2-09-29135/5 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

II Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Võlgnik on kantud äriregistrisse 10.02.2006. Võlgniku osakapitali suuruseks on 40 000 krooni, põhitegevusalaks oli ajakirjanduslevi. Võlgniku juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks on KJV. Võlgniku juhatuse liikme KJVi selgituste kohaselt tegeles võlgnik alates 01.03.2006. Soome ajalehe „Iltalehti” levitamisega Eesti Vabariigis Iltalehti OY-ga 28.02.2006 sõlmitud lepingu alusel. Võlgniku partneriks Soomes on Alma Media kontsern, kuhu kuulub ka Kustannusosakeyhtiö Iltalehti. Märtsis 2007.a sõlmiti koostööleping AS-ga L , kes võttis Iltalehti R-kioskitesse müüki tingimusel, et ajalehed tulevad Soomest lennutranspordiga hommikul esimese lennuga. Keskmiselt müüdi 150 ajalehte päevas. Tuues põhjuseks transpordi kalli hinna, loobus 2008. aasta oktoobrist Kustannusosakeyhtiö Iltalehti ajalehtede lennukiga saatmisest. Seoses sellega vähenes AS-i L lepingu alusel edasimüüki minevate ajalehtede kogus 2/3 võrra. Samuti vähenesid teiste müügipunktide müügikogused märgatavalt ja selle põhjuseks saab pidada lühiajaliselt Eestis viibivate turistide ülekaalu. Oktoobris 2008.a. tekkis võlgnikul raskusi lehtede eest tasumisega ning jaanuaris 2009.a teatas Kustannusosakeyhtiö Iltalehti, et lõpetab seoses võlgniku võlgnevusega Kustannusosakeyhtiö Iltalehti ees ajalehtede saatmise Eestisse. Võlgniku juhatuse liikme K. J –V kinnitusel on võlgnik kahel korral äiregistrist saanud teate selle kohta, et võlgniku omakapital on jätkuvalt negatiivne. Võlgniku juhatuse liikme K. JV selgitusel lootis võlgniku juhatus sellele, et ajalehtede müük paraneb ja seda eriti just kevadsuvisel perioodil, kui oodati käibe kahekordistumist. Samuti oli põhjust loota lisainvesteeringuid võlgniku majandustegevusse, kuid kahjuks 2008. aasta suvi ei toonud loodetud müügitõusu ega ka investeeringuid. Seoses sellega tekkisid võlgnikul rahalised raskused ja võlgniku juhatuse liikme K. JV kinnitusel lõpetas võlgnik tegevuse 2009. aasta jaanuaris. Võlgniku maksejõuetuse peamiste põhjustena näeb juhataja vähenenud nõudlust soomekeelsete ajalehtede järgi ja edasimüüja AS L jäika müügipoliitikat, mis seisnes selles, et realiseerimata ajalehed kuulusid mahakandmisele ja nende eest tasu võlgnikule ei makstud.

2-09-29135 Võlgniku 2008. majandusaasta lõppes kahjumiga summas -49 447 krooni ja omakapital oli 121 759 krooni. Võlgnik andis 2008. aastal tööd kahele töötajale. Võlgniku juhatuse liikme tööd ei tasustatud. Võlgniku tööjõukulud moodustasid 145 304 krooni. Võlgniku 2008. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku müügitulu 2008. aastal 669 196 krooni. Võlgniku 31.12.2007 bilansi kohaselt oli võlgniku kasum 2007.a majandusaasta tegevusest 1 209 krooni ja võlgniku omakapital oli -72 312 krooni. Võlgniku 31.12.2006 bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum 2006.a majandusaasta tegevusest -113 521 krooni ja võlgniku omakapital oli -73 521 krooni. Võlgniku esindaja poolt esitatud bilansi kohaselt on võlgnikul 07.07.2009 seisuga vara kokku 23 328.9 krooni, millest kassa jääk 0.30 krooni, arveldusarve jääk AS-is Swedbank 342.89 krooni, nõuded ostjate vastu 368 krooni, ettemakstud tulevaste perioodide kulud 17 314.90 krooni, s.h tulevaste perioodide kulud 507 krooni js auto kasutusrent 16 807.90 krooni ning materiaalne põhivara 5 302.10 krooni (sülearvuti Acer Aspire 5520). Võlgniku juhatuse liikme poolt kohtusse esitatud pankrotiavalduse lisa kohaselt on võlgniku kasutuses Swedbank Liising AS-iga sõlmitud kasutusrendilepingu alusel auto registreerimismärgiga XXX. Seisuga 15.06.2009 on liisingujääk 98 975.57 krooni. Sõiduk on tagastatud 16.09.2009 AS-le Swedbank Liising. Võlgniku 2008.a majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2008 seisuga vara kogusummas 114 258 krooni, millest raha 16 254 krooni, nõuded ja ettemaksed 88 132 krooni, ettemaksed tarnijatele 2 128 krooni ja materiaalne põhivara 7 744 krooni. Võlgniku 2007.a majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2007 seisuga vara kogusummas 113 858 krooni, millest raha 19 076 krooni, nõuded ja ettemaksed 93 811 krooni, ettemaksed tarnijatele 971 krooni. Võlgniku 2006.a majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2006 seisuga vara kogusummas 61 366 krooni, millest raha 19 139 krooni, nõuded ja ettemaksed 41 807 krooni ning ettemaksed tarnijatele 420 krooni. Ajutise pankrotihalduri päringute vastustest selgus, et võlgnik omab arvelduskontot nr 221030590194 Swedbank AS-is, mille saldo oli 20.07.2009 seisuga 679.10 krooni. Konto on arestitud 17.07.2009 seisuga. AS-is UniCredit Bank Eesti filiaal, Parex Banka Eesti filiaalis, AS Eesti Krediidipangas, BIGBANK AS-is, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, Tallinna Äripangas, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, AS-is SEB Pank ja Bank DnB NORD A/S Eesti filiaalis võlgnik arvelduskontot ei oma. AS-ilt Marfin Bank Eesti ei ole ajutine haldur käesoleva aruande koostamise hetkeks vastust saanud. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgniku nimele vara registreeritud ei ole. Danske Bank A/S Eesti filiaali, Nordea Finance Estonia AS-i, AS-i DnB NORD Liising ja AS-i SEB Pank Liising andmetel võlgnikul kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Swedbank Liising AS-ilt ja ALG Liising AS-ilt ei ole ajutine haldur käesoleva aruande koostamise hetkeks vastust saanud. Maksu- ja Tolliameti teatel on võlgniku ettemaksukonto saldo seisuga 17.07.2009 2 538.79 krooni ja võlgnikul puuduvad maksuvõlad. Ajutise pankrotihalduri hinnangul moodustab võlgniku ainukese vara sülearvuti Acer ning maksude ettemaks summas 2 538 krooni. Ajutine pankrotihaldur hindab vara väärtuseks ca 4 500 krooni. Võlgniku esindaja poolt esitatud bilansi kohaselt on võlgnikul 07.07.2009 seisuga kohustusi kokku 199 592.95 krooni, millest võlakohustused 154 841.03 krooni (osaniku laen), ostjate ettemaksed 1 800.54 krooni ja hankijatele tasumata arved 45 887.62 krooni (suurim

2-09-29135 võlausaldaja on Kustannusosakeyhtiö Iltalehti 42 567.68 kr). Vastavalt võlgniku pankrotiavaldusele on Lindorff Eesti AS („Iltalehti” esindaja) esitanud ajalehtede levitamisega seoses võlgniku vastu nõude summas 83 000 krooni, mille olemasolu ka võlgnik tunnistab ja seisuga 15.06.2009 on Swedbank Liising AS-iga sõlmitud kasutusrendilepingust nr 0161273L tulenev liisingujääk 98 975.57 krooni. Võlgniku 2008.a majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2008 seisuga kohustusi kokku 236 017 krooni, mis koosnes võlgadest ja ettemaksetest 236 017 krooni. Võlgniku 2007.a majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2007 seisuga kohustusi kokku 186 170 krooni, mis koosnes võlgadest ja ettemaksetest 186 170 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks ca 200 000 krooni. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Ajutise pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku võlad ületavad olulisel määral varasid ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt piisav vara kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Maksejõuetuse põhjustajaks võib eelkõige pidada vähenenud nõudlust soomekeelsete ajalehtede järgi, kasvanud transpordikulusid ja võlgniku suutmatust leida võlgniku majandustegevusse investeerijaid. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud. Võlgniku omakapital oli negatiivne juba 2006.a. lõpus (31.12.2006.a. seisuga -73 521 krooni), mis tähendab, et võlgniku juhatuse liige oleks juba sel ajal pidanud tarvitusele võtma äriseadustikus toodud meetmed või esitama pankrotiavalduse. Samas jätkas võlgniku peamine võlausaldaja Iltalehti kauba tarneid kuni 2009. aastani ning juhataja ise ainuosanikuna oli võlgnikule andnud laenu, mida tagasi ei nõudnud. Seega otsene võlausaldajate huvide kahjustamine võlgniku tegevuse jätkamises puudub. Arvestades asjaolu, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise võimalused, siis leiab ajutine haldur, et esineb alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei soovi pankrotimenetluse kulude katteks tasuda kohtu deposiiti kohtu määratud summat. Pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata palun nimetada võlgniku dokumentide hoidjaks ainuosanik ja juhataja KJV, isikukood XXX.

IV Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 171 lg 2 p 1 sätestab, et juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on OÜ huvides vajalik, samuti kui OÜl on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. ÄS § 176 sätestab, et kui OÜl on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena OÜ netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; OÜ lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule OÜ pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha OÜ eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama OÜle pärast maksejõuetuse ilmnemist

Kohus, hinnates asjas kogunud tõendeid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. NPV OÜ juhatuse liige KJV on esitanud avalduse NPV OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt puudub võlgnikul vara oma kohustuste täitmiseks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku seadusliku esindaja selgituste kohaselt puuduvad võlgnikul vahendid võlgnevuste tasumiseks ning võlgnik on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande ja selle lisa kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2009.a jaanuaris. Võlgnikul on vara ca 4 500 krooni väärtuses, kohustusi on võlgnikul ca 200 000 krooni. Võlgniku 2006. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 113 521 krooni, 2007. a majandusaasta lõppes 1 209 kroonise kasumiga ning 2008. a majandusaasta tulemuseks oli samuti kahjum 121 759 krooni. Võlgniku omakapital ei ole vastanud ÄS § 136 nõuetele neljal viimasel majandusaastal: seisuga 31.12.2006 oli võlgniku omakapital -73 521 krooni, seisuga 31.12.2007 oli omakapital -72 312 krooni, seisuga 31.12.2008 oli omakapital -121 759 krooni, seisuga 07.07.2009 oli võlgniku omakapital -176 265 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on nelja viimasel majandusaasta tegevuse tulemuseks olnud kahjum, võlgniku omakapital ei ole alates 2006. a vastanud ÄS § 136 nõuetele, võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ca 200 000 krooni võrra, võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgniku seaduslik esindaja tunnistab võlgniku maksejõuetust, siis on võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab OÜ juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse. ÄS § 176 sätestab, et kui OÜl on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 136 kohaselt peab OÜ osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Võlgnik on kantud äriregistrisse 10.02.2006. Võlgniku majandusaasta aruannete kohaselt oli võlgniku omakapital seisuga 31.12.2006 -73 521 krooni, seisuga 31.12.2007 72 312 krooni, seisuga 31.12.2008 -121 759 krooni ning seisuga 07.07.2009 -176 265 krooni. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgniku omakapital vastanud alates asutamisest ÄS § 136 nõuetele. Seega oleks võlgniku osanik pidanud tarvitusele võtma ÄS § 176 nimetatud abinõud, kuid nimetatut tehtud ei ole. Järelikult oleks võlgniku juhatuse liige pidanud olukorras, kus äriühingu omakapital oli negatiivne ja seega ei vastanud ÄS § 136 nõuetele ning äriühingu osanik ei võtnud tarvitusele abinõusid võlgniku omakapitali vastavusse viimiseks ÄS § 136 nõuetega, esitama ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtaja ehk 20 päeva jooksul pankrotiavalduse juba 2006. a. Nimetatut võlgniku juhatus teinud ei ole. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 3851 kohaselt on pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna äriühingu juhatuse liikme kohustuseks on esitada 20 päeva jooksul alates äriühingu maksejõuetuks muutumisest ehk olukorrast, kus äriühingu omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele, pankrotiavaldus, võlgniku juhatuse liige ei täitnud nimetatud kohustust nõuetekohaselt 2006. aastal, vaid esitas pankrotiavalduse ca 3

2-09-29135 aastat hiljem ehk 2009.a olukorras, kus võlgnikul praktiliselt puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate kohustuste täitmiseks ca 200 000 krooni ulatuses ning kuna pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmatajätmine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Võlgniku juhatuse liikme hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et Eestis toimuva üldise majanduslanguse tingimustes ei ole õnnestunud võlgnikul ajalehtede müügipunktidele müügile võetud ajalehti realiseerida ning realiseerimata ajalehed tuli maha kanda, mistõttu nende eest raha ei laekunud. Võlgnevuse tekkepõhjuseks on võlgniku hinnangul ka Iltalehti toimetuse jäik suhtumine realiseerimata ajalehtede mahakandmisesse ning nende eest tasu nõudmises. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjustajaks eelkõige vähenenud nõudlus soomekeelsete ajalehtede järgi, kasvanud transpordikulud ja võlgniku suutmatust leida võlgniku majandustegevusse investeerijaid. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjusena ei saa käsitleda asjaolu, et üldise majanduslanguse tingimustes ei õnnestunud realiseerida ajalehti, mistõttu need tuli maha kanda, samuti ei saa maksejõuetuse põhjuseks käesoleval juhul pidada transpordikulude kasvu. Äriühingu juhatuse liikme ülesandeks on planeerida äriühingu majandustegevust ja hoida kontrolli all ettevõtte kulud. Nimetatud kohustust ei ole võlgniku juhatuse liige täitnud. Olukorras, kus nõudlus ajalehtede järgi vähenes, pidanuks võlgniku juhatuse liige arvestades nõudluse vähenemist, vähendama ka igapäevaselt tellitavate ajalehtede arvu, mis oleks ära hoidnud realiseerimata lehtede arvelt võlgnevuse kasvamise. Samuti oleks võlgniku juhatuse liige pidanud võtma tarvitusele abinõud, et koos tulude vähenemisega vähendada ka kulusid, kuid nimetatut ei ole tehtud, mida näitab iga-aastane kahjumiga tegutsemine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme poolne kohustuste täitmata jätmine ja kuna kohustuste täitmata jätmine juhatuse liikme poolt viis äriühingu maksejõuetuks muutumiseni, siis on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud võlgniku vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus on teinud läbi ajutise pankrotihalduri järelpärimise menetluskulude katmise osas suurimale võlausaldajale Soome äriühingule Kustannusosakeyhtiö Iltalehti, kes ei ole järelpärimisele vastanud, millest kohus järeldab, et võlausaldaja ei soovi kanda pankrotimenetluse kulusid. Kohus leiab, et kuna NPV OÜl puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb NPV OÜ Haldus pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.