Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

registritesse. Seega on võlgnikul vara 17,91 krooni. Seega pankrotimenetluse kulude katteks puudub.

vara kohustuste ja

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse andmetel on võlgnikul maksuvõlgnevusi 23 640 krooni. Võlgniku andmetel on tal võlgu kokku 87 613,01 krooni, võlaimekiri on lisatud võlgniku pankrotiavaldusele. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku poolt esitatud andmed on võlgade kohta õiged, kuid sealt puuduvad töötaja nõue, milline on käesoleval ajal 35 600 krooni. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnikul on kohustusi kokku 123 213,01 krooni. Võlgniku esindaja J S on seisukohal, et maksejõuetuse põhjustas muutunud majanduskeskkond, mille tõttu kukkus drastiliselt klientide nõudlus ettevõtte poolt pakutud teenuse järele, samuti tõusid tooraine hinnad, mis tõstis märgatavalt võlgniku kulusid ja vähendas käivet. Ajutine pankrotihaldur leiab ka, et äriühingu kahjumi ja võlgnevuste kujunemise juures on lisaks ka objektiivsed majanduslangusest tingitud põhjuseid. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku maksejõuetus on põhjustatud ka äriühingu juhatuse halvast käitumisest, ei otsitud uusi väljundeid majandustegevuse arendamiseks ja jätkamiseks, ei peetud korrektset raamatupidamist. Raamatupidamise seaduse § 4 p 1 kohaselt oli võlgnik kui raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest. Võlgniku juhatus on jätnud täitmata raamatupidamise korraldamise kohustuse äriseadustiku § 183 tähenduses, jätnud koostamata raamatupidamisregistrid, 2008.a. majandusaasta aruande ja ei saanud eespooltoodud põhjusel esitada ajutise pankrotihalduri poolt nõutud raamatupidamisbilanssi. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Pangakontode ülevaatamise juures ebaharilikke või tavapärasest majandustegevusest kõrvalekalduvaid ülekandeid ei ilmnenud. Võlgniku raamatupidamine vajab korrastamist, samuti puuduvad võlgnikul vahendid kohtukulude katteks. Ajutine haldur on seisukohal, et OÜ J G on maksejõuetu, mis pole ajutise iseloomuga, vaid püsiv. Kuna võlgnikul puudub vara menetluse jätkamiseks, raamatupidamise korrastamiseks, kohtukulude kandmiseks, dokumentide hoiustamiseks, leiab haldur, et pankroti väljakuulutamine ei ole põhjendatud ja tuleks lõpetada raugemisega. Juhul, kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur palub lõpetada OÜ J G(registrikood xxx ) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise võimalus, määrata OÜ J G dokumentide hoidjaks J S (isikukood xxx) ning mõista välja Eesti Vabariigi arvelt ajutise halduri tasu Eve Selbergi arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas summas 6000 krooni, millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt Pankrs § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt tagasinõudmise võimalus.

puudub vara tagasivõitmise ja

OÜ J G 17.02.2006.a. asutatud S T , J S i ja OÜ B I poolt ning kantud äriregistrisse 27.02.2006.a. osakapitali suurusega 42 000 krooni, osanikeks on võrdsetes osades J S , S T ja OÜ B I . Võlgniku juhatuse liikmeks on J S . Võlgnik tegeles peokorraldus- ja toitlustus teenuse osutamisega. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Sama paragrahvi lõige 2 järgi võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning vara puudub isegi pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 4 kohaselt kui pankrotimenetlus lõpetakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Võlgniku seletuse kohaselt on äriühingu töötajatel saamata töötasu, seoses rahaliste vahendite puudumisega tuleb pankroti väljakuulutamise või raugemise korral koostada taotlus Töötukassale palkade ja hüvitiste kompenseerimiseks. Ajutise pankrotihalduri ettepanekul isikukood xxx.

tuleb määrata J GOÜ dokumentidehoidjaks J S ,

PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 lkohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määrusega nr 71 kinnitatud Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele

kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 1 lg 7 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest käesolevas määruses kehtestatud korras ja suuruses. Tulenevalt sama määruse § 2 lg 8 alusel võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur palub välja mõista riigi arvelt ajutise halduri tasu summas 6000 krooni. Kohus leiab, et tasu, arvestades kehtestud piirmäära summas 6000 krooni tuleb välja mõista riigi vahenditest. Kuivõrd pankrotimenetlus algatati võlgniku avalduse alusel ja kuulub lõpetamisele raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning keegi võlausaldajatest ei ole nõustunud maksma kohtu tagatisarvele pankrotimenetluse kulusid siis tuleb ajutise halduri tasu summas 6000 krooni välja maksta riigi vahenditest. Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.