2-09-14615/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

7.Teha kohtuotsuse p 6 täitmine ülesandeks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Menetluskulude jaotus Välja mõista JV`lt menetluskuludena 7 000 krooni BIGBANK AS-i kasuks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka, arvelduskontole nr 221013921094 Swedbanka või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaali, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik BIGBANK AS (edaspidi hageja) esitas 01.04.2009 kohtule hagi JV(edaspidi kostja) vastu 53 940.83 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu , mille alusel hageja andis kostjale 15 000 krooni krediiti, kostja kohustus aga tasuma nimetatud summa ja intressi 32.23% aastas. Lisaks on pooled sõlminud põhilepingut muutva kokkuleppe, mille alusel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 12 000 võrra ning pärast täiendava kokkuleppe sõlmimist jäi kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 27 000 krooni ning uueks intressimääraks 29.18% uuelt krediidisummalt aastas. Kostja ei ole lepingust ja selle lisana sõlmitud kokkuleppest tulenevat maksekohustust täitnud ning hageja ütles 04.09.2006 avaldusega lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista tagastamata krediidisumma 27 000 krooni, intressi 5 584.42 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu 700 krooni ja viivis 20 656.41 krooni. Lisaks nõuab hageja viivist alates 21.03.2009 kuni krediidisumma tasumiseni. Kohus on kostjale hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades nimetatud dokumentide väljavõtted 17.08.2009 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtutäitur Katrin Vellet`i 21.07.2009 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt ei õnnestunud kohtutäituril adressaadile menetlusdokumenti kätte toimetada, kuigi kohtutäitur

2-09-14615 kasutas selleks kõiki seaduses sätestatud võimalusi. Kohtutäitur palub kohtul välja mõista kohtutäituri tasu 200 krooni, millele lisandub käibemaks 40 krooni, kokku 240 krooni. 08.10.2009 esitas hageja kohtule taotluse enamtasutud kohtutäituri tasu 173 krooni tagastamiseks. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu ning seda muutva kokkuleppe. Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud ning leping on lõppenud hageja poolt lepingu ülesütlemisega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on kokku leppinud intressimääras 29.18 % krediidisummalt ühe aasta kohta ning tulenevalt VÕS § 415 lg 1 on hageja õigesti arvestanud viivisemääraks 29.18 % põhivõlalt aastas. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 20.03.2009 k.a, tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 21.03.2009. Hagi kuulub rahuldamisele vastavalt VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1 ja § 402 alusel. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub suuremas osas rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista menetluskulud summas 7 173 krooni, milleks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 270 krooni, hagiavalduse esitamise tasutud riigilõiv summas 6 000 krooni, digitaalselt saadetud menetlusdokumentidest väljatrükkide tegemise tasu 95 krooni, kohtutäituri tasu 295 krooni, kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni ning kohtutäituri tasu 413 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 7 000 krooni. Kohtutäituri 21.07.2009 otsuse alusel on kohtutäiturile välja makstud 240 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 306 lg 3 kohaselt korraldab kohus menetlusdokumentide kättetoimetamist muuhulgas kohtutäituri vahendusel. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 2527 sätestab, et menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on kohtutäiturile makstav tasu