Tsiviilasi nr. 2-09-37214
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-09-37214
Tsiviilasi
Korteriühistu „X“ hagi V. V. vastu võlgnevuse nõudes. Hageja : KÜ „X“ (reg,kood xxxxxxxx, asuk: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) Esindaja: E. P. Kostja : V. V. (isikukood xxxxxxxxxxx; eluk: xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx) Kuna kostja on eelmenetluses hagi õigeks võtnud täies ulatuses ning pooled ei ole soovinud asja arutamist kohtuistungil, lahendab kohus TsMS §403 alusel asja kirjalikus menetluses.
Menetlusosalised
Menetlusvorm
Rahuldada KÜ „X“ hagi V. V. vastu. Välja mõista V. V. KÜ „X“ kasuks halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus seisuga 23.07.2008.a. 13 267,15 (kolmteist tuhat kakssada kuuskümmend seitse ) krooni 15 senti ja menetluskuludena riigilõiv 3 000 (kolm tuhat) krooni KÜ „X“ (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulub, peab kandma kostja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (14.10.2009.a.).
Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale isikliku omandiõiguse alusel eluruum aadressil: Valga linn, xxxxxxxxxxx-x. Valga linnas xxxxxxxxxxx asuva elamu haldamiseks moodustati korteriühistu „X“. KÜ „X “ ja AS X (õigusjärglane X AS) vahel sõlmitud lepingu alusel teostas elamu haldamist ja majandamist AS X, millega viimane võttis kohustuse hallata ja hooldada Valga xxxxxxxxxx elamut koos selle juurde kuuluva välisterritooriumi ja seal paiknevate rajatistega, samuti volitas hageja AS X sõlmima KÜ nimel elamu haldamiseks vajalikke tehinguid ning esindama KÜ-d rendi-, üüri-, halduskulu-, kommunaalteenuste- ja muude võlgade sissenõudmisel. Hageja on kandnud elamu haldamise ja majandamisega seotud kulutused, sealhulgas tasunud kommunaalteenuste eest teenuseid osutanud ettevõttele. Hageja vahendusel on kommunaalteenuseid osutatud ka kostja omanduses oleva korteri haldamiseks, kuid kostja on jätnud nõuetekohaselt tasumata halduskulu ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Hageja kinnitab, et seisuga 23.07.2009.a. moodustas kostja halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus 13 267,15 krooni. Võlgnevus tekkis perioodil oktoober 2008.a. –juuni 2009.a. Hageja nõuab kostjalt halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus 13 267,15 krooni ja menetluskuludena tasutud riigilõivu 3000 krooni väljamõistmist. Hageja on hagi alusena viidanud AÕS § 75; KÜS § 5 lg2; 7 lg3; VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, p 6, § 113 lg 1. Kostja seisukohad hageja nõude osas. Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 31.07.2009.a. kohustas kohtunik kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 15-17), hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 05.08.2009.a. (tl 18). 25.08.2009.a. laekus kohtule kostja kirjalik vastus, milles kostja võtab hagi õigeks täies ulatuses. Kostja soovib hakata tasuma võlgnevust osamaksetena. Samas ei ole kostja asunud võlgnevust likvideerima. Hageja kostja pakutud maksetega nõustunud ei ole /tl.22/.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
2 (3)
“Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule; KÜ põhikirja, halduslepingu, õiendid võlgnevuse kohta (tl 3-11). VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja p 6; 108 lg 1; kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja kindlaks määratud tähtpäevaks ning kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus summas 13 267,15 krooni.
Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 3 000 krooni /tl. 2/, väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 3 000 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda.
Aare Kaldma Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.