lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-30084/4

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 15.10.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-30084/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
15.10.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4835
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2009, kell 16.00 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-30084

Tsiviilasi

aktsiaseltsi H avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

avalduse esitaja-võlgnik aktsiaselts H (registrikood xxx, xxx); võlgniku seaduslik esindaja, juhatuse liige TP(isikukood xxx, xxx); võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige AV; ajutine pankrotihaldur Martin Krupp (Cavere Õigusbüroo osaühing, Lennuki 22, Tallinn 10145; e-post: [email protected]).

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

22. september 2009

Istungil osalenud isikud

võlgniku lepinguline esindaja TP ja AV; ajutine pankrotihaldur Martin Krupp.

RESOLUTSIOON

1.Välja kuulutada aktsiaseltsi H (endise ärinimega I ) pankrot 15. oktoobril 2009. a kell 16.00.
2.Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
3.Nimetada pankrotihalduriks Martin Krupp (Cavere Õigusbüroo osaühing, Lennuki 22, Tallinn 10145; e-post: [email protected]).
4.Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 03. novembril 2009. a algusega kell 11.00 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, asukohaga Tartu mnt 85 Tallinn.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
5.Teha käesolev määrus teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

2-09-30084

6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
7.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 6 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
8.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
9.Aktsiaseltsile H võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik

1.Aktsiaseltsi (edaspidi AS) H seaduslik esindaja juhatuse liige TP esitas 22.06.2009 avalduse aktsiaseltsi H pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 30.06.2009 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp’i.

II Võlgniku pankrotiavalduse sisu

2.Kohtule esitatud avalduse kohaselt on aktisaselts Holmsberston äriregistrisse kantud 31.03.1009. äriühingu endine ärinimi oli I . Võlgniku peamiseks tegevusalaks on olnud ettevõtete elektrooniliste andmebaaside koostamine ja infokataloogide avaldamine ning kõrvaltegevuseks internetis avaldatava reklaami müük ja valmistamine. 2007. a mõjutas võlgniku majandustulemusi mõjutas olulisel määral tööjõuturu järjepidev ahenemine, millest tulenevalt suurenesid märgatavalt kulutused tööjõule. Kulutuste kontrolli all hoidmiseks keskendus võlgnik tegevuse efektiivsuse täiendamisele ja seetõttu lõpetati majandusaasta kasumiga 237 520 krooni. 2008. a majandusaasta lõppes võlgnikule kahjumiga 1 986 494 krooni. Kahjumi tekkimise põhjuseks peab võlgniku juhatuse liige 2007. a alanud tendentsi jätkumist tööjõuturul, kus oskustööjõu säilitamiseks tuli töötajate palku tõsta mitmeid kordi, mille tulemusel moodustas palgafond võlgniku käibest ligikaudu 50 %. Majandustulemusi mõjutas negatiivselt ka asjaolu, et 2008. a lahkus võlgniku juurest töölt müügiosakonna juhataja, kes võttis kaasa osa meeskonnast. Negatiivset mõju avaldas ka süvenev majanduslangus, mistõttu on oluliselt vähenenud võlgniku teenuste ostjate maksejõulisus ja

2-09-30084 arv. Toodud põhjustel vähenes teenuste müük 2008. a teisel poolel üle 50 % ja võlgnikul tekkisid makseraskused. Makseraskustest ülesaamiseks võttis võlgnik tarvitusele mitmeid abinõusid – tegi mitmeid muudatusi igapäevases tegevuses, s.h koondas kõik vaid tugifunktsioone pakkuvad ametikohad (personalijuht, turundusjuht jne), koostas uued turunduskavad teenuste läbimüügi suurendamiseks. Vaatamata juhatuse püüdlustele tagada võlgniku jätkusuutlik majandamine, ei ole võlgnik suutnud oma majandustegevust kasumlikult korraldada, mille tulemusel on võlgniku kahjum järjepidevalt suurenenud. 2009. a esimese kolme kuuga on võlgnik teeninud kahjumit -814 553 krooni. Eeltoodud asjaolud koosmõjus süveneva majanduslanguse ja sellest tingitud müügimahu järjepideva vähenemisega on viinud võlgniku majandusliku olukorra selleni, et võlgnikul on tekkinud maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik on teinud mais ja juunis 2009.a põhivara ümberhindluse, millest tulenevalt on ettevõtte kahjum 4 000 000 krooni ja seetõttu on ka omakapital negatiivne 2 816 177 krooni. Võlgniku läbirääkimised potentsiaalse investoriga ei ole andnud tulemusi, samuti ei ole tulemusi andnud aktsionäride püüdlus leida võlgnikule, kui tegutsevale majandusüksusele, ostjat. Võlgniku majandustegevus on sisuliselt seiskunud, kuna üürileandjad on võlgnevuste tõttu ülese öelnud üürilepingud ja seetõttu on võlgnik ilma jäänud oma tegevuskohtadest Tartus ja Tallinnas. Samuti on võlgniku juurest lahkunud peaaegu kõik töötajad. Allesjäänud töötajatest 2 on lapsehoolduspuhkusel ja 1 viibib haiguslehel. Sisulist tööd võlgnik allesjäänud töötajatele pakkuda ei suuda. Maksu- ja Tolliamet on tulenevalt võlgniku suutmatusest täita maksuvõla ajatamise graafikut selle tühistanud ja nõuab maksuvõlgnevuse kohest tasumist täies ulatuses. Swedbank AS on võlgniku arvelduskontod arvelduskrediidi ja krediitkaartide võlgnevuse tõttu blokeerinud, samuti on võlgnikul erinevates pankades arestitud arvelduskontod maksuvõlgnevuste tõttu. Majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik, kuna lisaks eeltoodud asjaoludele on võlgnik oma klientidega sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks sunnitud müüma kaubamärgi i .ee. võlgnikul puuduvad käibevahendid, võlgniku vara koosneb tarkvarast ja andmebaasist, mille väärtus kiiresti langeb, kuna tarkvara väärtuse säilitamiseks tuleb teha igapäevast haldus- ja arendustööd. 28.04.2009 teostati juhatuse otsusega tarkvara ümberhindamine, sest majandustegevuse seiskumise tõttu ei olnud võlgnikul võimalik nimetatud vara väärtust säilitada. Võlgnikul on kohustusi 4,5 miljonit krooni ja vara bilansilise väärtuse maksumuseks on ligikaudu 2,5 miljonit krooni. Võlgniku juhatus on seisukohal, et tänases majanduslikus olukorras ei ole võlgniku vara bilansilise väärtusega võimalik müüa, mistõttu kohustused ületavad vara. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolusid, et võlgniku majandustegevus on seiskunud, võimalus kasumliku majandustegevuse jätkamiseks puudub, täiendavaid investoreid ei ole suudetud leida, võlgniku omakapital on negatiivne, on võlgniku juhatus seisukohal, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodust tulenevalt palub võlgniku juhatuse liige välja kuulutada võlgniku pankrot.

III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu

3.Aktsiaselts H kanti äriregistrisse 25.01.2005 ning võlgniku peamiseks tegevusalaks oli kinnisvaraarendus ning ehitus.

2-09-30084

AS H kanti äriregistrisse 31.03.1998. Võlgniku põhitegevusalaks on elektrooniliste andmebaaside koostamine, haldamine ja müük (v.a. litsentseeritavad tegevusalad). Võlgniku aktsiakapitali suuruseks on 1 200 000 krooni. Võlgniku juhatuse liikmeteks on alates 28.09.2001 AV ja TP. Võlgniku aktsionärideks on osaühing (edaspidi OÜ) OI, registrikood XXX, osalus 633 000 krooni, 52,75 %; MT OÜ, registrikood XXX, osalus 299 000 krooni, 24,92 %; AV OÜ, registrikood XXX, osalus 120 000 krooni, 10 %; OÜ MI, registrikood XXX, osalus 108 000 krooni, 9 %; MR, isikukood XXX, osalus 40 000 krooni, 3,33 %. Võlgniku juhatuse liikme TP selgituste kohaselt on võlgniku põhitegevuseks olnud internetis avaldatava reklaami müük infoportaali i .ee ja reklaambrošüüri Info Pages. Oluliseks lisategevuseks oli ka tarkavara arendus ja andmebaasi haldamine. Võlgniku majandustegevus oli üles ehitatud aktiivsele müügile. Müügimeeskond kontakteerus igapäevaselt erinevate äriühingutega ja pakkus neile võimalust andmete avaldamiseks infoportaalides. Alates 2006. aastast muutus konkurents tööjõuturul niivõrd tihedaks, et oskustööjõu säilitamiseks tuli teha täiendavaid kokkuleppeid palga suurendamise osas, mistõttu moodustasid 2008. aasta keskpaigaks 50 % käibest kulud tööjõule. Tööjõule tehtavate kulutuste suurendamisega ei kaasnenud kahjuks loodetud olulist müügimahtude tõusu, mistõttu oli jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik võlgniku ümberstruktureerimine, mille käigus kaotati ära kõik nö tugifunktsioone pakkuvad ametid. Samuti struktureeriti ümber müügiosakond ja kaotati ära 2 keskastme juhti. Need ümberkorraldused andsid lühiajaliselt võimaluse võlgniku kulutusi tööjõule kontrolli all hoida, kuid paraku tegi tööjõuturg omad korrektiivid (konkurentide poolt tehtud ülevõtmispakkumised), mis omakorda pingestas kulutusi personalile. 2008. aasta esimeses kvartalis lahkus ettevõttest müügiosakonna juhataja, kes võttis endaga kaasa ka osa meeskonnast. Võlgnik palkas uue müügiosakonna juhataja, kuid alates 2008. aasta teisest kvartalist võlgniku müük vähenenud. 2008. aasta suveks oli selge, et lisaks juhi vahetusele annab olulise vastulöögi igapäevasele tööle ka süvenev majanduslangus, mistõttu on olulisel määral vähenenud võlgniku teenuste ostjate maksejõulisus ja arv. 2008. aasta teiseks pooleks oli müük langenud 50 % ja rohkem. Võlgniku makseraskused süvenesid. Seoses lootusega, et 2008. aasta teine pool tuleb positiivsema müügitulemusega, tegi võlgnik Maksu- ja Tolliametile ettepaneku tekkinud maksuvõla (summas 1,2 miljonit krooni) ajatamiseks ja Maksu- ja Tolliamet oli nõus maksuvõla ajatama, kui võlgnik vähendab võla kiiresti alla miljoni krooni. Samuti otsustati võlgniku aktsionäride üldkoosolekul teha äriühingusse täiendava investeeringu ja kiideti heaks turunduskavad müügi tõstmiseks, kuid olukord ei paranenud. Kui 2008. aasta alguses pidas võlgnik tekkinud olukorda pigem ajutiseks, siis 2009. aasta esimesed kuud näitasid, et kiiret müügitõusu oodata ei ole. Märtsiks 2009.a oli maksuvõlg koos intressidega ca 1,5 miljonit krooni ja võlg hankijatele ca 500 000 krooni. Võlgnik on otsinud endale strateegilist investorit ja sellest tulenevalt panustati andmebaasi arendusse ja kvaliteetse teenuse loomisele. Kuigi läbirääkimisi peeti nii riskikapitali esindavate fondidega, Eestis üldtuntud ärieliidiga ja konkureerivate äriühingutega, ei ole need läbirääkimised tulemusi andnud. Kuna võlgniku tellimuslepingute sõlmimise spetsiifika seisneb asjaolus, et võlgnik sõlmib kliendiga aastase lepingu ja küsib teenuse eest raha ette, siis oli võlgnik 2009. aasta alguses paratamatult olukorras, kus võlgniku teenuse osutamine oli ohus. Kuigi prooviti igal juhul tasuda telekomide arveid, jäädi neile siiski võlgu. Teenuse peatumisel oli oodata nõudeid

2-09-30084 aktiivsetelt klientidelt kuni 8 miljoni krooni ulatuses. 2009. aasta märtsist oli võlgnik pidanud läbirääkimisi äriühinguga, kes tundis huvi võlgniku kaubamärgi vastu ning läbirääkimiste tulemusena oldi nõus kaubamärgi omandamiseks 300 000 krooni eest ning oldi nõus sõlmima käsunduslepingu, millega võeti endale kohustus pakkuda olemasolevatele klientidele teenust kuni lepingute lõppemiseni. Aprillis 2009.a leidis võlgnik ostja tütarettevõttele S OÜ müügihinnaga 100 000 krooni. Võlgnikul õnnestus enamuse töötajatega märtsis 2009. a töölepingud lõpetada poolte kokkuleppel. Samas on võlgnikul töötajatele välja maksmata saamata jäänud puhkuse kompensatsioonid. Seisuga 01.07.2009 on võlgniku juurde tööle jäänud veel 5 inimest, kaks inimest on lapsehoolduspuhkusel ja üks viibis haiguslehel. Käesolevaks hetkeks on kõigi töötajatega töölepingud lõpetatud. Võlgniku majandustegevus oli pankrotiavalduse esitamise hetkeks sisuliselt seiskunud, sest üürileandjad on võlgnevuse tõttu üles öelnud üürilepingud ja seetõttu on võlgnik ilma jäänud oma tegevuskohtadest Tallinnas ja Tartus. Tulenevalt ülaltoodust ja arvestades asjaolusid, et võlgniku majandustegevus on seiskunud, võimalus kasumliku majandustegevuse jätkamiseks puudub, täiendavaid investoreid ei ole suudetud leida, võlgniku omakapital on negatiivne, on võlgniku juhatus seisukohal, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku 2008.a. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku põhitegevuseks 2008. aastal elektroonilise äriühingute andmebassi koostamine ja infokataloogi avaldamine ning kõrvaltegevuseks interneti reklaami müük ja valmistamine. Võlgniku juhatuse liige AV leidis, et 2008. aastat tuleb pidada võlgniku ajaloo keerukaimaks, kuid arvestades järjepidevat arendustööd on keskpikas (2-5 aastat) perspektiivis võlgniku tooted kindlasti konkurentsivõimelised ja ärimudel jätkusuutlik. Majanduse elavnemisel on olemas kõik eeldused kassavoo kiireks taastumiseks ja kasvuks. Keskmine töötajate arv 2008. aastal oli 32 ning töötajate tööjõukulud koos sotsiaalmaksuga olid 7 339 864 krooni. Võlgniku omakapital oli 31.12.2006 seisuga 2 982 550 krooni, kasum 2006.a majandusaasta tegevusest 535 823 krooni; võlgniku omakapital oli 31.12.2007 seisuga 3 221 040 krooni, kasum 2007.a majandusaasta tegevusest 237 520 krooni; võlgniku omakapital oli 31.12.2008 seisuga 1 354 545 krooni, kahjum 2008.a majandusaasta tegevusest -1 986 494 krooni, võlgniku 30.06.2009 bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum -4 103 872.28 krooni ja võlgniku omakapital oli -2 869 327.04 krooni. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt muutus võlgniku omakapital negatiivseks pärast immateriaalse vara ümberhindamist aprilli lõpus 2009. a. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud bilansi kohaselt olid võlgnikul 30.06.2009 seisuga vara kokku 1 554 470.38 krooni, sellest raha ja pangakonto -100 931.98 krooni, ostjatelt laekumata arved 488 758.52 krooni , muud lühiajalised nõuded 5 395,85 krooni (arveldused aruandvate isikutega), ettemakstud tulevaste perioodide kulud 56 586.11 krooni, sh: maksude ettemaksukonto 55 000 krooni ja puhkuste ettemaksed 1 586.11 krooni, varud 184.78 krooni (lühiajalised ettemaksed hankijatele), materiaalne põhivara 141 236.10 krooni, s.h masinad ja seadmed 84 745.40 krooni, inventar 1 036 298.87 krooni ja akumuleeritud põhivara kulum 979 808.17 krooni, immateriaalne põhivara 963 241 krooni.. Käesolevaks hetkeks on laekunud ostjatelt laekumata arveid ca 75 000 krooni ulatuses. Juhatuse liikme hinnangul on reaalselt laekuvateks nõueteks veel nõue C.M.N.A. OÜ vastu summas 50 000 krooni ja I T OÜ vastu summas 32 336.20 krooni. Ülejäänud nõuete laekumise sissenõutavus selgub edasise pankrotimenetluse käigus. Võlgniku materiaalse põhivara hulka kuulub mitmesugust

2-09-30084 mööblit, kontoritehnikat ja arvutustehnikat. Võlgniku materiaalse põhivara säilimiseks sõlmis ajutine pankrotihaldur OÜ-ga A üürilepingu nr T10d-2009-06 lisa nr 2. Ajutise halduri hinnangul võib materiaalse põhivara turuväärtuseks olla maksimaalselt 30 000 krooni. Võlgniku immateriaalse põhivara moodustab: andmebaas (äriühingute andmebaas, 50 000 kirjet), Y .ee (rahvusvahelise nimega domeen äriühingute kontaktandmebaasi äri tarvis), U .www.ee (uudiste internetikeskkond), V.www.ee (videoportaal a ́la Y ), L .www.ee (avalik interaktiivne luuletuste andmebaas-portaal), Sun (intranet) (vana CRM süsteemi kood), E (eksport-import kontaktide vahendus keskkond), IIP (turismi brošüür, üle Eesti piirkondlik), SUN (uus CRM süsteem klientide ja portaalide haldamiseks), U i .ee (Y .ee kujundus ja ülesehitus), www.ee otsingumootor (www.ee jaoks programmeeritud indekseerimismootor), I .ee (ilmaportaal). Juhatuse liige ei oska öelda, mis võiks olla immateriaalse vara reaalseks turuväärtuseks. Võlgniku juhatuse liige on ajutisele haldurile esitanud võlgniku nõukogu koosoleku protokolli 06.04.2009, mille otsustati müüa portaalid www.ee, F .ee ja E.ee bilansilise jääkväärtusega kokku 440 824 krooni OÜ-le SS hinnaga 542 175 krooni, millele lisandub käibemaks. Ostuhind otsustati tasaarveldada OÜ SS poolt võlgnikule antud kõikide laenude ja nendelt arvestatud intressidega kokku summas 639 767 krooni ning lugeda sellega vastavad laenud ja nendelt arvestatud intressid kustutatuks. Võlgniku juhatuse liikme T. Purkase selgituste kohaselt on võlgniku kasutuses AS-le Swedbank Liising kuuluvad sõiduautod BMW X3, registreerimismärk XX, Mercedes-Benz S420, registreerimismärk XXX, Hyundai Getz, registreerimismärk XXX, Seat Cordoba, registreerimismärk XXX, Citroen C4, registreerimismärk XXX, Suzuki Swift, registreerimismärk XXX ja Ford Fiesta, registreerimismärk XXX ning Elion Ettevõtted AS arvutustehnika (lauaarvuti HP cs5700 ja sülearvuti FuSi Amilo Pa2). Kõik sõidukid on käesolevaks hetkeks AS-ile Swedbank Liising tagastatud. Elion Ettevõtted AS-ile kuuluvad arvutid on käesoleva hetkeni juhatuse liikme valduses. Võlgniku 2008.a majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2008.a. seisuga järgmised varad kogusummas 5 906 079 krooni, millest raha ja pangakontod 214 197 krooni, nõuded ostjate vastu 440 927 krooni, muud lühiajalised nõuded 6 968 krooni, viitlaekumised 23 600 krooni, materiaalne põhivara 494 316 krooni, immateriaalne põhivara 4 726 971 krooni, s.h immateriaalne põhivara 6 167 388 krooni ja tütarettevõtte osad 20 000 krooni. Võlgniku 2007.a majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2007 seisuga vara 5 813 361 krooni, millest raha ja pangakontod 118 787 krooni, nõuded ostjate vastu 1 084 875 krooni, muud lühiajalised nõuded 28 683 krooni, viitlaekumised 40 000 krooni, materiaalne põhivara 563 096 krooni, immateriaalne põhivara 3 977 920 krooni, s.h immateriaalne põhivara 4 725 245 krooni, ettemaksed immateriaalse vara eest 60 000 krooni, tütarettevõtte osad 20 000 krooni. Võlgniku 2006.a majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2006 seisuga järgmised varad kogusummas 5 604 930 krooni, millest raha ja pangakontod 202 250 krooni, nõuded ostjate vastu 1 477 326 krooni, muud lühiajalised nõuded 326 199 krooni, ettemaksed teenuste eest 6 913 krooni, materiaalne põhivara 477 066 krooni, immateriaalne põhivara 3 977 920 krooni, s.h immateriaalne põhivara 3 082 004 krooni, ettemaksed immateriaalse vara eest 60 000 krooni ja tütarettevõtte osad 20 000 krooni. Ajutise pankrotihaldur tuvastas, et võlgnikul on järgmised arvelduskontod: arvelduskonto nr 10220036689016 AS-is SEB Pank, mille saldo 21.09.2009 seisuga on 67 724.75 krooni;

2-09-30084 arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, konto on broneeritud 90 253.51 krooni ulatuses, 21.09.2009 seisuga on konto saldo -10 253.52 krooni ja arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXX, mille saldo 10.07.2009 seisuga on null. Kontod on arestitud 06.07.2009 seisuga; arvelduskonto nr XXXXXXXXXX Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, mille saldo seisuga 21.09.2009 5 967.15 krooni ja arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX, mille saldo seisuga 08.07.2009 oli 133.91 eurot, kontod on arestitud 03.07.2009 seisuga. Danske Bank A/S Eesti filiaalis, AS-is UniCredit Bank Eesti filiaal, BIGBANK AS-is, Eesti Krediidipank AS-is, Tallinna Äripank AS-is, AS-is Parex banka Eesti Filiaal, Marfin Pank Eesti AS ́is ja Bank DnB NORD A/S Eesti filiaalis võlgnik arvelduskontot ei oma. Maanteeameti andmetel võlgniku nimele ei ole 14.07.2009 seisuga registreeritud sõidukeid. Võlgnikule on kuulunud Citroen Saxo, registreerimismärk XXX, ehitusaasta 2001.a Sõiduk on võõrandatud TTmärtsis 2009.ahinnaga 5000 krooni ja sõiduk on ümberregistreeritud 26.03.2009. Juhatuse liikme T. P’e sõnul oli sõiduki hind tingitud sellest, et sõiduk oli suure läbisõiduga (ca 200 000 km), väga amortiseerunud, pikalt seisnud ning ei käivitunud. Sõiduk müüdi portaali Kuldne Börs vahendusel. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele vara registreeritud ei ole. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgniku nimele vara registreeritud ei ole. Swedbank Liising AS-i ja võlgniku vahel on sõlmitud liisinglepingud eelnevalt nimetatud sõidukite kasutamiseks. Kõik sõidukid on käesolevaks hetkeks AS-ile Swedbank Liising tagastatud. ALG Liising AS-i, Nordea Finance Estonia AS-i, Danske Bank A/S Eesti filiaali, SEB Liising AS-i ja AS ́i DnB NORD Liising andmetel võlgnikul kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Võlgnikule on kuulunud ainuosalus S OÜ-s, mille võlgnik on võõrandanud C.M Osaühingule 2009. aasta mais hinnaga 100 000 krooni 8 kuuse maksegraafiku alusel: igakuine makse on 12 500 krooni. Samuti on võlgnik C.M Osaühinguga sõlminud käsunduslepingu S OÜ klientidele reklaamteenuse osutamiseks interneti aadressil www.ee kuutasuga mitte üle 2 000 krooni. Võlgnikule on kuulunud kaubamärk „i .ee“, mille võlgnik on võõrandanud I T OÜ-le hinnaga 300 000 krooni 9 kuuse maksegraafiku alusel: esimene makse 100 000 krooni ja iga järgmine makse (kokku kaheksa makset) 28 571 krooni. Samuti on võlgnik IT OÜ-ga sõlminud käsunduslepingu võlgniku klientidele reklaamteenuste müügiks, kuutasuga mitte üle 5 000 krooni kuus. Võlgniku kontolt AS-is SEB Pank nähtub, et I T OÜ on võlgniku kontole teinud selgitusega „Vastavalt lepingule“ järgmised maksed: 100 000 krooni (09.04.2009), 20 000 krooni (13.04.2009), 28 500 krooni (29.04.2009), 10 000 krooni (08.05.2009), 12 000 krooni (18.05.2009), 25 000 krooni (22.05.2009). Kokku on laekunud 195 500 krooni. Kokku on võlgniku varaks arvelduskontodel olev 75 787.13 krooni, reaalselt laekuvad nõuded ostjate vastu summas 82 336.20 krooni ja põhivara, mille reaalne turuväärtus on ca 30 000 krooni. Immateriaalse vara hind ja võõrandamise võimalikkus selguvad edasise pankrotimenetluse käigus. Samuti selgub edasise pankrotimenetluse käigus kõikide ostjatelt laekumata arvete sissenõutavuse võimalikkus. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud bilansi kohaselt olid võlgnikul 30.06.2009 seisuga kohustusi kokku 4 423 797.42 krooni, millest lühiajalised kohustused kokku summas 3 823 797.42 krooni, lühiajalised liisingukohustused 106 676.06 krooni, lühiajalised laenukohustused 831 700 krooni, ostjate ettemaksed 14 659.60 krooni, võlad hankijatele

2-09-30084 474 923.22 krooni (suurimad: Elisa Eesti AS, Emor AS, Swedbank Liising AS, VT OÜ), maksuvõlad 2 186 626.84 krooni, võlad töötajatele 209 211.70 krooni, pikaajalised kapitalirendi kohustused kokku summas 600 000 krooni. Võlgniku juhatuse liikme T. Purkase kinnitusel on võlgnikul bilansiväline kohustus Hansalevi OÜ-le vastavalt reklaamlepingu 003-le ja laenulepingule 24.10.2008 (nõude põhiosa suurus on 244 800 krooni ja intressi võlgnevus 30.06.2009 seisuga on 32 640 krooni). Samuti on bilansiväliseks kohustusteks võlgniku aktsionäride antud laenude intressid. Võlgniku 2008.a majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2008 seisuga kohustusi kokku 4 672 434 krooni, millest lühiajalised kohustused kokku summas 3 685 305 krooni, s.h lühiajalised laenud 1 223 617 krooni, lühiajalised liisingukohustused 104 055 krooni, võlgnevus hankijatele 452 271 krooni, ostjate ettemaksed 60 207 krooni, maksuvõlad 1 446 589 krooni, võlgnevus töötajatele 398 566 krooni ja pikaajalised kohustused kokku summas 987 129 krooni, s.h pikaajalised laenukohustused 933 566 krooni ja pikaajalised liisingukohustuste tagasimaksed 53 563 krooni. Võlgniku 2007.a majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2007 seisuga kohustusi kokku 2 592 321 krooni, millest lühiajalised kohustused kokku summas 2 113 202 krooni, s.h lühiajalised laenud 400 311 krooni. lühiajalised liisingukohustused 59 064 krooni, võlgnevus hankijatele 387 418 krooni, ostjate ettemaksed 53 024 krooni, maksuvõlad 845 043 krooni, võlgnevus töötajatele 368 342 krooni ja pikaajalised kohustused kokku summas 479 119 krooni, s.h pikaajalised laenukohustused 385 700 krooni ja pikaajalised liisingukohustuste tagasimaksed 93 419 krooni. Võlgniku 2006.a majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2006 seisuga kohustusi kokku 2 622 380 krooni, s.h lühiajalised kohustused kokku summas 2 222 380 krooni, s.h lühiajalised laenud 574 304 krooni, lühiajalised liisingukohustused 41 117 krooni, võlad tarnijatele 515 593 krooni, maksuvõlad 642 570 krooni, võlgnevus töötajatele 430 370 krooni, muud viitvõlad 18 426 krooni ja pikaajalised kohustused summas 400 000 krooni. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 06.07.2009 teatise kohaselt on võlgnikul maksuvõlgnevus 2 254 026.44 krooni, millest 2 110 816.20 krooni on põhivõlgnevus ja 143 210.24 krooni intressid. Nimetatud võlgnevus koosneb erijuhtude tulumaksu, käibemaksu, tulumaksu, kogumispensionimakse, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja intressi võlgnevustest. Äriühingul on olnud maksuvõlgnevus summas 477 824 krooni juba 2006.a alguses ning majandusaasta aruannete ning bilansside kohaselt on maksuvõlgnevus iga aastaga kasvanud umbes 200 000 krooni võrra, olles 2007.a alguses ca 642 000 krooni ja 2008.a alguses 845 000 krooni. Ajutist pankrotihaldurit on oma nõudest võlgniku vastu teavitanud järgmised isikud: AS SEB Pank, kelle teate kohaselt on võlgniku kaardihooldustasu võlg AS-i SEB Pank ees on 30 krooni; Swedbank AS, kelle teate kohaselt on Swedbank AS-i võlgniku vastu arvelduskrediidilepingust tuleneva põhinõude suuruseks 32 535.12 krooni; Krediidiinfo AS-i teate kohaselt on Krediidiinfo AS nõude võlgniku vastu 82.60 krooni; AS P , kelle teate kohaselt on võlgniku võlgnevus trükiteenuste osutamise eest 25 128 krooni. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 4,5 miljonit krooni. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse tekkimise ajaks võib esialgu pidada 2009.a algust. Samas on oluline märkida, et äriühingu majandusnäitajad hakkasid märgatavalt halvenema juba 2008.a ning äriühingul on juba alates 2006.a algusest olnud suur maksuvõlgnevus, mis on iga aastaga kasvanud umbes 200 000

2-09-30084 krooni võrra. Edasises pankrotimenetluses vajab täiendavat uurimist, mis ajast maksuvõlgnevus tekkis ning miks võlgnevust aja jooksul ei vähendatud, vaid lasti võlgnevusel järjest kasvada. Nimetatud asjaolu selgumisel, saab ka kindlalt väita, kas äriühingu maksejõuetus tekkis alles 2009.a või oli äriühing maksejõuetu juba varem. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Maksejõuetuse põhjustajaks võib eelkõige pidada üldisest majanduslangusest tulenevat klientide vähesust, olemasolevate klientide maksejõulisuse vähenemist ning võlgniku suutmatust leida täiendavaid investoreid. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ajutine pankrotihaldur aruande koostamise ajaks tuvastanud ei ole.

IV Kohtuistung

4.22.09.2009 toimunud kohtuistungile ilmunud võlgniku lepinguline esindaja jäi esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes avaldatud arvamuse juurde.

V Kohtumääruse põhjendused

5.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). PankrS § 132 lg 1 punktid 1-4 sätestavad, et haldur esitab kohtule ja pankrotitoimkonnale ettekande, milles märgitakse: maksejõuetuse põhjus ja selle tekkimise aeg; andmed vara tagasivõitmise võimaluste kohta; arvamus pankrotiga seotud kuriteo tunnuste olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta; muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. PankrS § 132 lg 2 sätestab, et kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, lisab haldur ettekandele võlgniku tehtud viimase raamatupidamise aastaaruande. PankrS § 132 lg 3 sätestab, et haldur esitab ettekande pärast PankrS § 132 lõikes 1 nimetatud asjaolude väljaselgitamist, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast pankroti väljakuulutamist. Mõjuvatel põhjustel võib kohus ettekande esitamise tähtaega pikendada.
6.Aktsiaselts H seaduslik esindaja juhatuse liigeTP esitas 22.06.2009 avalduse aktsiaseltsi H pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning see olukord ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
7.Ajutine pankrotihaldur on hinnanud võlgniku vara väärtuseks 188 123.33 krooni, mis koosneb võlgniku arvelduskontodel olevast rahast 75 787.13 krooni, reaalselt laekuvatest nõuetest ostjate vastu summas 82 336.20 krooni ja põhivarast turuväärtusega ca 30 000 krooni. Kohustusi on võlgnikul ajutise pankrotihalduri hinnangul ca 4,5 miljonit krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, töölepingud töötajatega lõpetatud, võlgnikul puuduvad ruumid, milles majandustegevust läbi viia, seega puuduvad võlgnikul vahendid ja

2-09-30084 võimalused majandustegevuse jätkamiseks ja kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kuna võlgnikul on vara menetluskulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.

8.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ta hinnanud võlgniku vara väärtuseks 188 123.33 krooni. Nimetatu koosneb ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku arvelduskontodel olevast rahast 75 787.13 krooni, samuti reaalselt laekuvatest nõuetest ostjate vastu summas 82 336.20 krooni. Võlgniku 20.06.2009 seisuga bilansi kohaselt on nõuded ostjate vastu 488 758 krooni. Ajutise pankrotihalduri aruandest ei selgu, millistest algandmetest lähtuvalt või millise analüüsi tulemusena jõudis ajutine pankrotihaldur järeldusele, et nõuetest ostjate vastu, mille bilansiline väärtus on 488 758 krooni on reaalselt laekuv 82 336.20 krooni. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama ostjate vastu olevate nõuete tegeliku väärtuse ja esitama selle kohta kohtule analüüsi ja tõendid hiljemalt PankrS § 132 nimetatud ettekandes. Ajutise pankrotihalduri hinnangul koosneb võlgniku vara ka põhivarast turuväärtusega ca 30 000 krooni. Võlgniku 30.06.2009 seisuga bilansi kohaselt koosneb võlgniku vara materiaalsest ja immateriaalsest põhivarast, materiaalse põhivara hulka kuulub inventar, ja sisseseade soetusmaksumuses 1 036 298 krooni, immateriaalne põhivara bilansilises väärtuses 2 035 000 krooni (tl 78). Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt koosneb võlgniku immateriaalne põhivara: andmebaasist (äriühingute andmebaas, 50 000 kirjet), Yellowpages.ee (rahvusvahelise nimega domeen äriühingute kontaktandmebaasi äri tarvis), Uudised.www.ee (uudiste internetikeskkond), Video.www.ee (videoportaal a ́la Youtube), Luuletused.www.ee (avalik interaktiivne luuletuste andmebaas-portaal), Sun (intranet) (vana CRM süsteemi kood), Estoniantrade (eksport-import kontaktide vahendus keskkond), InfoPages (turismi brošüür, üle Eesti piirkondlik), Uus SUN (uus CRM süsteem klientide ja portaalide haldamiseks), Uus i .ee (Yellowpages.ee kujundus ja ülesehitus), www.ee otsingumootor (www.ee jaoks programmeeritud indekseerimismootor), Ilmake.ee (ilmaportaal). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ajutine pankrotihaldur ei ole oma aruandes motiveerinud, miks ta leidis, et võlgniku materiaalse põhivara väärtuseks on 30 000 krooni olukorras, kus selle bilansiline väärtus on kokku 3 071 298 krooni, siis tuleb pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada võlgniku põhivara reaalne väärtus ja esitada selle kohta kohtule analüüs ja tõendid hiljemalt PankrS §132 nimetatud ettekandes. Samuti kohustab kohus PankrS § 132 nimetatud ettekandes esitama kohtule andmed selle kohta, kas võlgniku juhtorganite tegevuses võib olla juhtimisvea tunnused tulenevalt asjaolust, et võlgniku vara bilansiline väärtus erines tegelikust väärtusest.
9.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole ta vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi aruande koostamise ajaks tuvastanud. Samas selgub ajutise pankrotihalduri aruandest, et võlgnikule on kuulunud Citroen Saxo, registreerimismärk XXX, ehitusaasta 2001.a. Sõiduk on võõrandatud TT märtsis 2009.a hinnaga 5 000 krooni ja sõiduk on ümberregistreeritud 26.03.2009. Juhatuse liikme T. P sõnul oli sõiduki hind tingitud sellest, et sõiduk oli suure läbisõiduga (ca 200 000 km), väga amortiseerunud, pikalt seisnud ning ei käivitunud. Sõiduk müüdi portaali Kuldne Börs vahendusel. Ajutise pankrotihalduri aruandes puudub analüüs selle kohta, kas võlgniku poolt 2001. a väljalaskeaastaga sõiduki võõrandamine 5 000 krooni eest on lähtutud sõiduki turuväärtusest või on see võõrandatud reaalsest väärtusest tunduvalt odavamalt. Eelnimetatud asjaolu tuleb pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada ja esitada analüüs ja tõendid eelnimetatud asjaolu kohta kohtule hiljemalt PankrS § 132 nimetatud ettekandes.

2-09-30084

10.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikule kuulunud ainuosalus S OÜ-s, mille võlgnik on võõrandanud C.M. osaühingule 2009. aasta mais hinnaga 100 000 krooni 8 kuuse maksegraafiku alusel: igakuine makse on 12 500 krooni. Samuti on võlgnik C.M. osaühinguga sõlminud käsunduslepingu S OÜ klientidele reklaamteenuse osutamiseks interneti aadressil www.ee kuutasuga mitte üle 2 000 krooni. Samuti selgub ajutise pankrotihalduri aruandest, et võlgniku nõukogu 06.04.2009 koosoleku protokollist selgub, et otsustati müüa portaalid www.ee, Fotod.ee ja Email.ee bilansilise jääkväärtusega kokku 440 824 krooni OÜ-le S hinnaga 542 175 krooni, millele lisandub käibemaks. Ostuhind otsustati tasaarveldada OÜ S poolt võlgnikule antud kõikide laenude ja nendelt arvestatud intressidega kokku summas 639 767 krooni ning lugeda sellega vastavad laenud ja nendelt arvestatud intressid kustutatuks. Jällegi puudub ajutise pankrotihalduri aruandes hinnang selle kohta, kas võlgniku osalusega äriühingule S OÜ-le portaalide www.ee, fotod.ee ja email.ee müümisega ja ostuhinna tasaarvestamisega on rikutud võlausaldajate huve ja kas on tegemist tagasivõidetava tehinguga. Samuti puudub selgitus, millistel asjaoludel võõrandati võlgniku poolt S OÜ ning kas sellega rikuti võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama, kas võlgnik on oma tütarettevõttele portaale võõrandades ja ostuhinna tasaarvestades ning tütarettevõtet võõrandades rikkunud võlausaldajate huve. Kohus kohustab pankrotihaldurit esitama eelnimetatud andmed kohtule hiljemalt PankrS 132 nimetatud ettekandes.
11.Ajutise pankrotihalduri aruandest selgub, et võlgniku kasutuses oli AS-le Swedbank Liising kuuluvad sõiduautod BMW X3, registreerimismärk XXX, Mercedes-Benz S420, registreerimismärk XXX, Hyundai Getz, registreerimismärk XXX, Seat Cordoba, registreerimismärk XXX, Citroen C4, registreerimismärk XXX, Suzuki Swift, registreerimismärk XXXja Ford Fiesta, registreerimismärk XXX. Nimetatud sõidukid on käesolevaks hetkeks AS-ile Swedbank Liising tagastatud. Ajutise pankrotihalduri aruandest ei selgu, kas võlgnik majanduslik olukord võimaldas kasutada eelnimetatud sõidukeid liisinglepingu alusel, samuti ei ole ajutine pankrotihaldur andnud hinnangut küsimusele, kas võlgniku juhtorgani liikmed on eelnimetatud liisingsõidukite kasutamise jätkamisega võlgniku majanduslikus olukorras toime pannud juhtimisvigu. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit esitama eelnimetatud andmed kohtule hiljemalt PankrS 132 nimetatud ettekandes.
12.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikule kuulunud kaubamärk „i .ee“, mille võlgnik on võõrandanud I TOÜ-le hinnaga 300 000 krooni 9 kuuse maksegraafiku alusel: esimene makse 100 000 krooni ja iga järgmine makse (kokku kaheksa makset) 28 571 krooni. Samuti on võlgnik I TOÜ-ga sõlminud käsunduslepingu võlgniku klientidele reklaamteenuste müügiks, kuutasuga mitte üle 5 000 krooni kuus. Võlgniku kontolt AS-is SEB Pank nähtub, et I TOÜ on võlgniku kontole teinud selgitusega „Vastavalt lepingule“ järgmised maksed: 100 000 krooni (09.04.2009), 20 000 krooni (13.04.2009), 28 500 krooni (29.04.2009), 10 000 krooni (08.05.2009), 12 000 krooni (18.05.2009), 25 000 krooni (22.05.2009). Kokku on laekunud 195 500 krooni. Ajutise pankrotihalduri aruandest ei selgu, kas võlgnik on võõrandanud talle kuulunud kaubamärgi hinnaga, mis vastab turuväärtusele ja kas kaubamärgi müügihind on võlgnikule laekunud ning kas eeltoodud tehinguga ei ole rikutud võlausaldajate huvisid. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit esitama eelnimetatud andmed kohtule hiljemalt PankrS 132 nimetatud ettekandes.
13.Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud võlgniku maksejõuetuse põhjustena üldisest majanduslangusest tulenevat klientide vähesuse, olemasolevate klientide maksejõulisuse vähenemise ning võlgniku suutmatust leida täiendavaid investoreid. Kohus

2-09-30084 leiab, et ajutise pankrotihalduri hinnangud võlgniku maksejõuetusele on ennatlikud, kuna käeoleva kohtulahendi põhjendava osa punktides 8-12 tulenevatest asjaoludest võib ilmneda võlgniku maksejõuetuse tegelikud põhjused, kaasa arvatud juhtimisvead ja kuriteo tunnustega teod. Tulenevalt PankrS § 132 lg 1 tuleb pankrotihalduril esitada kohtule ettekanne, milles muu hulgas tuleb välja tuua maksejõuetuse põhjus ja selle tekkimise aeg; andmed vara tagasivõitmise võimaluste kohta; arvamus pankrotiga seotud kuriteo tunnuste olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta ning muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtul puuduvad enne PankrS § 132 nimetatud pankrotihalduri ettekannet andmed, et hinnata võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise aega, maksejõuetuse põhjuseid ja asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on olnud kuriteo tunnusega tegu või rasked juhtimisvead.

14.Kohus määrab vastavasisulise nõusoleku alusel pankrotihalduriks Martin Krupp’i.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja