2-09-42729/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Võlgniku vara reaalseks väärtuseks hindab ajutine haldur umbes 24 000 krooni. Võlgasid haldurile teadolevalt on ca 340 000 krooni Maksejõetuse põhjused on eelkõige üldine majanduslangus ja ehitussektoris tellimuste/tööde vähenemine. Samas ei saa jätta nimetamata, et võlgnik on väga oluliselt hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Oluline on märkida, et võlgnik on ilmselt eelistanud üht võlausaldajat teisele, kuna võlad tarnijate ees on vähenenud, kuid võlg maksuameti ees on järjest suurenenud. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastatud ei ole. Tulenevalt esitatust on ajutine haldur arvamusel, et võlgniku on püsivalt maksejõuetu ning vara puudumise tõttu tuleks menetlus raugetada, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Arvestades asjaolu, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, taotles ajutine haldur anda võlausaldajatele tähtaeg menetluskulude katteks kohtudeposiiti rahaliste vahendite kandmiseks summas ca 50 000 krooni. Kui makse teostatakse, palub ajutine haldur pankroti välja kuulutada, kui seda ei tehta, tuleb menetlus lõpetada raugemisega. Õiguslik põhjendus ja kohtu järeldus PankrS § 29 lg.1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus leiab, et ajutise halduri ettekande kohaselt on raugemise taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. On ilmne, et tagasivõitmise võimalused puuduvad ja võlgnikul ei jätkuks vahendeid pankroti väljakuulutamise korral edaspidiselt läbiviidava menetluse katteks. Kohus on ajutise halduri taotlusel avaldanud PankrS § 30 lg.1 alusel Ametlikes Teadannetes teate, üleskutsega võlausaldajatel tasuda pankrotimenetluse jätkamiseks menetluskulude katteks kohtudeposiiti 50 000 krooni. Tasumiseks antud tähtaeg lõppes 15.10.2009 ja tagatiskonto elektroonilisel kontrollimisel on tuvastatud, et vastavaid makseid tehtud ei ole. Ajutise halduri kinnitusel on ta menetluskulude deponeerimise teate saatnud ka omalt poolt teadaolevatele võlausaldajatele ja kontakteerutud ei ole. Seega on tuvastatud, et pankrotimenetluses ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused. Võlgnik ja võlausaldajad ei ole avaldanud soovi pankrotimenetlust finantseerida. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste suuruse määramisel lähtub kohus PankrS § 23 lg 1 ning justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 “Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” §-st 2. Arvestades ülesannete mahtu ja tema kutseoskusi, samuti tehtud vajalikke kulutusi, tuleb taotlus rahuldada. Tasu suuruseks saab määrata taotletud 15 630 krooni, millest 6700 krooni kuulub, pärast ettenähtud maksude mahaarvestamist, hüvitamisele riigi vahenditest.

Kohus leiab riigi vahenditest hüvitamise olevat põhjendatud sellega, et vastasel juhul, tuvastades, et võlgnikul sisuliselt puuduvad igasugused vabad rahalised vahendid, puuduks kohtul võimalus kindlustada ajutisele haldurile tasu. Haldur on aga seadusest tulenevalt oma töö teinud ja on õigustatud saama selle eest ka tasu. Kuna võlgniku seaduslikud esindajad on avaldanud valmisolekut tasuda ajutise haldur tasu ja kulutuste katteks taotletud 15 630 krooni, kuid on leidnud, et nad oleks seda võimelised tegema ajatatuna kahe kuu jooksul, siis kohus arvestab selle kinnitusega. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulud on võimalik osaliselt, lubatud piirmääras, hüvitada riigieelarvelistest vahenditest, kogu summa väljamõistmist võlgniku seaduslikelt esindajatelt, vaatamata nende nõusolekule, ei pea kohus põhjendatuks, kuna juhatuse liikmed on omakorda küllalt arvestatavas suurusjärgus nõuetega võlgniku võlausaldajaks ja täiendava rahalise koormise seadmine neile, oleks ebamõistlik. Arvestades aga asjaolu, et võlgniku seaduslikud esindajad ei ole järginud seadusest tulenevat kohustust pankrotiavalduse õigeaegsel esitamisel, on nende distsiplineerimise huvides mõistlik kohustada neid ikkagi menetlusega seonduvaid kulusid kandma. Ja seega tuleb võlgniku seaduslikel esindajatelt ajutise halduri tasu ja kulude katteks välja mõista summa, mille ulatuses riigieelarvelistest vahenditest seda hüvitada ei ole võimalik, ehk 15 630-6700 krooni= 8930 krooni. Kohus leiab, et kuna võlgniku seaduslikud esindajad, kinnitades 23.09.2009 nõusolekut tasu hüvitamiseks, ei ole seda kokkuleppe kohaselt ka mitte osaliselt seni asunud tegema, ei ole neile põhjendatud anda tasumiseks ülemääraselt pikka tähtaega ja mõistlik tähtaeg on 30 päeva käesoleva määruse jõustumisest. Arvestades määruse jõustumise prognoositavat aega hiljemalt järgmise kuu algul ja selle veel järgnevat 30- päevast vabatahtliku tasumise tähtaega, ongi selliselt tähtaja andmisega vastu tuldud ka võlgniku soovile, saada makse tasumiseks 2 kuud. Määrus saata ajutisele haldurile, võlgniku esindajale. Kohtunik