2-09-23072/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud 19.05.2009.a. esitas Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal maakohtule hagi K.H. vastu 29 401.04 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 14.02.2008 hageja ja kostja eraisiku krediitkaardi lepingu (Lisa 1). Lepingu alusel väljastas hageja kostjale Topeltneto vaba tagasimaksega krediitkaardi Eurocard/MasterCard Standard nr 5404165270497433. Krediitkaardiga sai kostja kasutada kaardikontoga ühendatud krediitkaardi limiiti 25 000 krooni ulatuses. Krediitkaardi lepingu sõlmimise hetkel intressi määr oli 14% aastas. Krediitkaardi lepingu ülesütlemise hetkeks (08.05.2009) oli intressi arvestatud 3 901,04 krooni. Samuti hageja debiteeris panga hinnakirja alusel võlgnevuse või muu tähtajaks täitmata kohustusega seoses kliendile posti teel teatiste saatmise eest kokku 500 krooni alates 12.06.2008 kuni 19.11.2008. Võlgnevuse tekkimine on kirjeldatud kostja kontoväljavõttel (Lisa 2). Kostja kohustus tasuma krediitkaardi limiidi kasutatud osalt igakuiselt intressi ning lepingu lõppemisel tasuma kõik lepingu alusel võlgnetavad summad (k.a krediitkaardi põhisumma, intress ja muud võimalikud lepingust tulenevad maksed ja tasud). Kuna kostja ei täitnud intressi maksmise kohustust, ütles hageja lepingu üles vastavalt Topeltneto krediitkaardi tingimuste punktile 11 alapunktile 4 lõigetele 1 ja 4, mille kohaselt on pangal õigus leping etteteatamiseta üles öelda, kui kontoomanik on viivitanud käesolevast lepingust tuleneva või pangale muul alusel võlgnetava maksekohustuse täitmisega rohkem kui 45 päeva ning, kui lepingu ülesütlemiseks on muu mõjuv põhjus, eelkõige kui kontoomanik või kaardi-kasutaja on lepingu oluliselt rikkunud, mis kostja puhul väljendus just kohustuslikke intresside maksmata jätmisel (Lisa 3). Kostja ei ole lepingust tulenevat maksekohustust täitnud alates 31.05.2008 ning seisuga 11.05.2009 võlgneb kostja hagejale 29 401,04 krooni (sh. limiit ehk põhiosa 25 000 krooni, intress 3 901,04 krooni ning võlateatised 500 krooni). Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 3 p 1 näeb võlasuhte tekkimise alusena lepingu sõlmimist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Samuti nõuab VÕS § 76 lg 1 kohustuse täitmist vastavalt lepingule või seadusele. Kuivõrd võlgnik ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 alusel. VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab kohustuse rikkumise korral võlgnikult nõuda kohustuse täitmist. Hageja taotleb käesolevas hagiavalduses kokku 29 401 (kakskümmend üheksa tuhat nelisada üks) krooni ja 04 senti väljamõistmist kostjalt. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega TsMS § 363 lg 1 p 4 alusel. Tuginedes eeltoodule ning juhindudes VÕS §-dest 8 lg 2; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, TsMS §-dest 146, 363 ning 407 palub hageja:

Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Eeltoodu alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Menetluskulud Hageja menetluskulud on riigilõiv 5000 krooni ja õigusabitasu summas 2360 krooni. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. TsMS § 175 lg 2 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. TsMS § 174 lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigikohus on asunud oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-68-06 seisukohale, et nimetatud sätte alusel saab kohus menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas kohtule kinnitanud, et ta ei saa tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis ei ole põhjendatud õigusabikuludele lisanduva käibemaksu s.o 360 krooni väljamõistmine kostjalt. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008.a. määrusele nr 137 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad §-le 1 lg-le 1 on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnaga kuni 50 000 krooni maksimaalselt 25 000 krooni. Arvestades käesolevat tsiviilasja, mis ei ole keerukas ja asjaolu, et kohus lahendab käesoleva hagi eelmenetluses hagi õigeksvõtuga, peab kohus nimetatud õigusabitasu põhjendatuks. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kuivõrd otsus on tehtud hageja kasuks peab