale ei ole suutnud võlgnevust tasuda. 25.05.2009 vastuses kostja täpsustab, et tunnistab võlgnevust summas 67 393 krooni, millest põhivõlg 34 843 krooni ja viivis 32 550 krooni. Kostja märgib, et alates 01.01.2008 puudus kostja tegevjuhil S S ’l volitused kostja esindamiseks. Seega kostja ei aktsepteeri talle esitatud hilisemaid arveid ega nõudeid.

MENETLUSE KÄIK

Kostja on andnud nõusoleku kirjalikuks menetluseks (t lk 76). Kohus määras kohtuistungi ja kostjale toimetati kutse kätte 22.06.2009 (t lk 108). Kohtuistungil hageja esindaja loobus 28.07.2009 esitatud kolmanda isiku kaasamise taotlusest, mistõttu polnud asja sisuline lahendamine takistatud. Kostja esindajat istungile ei ilmunud ning tulenevalt hageja taotlusele lahendas kohus asja sisuliselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 ja 414 lg 1 tulenevalt.

MAAKOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele.

Käesolevas asjas puudub vaidlus, et pooled on sõlminud 21.03.2007, 26.06.2007 ja 26.06.2007 personaliotsingu täisteenuse lepingud nr V146, V 159 ja V160 (t lk 42-58, kostja omaksvõtt t lk 76). 13.03.2009 kohtule esitatud vastuses on kostja tunnistanud võlgnevust hageja ees summas 67 393 krooni. Selles osas kohus rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud valduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja ei tunnista ülejäänud osas võlgnevusest, kuna leiab, et kostja tegevjuhil S S ’l puudusid volitused. Samuti on kostja esitanud kohtule volituse, mis on väljastatud 30.09.2006 kehtivusega 01.11.2006 kuni 28.02.2007 (t lk 98). Nimetatud volitus on asjakohatu, kuna ei oma puutumust käesoleva asjaga. Puudub vaidlus, et personaliotsingu täisteenuse lepingud on kostja poolt allkirjastanud S S , kes on kostja tegevjuht. Kostja on oma 25.05.2009 vastuses märkinud, et alates 01.01.2008 puudus tegevjuhil S S ’l kostja esindamise õigus. Samas puudub vaidlus, et kõik vaidlusalused lepingud on poolte vahel sõlmitud enne 01.01.2008. Asjaolu, et lepingutest tulenevad arved on esitatud ajal, mil väidetavalt S S ’l volitused puudusid, ei oma asjas tähtsust, sest tasu maksmise kohustus tulenes lepingutest, mille sõlmimise ajal oli S S ’l kostja esindamisõigus. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Lisaks viitab kohus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 sättele, mille kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Võlaõigusseaduse (VÕS) 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt lepingute p 3.2.1 kohustub klient tasuma teenuse eest vastavalt lepingu p 4. Lepingute p 4 on märgitud teenustasu ja maksetingimused (protsessitasu 15 000 krooni, palkamise tasu 7 000 krooni ja boonustasu 15 000 krooni). Lepingute p 4.3 kohaselt tasub klient arved 7 pangapäeva jooksul arvates arve väljastamise päevast. Arve tasumisega viivitamisel üle määratud tähtaja võib hageja nõuda viivise tasumist summas 0.2 % tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kostja pole hageja poolt osutatud teenust ja selle mahtu vaidlustanud. Tulenevalt lepingute p 1.1.1.2 teenus loetakse tulemuslikult osutatuks, kui vähemalt ühe kliendile esitletud kandidaadiga sõlmitakse leping. Seega tuleb kostjal hagejale osutatud teenuse eest tasuda (t lk 12-14, 23). Hageja nõuab lisaks kostjalt nõude sissenõudmisel kantud kulu summas 1 180 krooni. Hageja on esitanud kostjale võlanõude 18.09.2008 ning selle koostamise eest on tasunud Bene Est Law Office OÜ-le 1 180 krooni (t lk 24-28). VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud

kulud, sealhulgas mõistlikud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Otsese varalise kahjuna on vaadeldavad kohtumenetluse eelsed õigusabikulud (võlanõude koostamine). Kostja ei ole nimetatud kulutuste suuruse osas vastuväiteid esitanud. Kui kostja ei oleks lepingut rikkunud ja oleks arved õigeaegselt tasunud, ei oleks hageja kandnud õigusabikulusid. Seega on hageja kahjuhüvitamise nõue summas 1 180 krooni põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kuna kostja tunnistas võlgnevust summas 67 393 krooni, kuulub selles osas otsus viivitamata täitmisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.