Tsiviilasi nr.2-09-33588
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aivar Pellja
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.oktoobril 2009.a.; Valga
Tsiviilasja number
2-09-33588
Tsiviilasi
Võlgnik OÜ X pankrotiavaldus OÜ X suhtes pankroti välja kuulutamise nõudes. Võlgnik: OÜ X (endine ärinimi OÜ Y) Registrikood: xxxxxxxx Asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Juhatuse liige: xxxxxx ik xxxxxxxxxxx ja J. P. ik xxxxxxxxxxx Elektonpost: [email protected] Pankrotiavalduse esitaja: võlgnik (OÜ X)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Ajutine pankrotihaldur: Heikki Ots Isikukood: 35212026519 OÜ CONTRACT Äriõigus-ja Pankrotibüroo, Aasa 5-3 Põlva; tel/fax 799 4087 Elektronpost: [email protected] Kohtuistungi toimumise aeg
21.09.2009.a.
Juhindudes Pankrotiseaduse §-dest 1, 9, 13, 31-33 kohus
otsustas: Viivitamatult välja kuulutada OÜ X (reg kood xxxxxxxx, asuk xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) pankrot 09.oktoobril 2009.a. kell
Nimetada OÜ X pankrotimenetluses pankrotihalduriks Heikki Ots (pankrotihalduri tunnistus nr 81, OÜ CONTRACT Äriõigus-ja Pankrotibüroo, Aasa 5-3 Põlva; tel/fax 799 4087, 5054308, e-post: [email protected]). Korraldada OÜ X (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek 03.novembril 2009.a. kell 14.00 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja istungisaalis (Vabaduse 10 Valga). Teha võlausaldajatele ettepanek täita oma Pankrotiseaduse §-s 91 sätestatud kohustus - teatada haldurile nõudeavaldusega hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku OÜ X vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõuet ei ole tähtajaks esitatud ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. OÜ-le X (pankrotis) võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldurid. Jätta menetluse tagamise abinõud muutmata, lubades võlgniku varade, sh pangakontode, käsutamist pankrotihalduritele. Kinnitada ajutise pankrotihalduri Heikki Ots ajutise halduri tasuna 15 200 krooni ja ülesannete täitmiseks vajalikeks kulutuste hüvitamiseks summas 1 980 krooni. Välja mõista OÜ-lt X ajutise pankrotihalduri tasu summas 15 200 (viisteist tuhat kakssada) krooni ning ülesannete täitmiseks vajalike kulutuste katteks 1 980 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend) krooni Heikki Ots kasuks ((AS Swedbank a/a-le xxxxxxxxxx).
Avaldada viivitamatult OÜ X (pankrotis) pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu.
14.07..2009.a. esitas võlgniku esindaja Tartu Maakohtule pankrotiavalduse võlgniku – OÜ X suhtes pankroti väljakuulutamise nõudes. Tartu Maakohtu 31.07.2009.a. määrusega algatati OÜ X suhtes pankrotimenetlus.
Kohtuistungil jääb võlgniku esindaja pankotiavalduses ja selle lisades esitatu juurde ning palub välja kuulutada OÜ X pankroti. Võlgnik on maksejõuetu ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub järgmist :
/
Nimi / Ärinimi
xxxxxxxxxx
x xxxxxxxxxx
x xxxxxxxxxx xxxxxx x
xxxxxxxx
xxxxxxxx
xxxxxxxxxx
x
Elukoht Asukoht
/
Kontrolli Algus Lõpp allikas Registripäevik 6 800 EEK (10.04.2007) 03.04.2007 06.03.2009
Osamaks
Registripäevik xxxxxxxxxx 8 000 EEK (14.12.2007) 03.04.2007 13.12.2007 xxxxxxxx Registripäevik 7 200 EEK (14.12.2007) 03.04.2007 13.12.2007 xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx Registripäevik xxxxxxxxxx 6 000 EEK (10.04.2007) 03.04.2007 xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxRegistripäevik
xxxxxxxxxx (10.04.2007) 03.04.2007 14.12.2007 EEK xxxxxx Registripäevik xxxxxxxxxx 14
(14.12.2007) 13.12.2007 xxxxxxxx EEK
xxxxxxxxxx xxxxxx x
EEK
Registripäevik (14.12.2007) 13.12.2007 06.03.2009
xxxxxxxxxx xxxxxx x
EEK
Registripäevik (06.03.2009) 06.03.2009
OÜ X praegusteks omanikeks on xxxxxx , kes on 20 000 kr.osa omanik, J. P. , kes on 14 000 kr. osa omanik ning OÜ M I, kes omab 6000 kr.osa. Osakapitali suuruseks on endiselt 40 000 krooni. Osanike koosseisu muutumisi kajastab lülaltoodud OÜ X osanike tabel .
Juhtimisstruktuur, juhatus. Osaühingu igapäevase majandustegevuse juhtorganiks oli ja on 2 liikmeline kolmeks aastaks valitud juhatus, kes on palganud tegevjuhi. Tegevjuhiks on alates 04.08.2008.a. D. S. . Juhatuse liikmete volitused kehtivad kuni 03.04.2010.a. Nõukogu valitud ei ole. Juhatuse liikmeteks on omanikud J. P. ja xxxxxx, kusjuures J. P. täitis töölepingu alusel ka müügijuhi kohustusi. Müügijuhi ametipalgaks oli 25 000kr (bruto) kuus. Juhatuse liikme tasu J.P ei saanud. xxxxxx sai juhatuse liikme tasu 2008.a. 90 000kr. 2009.a juhatusele tasu ei makstud. Töötajad 2008.a. töötas ettevõttes 15 töötajat. Aasta jooksul maksti töötasudeks koos sotsiaalmaksudega 3 469 069 krooni, sellest tegevjuhi töötasu koos sotsiaalmaksudega oli 370 907 krooni. 2009.a. jaanuaris - veebruaris olid töötajad tellimuste puudusel saadetud (kooskõlastatult tööinspektsiooniga) kollektiivsele sundpuhkusele. Kuigi igasugune majandustegevus on ettevõttes praeguseks lõppenud, ei ole 13 võlgniku töötajaga s.h. tegevjuhiga töölepingud veel lõpetatud. Töötajad ootavad saamatajäänud palga ja koondamishüvitiste väljamaksmist. Raamatupidamise korraldamine ja audiitor. Raamatupidamise eest vastutab juhatus. Raamatupidamist tehti teenusena OÜ Maaraam poolt, alates aprillist 2009.a. tegi raamatupidamist M. N. , kellega tööleping on lõpetamata. Dokumentatsiooni on peetud rahuldaval tasemel. Raamatupidamisaruande koostamisel on kasutatud kasumiaruande skeemi 1 ning tarkvaraprogrammi HANSA. Ettevõttes eksisteerib üks sularaha kassa. Sularahaga arveldustes kassalimiiti kehtestatud ei ole. Raha hoitakse selleks ettnähtud seifis. Rahalisi arveldusi teostatakse AS SEB pangas. Teistes pankades kontosid ei ole. Allkirjaõiguslikud isikud pangas on juhatuse liige J.P, tegevjuht D. S ning raamatupidaja M. N. , kellel oli ka sularaha pangakontolt väljavõtmise õigus. Samadel isikutel oli ka pangaoperatsioonide (s.h. elektrooniliste maksekorralduste) teostamise õigus. Pangakaardid olid samuti samadel isikutel. Lõpetamata toodangu arvestust ei peeta. Valmistoodang võetakse arvele tegelikus tootmisomahinnas. Varude kulukskandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varade inventuur (põhivara, bilansivälised varad) viiakse läbi üks kord aastas, 01.novembril ning kaubad, materjalid üks kord kvartalis. Põhivarade hulka arvatakse varad maksumusega alates 5 000 krooni ning kasutusega üle ühe aasta. Varad kasutusega üle ühe aasta, kuid maksumusega alla 5 000 krooni kantakse soetusel kohe kuludesse ja nende arvestust peetakse bilansiväliselt. Amortisatsiooninormiks inventari, seadmete, arvutustehnika puhul on olnud 30%, sõidukite osas 20%. OÜ X majandusaastate aruandeid auditeeritud ei ole (ei olnud ka nõutav). Tehingud seotud osapooltega Võlgniku seotud osapoolteks on tegevjuht D. S. , ning omanikud xxxxxx, J. P. ning M I OÜ, kes on laenanud võlgnikule raha alljärgnevalt: Laenatud Pank, Laenu Tagastatu Tagastamis Tagastatud Laenu jääk kellellt , kassa.mitte- tasumise d summa e aeg pank, kassa millal rahaline tähtaeg ,mitterahali ne Summa kr.
25.04.2007. a.
Pank 42 870,00
31.12.200
42 870,00
Kokku
42 870,00
19.04.2007. a.
Pank, 25 000,00 Mitterahalin e 43 500,00 pank 50 000,00 pank 50 000,00 pank 20 000,00 pank 50 000,00 238 500,00
31.12.200
pank 25 000,00 pank 10 000,00 pank 50 000,00 pank 160 000,00
31.12.200
31.12.200
31.12.200
31.05.2007. a. 11.07.2008. a. 14.07.2008. a. 16.07.2008. a. 07.10.2008. a. Kokku xxxxxx 04.01.2008. a. 18.01.2008. a. 23.01.2008. a. 25.01.2008. a 11.03.2008 15.04.2009. a. Kokku
kassa 12 000,00 kassa 20 000,00 265 000,00
Kõik kokku
546 370,00
42 870,00
25 000,00
43 500,00 31.12.200
31.12.200
31.12.200
31.12.200
25 000,00
8.10.2008
pank
50 000,00 20 000,00 50 000,00 213 500,00
25 000,00
31.12.200
30.06.200
25 000,00
10 000,00
7.02.2008
pank
15 000,00
10 000,00
30.07.2008
pank
0,00
50 000,00 50 000,00 35 000,00 5 000,00
19.02.2008 25.03.2008 31.03.2008 11.06.2008
pank pank pank pank
0,00
8 861,00
27.03.2008
kassa
3 139,00
20 000,00
861,00
861,00
15.06.2009
kassa
0,00 88 139,00
70 000,00
344 509,00
Toodud tabelist nähtub, et omanikud on korduvalt ja juba 2007.a. andnud võlgnikule laenu, kokku 546 370 kr. ulatuses, laenud on raamatupidamises dokumenteeritud, tagasi on laenudest suudetud maksta 213 861 krooni ning laenu jääk on 31.07.2009.a. seisuga 344 509 krooni. Viimane laenu tagasimakse (summas 20 000 kr.) toimus 15.06.2009.a. xxxxxx kassa kaudu. Intresse ja viiviseid nõutud ei ole, kuigi mõned sõlmitud laenulepingud selleks võimaluse annavad. Võlgniku pankrotiavalduse sisu. 2008.a. kasvas OÜ X käive 18 milj. kroonini, kuid alates teisest poolaastast hakkas OÜ X tegevust mõjutama kujunev majanduskriis ning sellest tingitud müügituru kahanemine. Vähenes tellimuste arv ning ettevõtte konkurentsile mõjus halvavalt põhilise müügituru /Rootsi/ valuuta väga madal kurss. Laekumata arvete osakaal on
väga suur ning mitmete puhul on tegemist ebatõenäoliselt laekuvate maksetega. Selliste arvete mahuks on vähemalt 1 200 000 krooni. Seisuga 13.07.2009.a. moodustab ettevõtte varade väärtus kokku 1,9 milj. krooni ning kohustuste kogumaht 2,6 milj. krooni.
105 353,00
34 235,00
7 726,13 12 000,00
2 901,13 3 600,00
7 726,13 7 726,13
2 901,13 2 901,13
Töölaud
7 726,13
2 901,13
Teraslindi 5 000,00 siduja BO
Järelhaagis 5 474,58
3 423,00
4 109,58
töökorras
Naeluti IN 6 300,00
Laptop 12 496,06 Fujitsu Amilo L73000 Printer 6 485,30 Canon Töölaud Töölaud Ehitussooja k
5 145,00
töökorras
7 192,06
katki
1 787.30
töökorras
xxxx tn ladu töökorras xxxxx töökorras J.Pti käes töökorras xxxxx demonteeritu xxxx tn d ladu demonteeritu xxxx tn d ladu töökorras xxxx tn ladu
töökorras töökorras töökorras
Kokku 84 013,47 75 555,47
Töökorras
xxxx
Liisitud 100.3000.100.0
1 500.-
xxxx tn 1 500.ladu xxxx tn 3 000.ladu J.Pti
käes
J.Pti käes xxxxx xxxxx xxxxx
3 000.100.100.8 000.-
20 400.Seisukord
tn korras
Orient. turuhind 100.-
Märkused
Puidujäätmed 8 tm
ladu xxxx ladu xxxx ladu xxxx ladu xxxx ladu xxxx ladu xxxx ladu xxxx ladu xxxx ladu xxxx ladu xxxx ladu xxxx ladu xxxxx
Klaasvill Järkamissaag Šeif
xxxxx xxxxx xxxxx
Tikksaag
Käsihöövel
Akutrell Makita Elektrisaag Makita Käsisaed
Klammerdaja 1 Raudvasar
Pikendusjuhe
Haamrid
Nurgikud
Patareilamp
7 m3
Kokku
tn korras
400.-
tn terata
600.-
tn korras
2400.-
tn korras
1 300.-
tn korras
75.-
tn korras
100.-
tn korras
150.-
tn korras
100.-
tn korras
150.-
tn korras
75.-
tn korras
75.-
laetav
kuivad
2 400.-
mittekompl võtmeta
3 500.1 500.500.-
Igas mõõdus jäägid vene päritolu
13 425.-
Ettemaksed materiaalse põhivara eest – 500 000 krooni. Ei saa õige ja õiglase raamatupidamisprintsiibi kohaselt varana arvestada, kuna see sissemakse on tehtud võlgniku poolt 26.06.2009.a. kinnistu xxxxx Töökoda ostuks ettemaksena, mida müüjal, OÜ-l P (pankrotis) oli vastavalt notariaalsele müügilepingule (lepingu p.7.4.) õigus jätta leppetrahvina endale, sest võlgnikul jäi vaatamata pakutud täiendavale, pikendatud tähtajale täitmata müügihinna tasumise kohustus. Võlgniku taotlust tehingu tühistamiseks või avaldust alternatiivselt esitada nõue OÜ P pankrotimenetluses, ei ole OÜ P pankrotihaldur Sirje Tael rahuldanud. VARAD KOKKU: 1 239 999,29 krooni bilansilises jääkväärtuses (ettemakset põhivarasse mitte arvestades) ja 1 198 268,82 krooni vara korrigeeritud (turu)väärtuses arvestades ka bilansiväliste varadega.
3.2.Võlad tarnijatele........................................................1 583 646,21 Tarnijate nimekiri lisatud
JA
Varade ja võlgade võrdlus näitab, et võlgniku võlad ületavad ligemale kolmekordselt varade väärtust. Kuna aga varadest põhiosa ehk, 1,1 5 milj kr.ehk 93% varadest moodustab nõue OÜ V K vastu, kes ei ole seda nõuet pikemat aega täita ja vaevleb ise makseraskustes, siis võib olla tõenäoline, et varadest ei piisa isegi hilisemate pankrotimenetluse kulude katteks. Antud juhul ei pea ajutine pankrotihaldur vajalikuks välja tuua võlgniku maksevõime ja likviidsuse näitajaid, sest võlgnikul puuduvad mitte ainult likviidsed vahendid lühiaegsete kohustuste täitmiseks, vaid tal puuduvad igasugused võimalused ka pikaaegsete nõuete rahuldamiseks. Kuivõrd kohustused ületavad varade väärtust peaaegu kolmekordselt ja omanikel puuduvad võimalused ja tahe teha täiendavaid investeeringuid, siis arvan, et võlgniku tervendamise ja saneerimise võimalused on ammendatud.
Edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleks võtta seisukoht võlgniku poolt seotud isiku, tegevjuhi D. S tehtud tehingu tagasivõitmise otstarbekuse osas. 07.mail 2009.a. s.o. vähem kui 3 kuud enne pankrotimenetluse algatamist otsustas võlgniku juhatus müüa põhivahendeid võlgnevuste katteks. 25.mail 2009.a. müüdigi ettevõtte tegevjuhile D.S, kes oli laenanud võlgnikule 60 000 krooni, võlgnevuse katteks sõiduauto Peugeot 306 ja tendiga järelhaagis koondhinnaga samuti 60 000 krooni. Võlgnevuse ning auto ja haagise ostu-müügihinna osas tehti tasaarveldus ning sellega oli võlgniku võlg oma tegevjuhi ees kustutatud. Samuti on tasutud võlga juhatuse liikmele xxxxxx summas 20 000 krooni 15.06.2009.a. ehk 15 päeva enne laenu tasumise tähtaega ning poolteist kuud enne pankrotimenetluse algatamist. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on seotud isikuga vahetult enne pankrotimenetluse algatamist tehtud tehing tagasivõidetav nii tagasivõitmise üldistel alustel PankrS § 110 lg 1 p.3 või § 113 lg 1 p.2 alusel, mille kohaselt kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul
enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtaega või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma.
Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul ei olnud võlgniku maksejõuetus 2007.a. lõpuks siiski lõplikult välja kujunenud, kuigi tegevuse algusaasta lõpetati ligemale 1 milj. kr. kahjumiga. Alust selliseks arvamiseks annab asjaolu, et 2008.a. suudeti hüppeliselt suurendada käivet ning aasta keskel kavandati investeerida oma tootmispinna ostmisse, et pääseda kõrgest tootmispinna rendi maksmisest (100 000 krooni kuus 1800 m2 eest ehk 55 kr/m2).Seega tuleb nõustuda võlgnikuga, et ettevõtte maksejõuetus võis saada alguse 2008.a. teisest poolest, kui sise- ja välisturgudel süveneva majanduskriisi mõjul hakkasid kliendid- tellijad maksejõuetumaks muutuma ja turg kokku kuivama. Samuti võis tuntava jälje ettevõtte müügitulusse jätta Rootsi (mis oli võlgniku peamine eksportturg 2008.a. 49%-ga kogukäibest ) valuuta järsk kukkumine EURO suhtes. Kuid kaalukas osa võlgniku maksejõuetuse väljakujunemisel oli ka võlgniku ebaõnnestunult ajastatud investeerimisotsus, mille tulemusena tuli võlgnikul vähendada käibekapitali. Seetõttu vähenes oluliselt ka ettevõtte likviidsus ja suurenesid makseraskused. Samal ajal aga jäi võlgnikul täitmata tehingu peaeesmärk, milleks oli omandada tootmispind ja hoida kokku rendikulude arvelt. Kuna aga pärast esimest sissemakset (0,5 milj .kr.) tootmispinna eest ei saadud enam pankade karmistatud laenupoliitika tõttu pangalaenu, siis jäigi sissemakstud 0,5 milj. kroonine ettemaks müüjale Parenduse OÜ-le (kes ka ise pärast müügitehingut pankrotistus) trahvirahaks tehingu lõpetamata jätmise eest. Kahtlemata on ettevõtte maksejõuetuse üheks põhjuseks ka asjaolu, et ettevõtte osakapital on olnud sellise käibega ettevõtte jaoks liiga väike, mis tähendab suuremaid riske võlausaldajatele, kuna ettevõtte omanike nn omavastutus on turusituatsioonide halvenemisel ja makseraskustesse sattumisel suhteliselt väike. Omanikud on panustanud ettevõtte käibekapitali täiendamiseks küll oma raha, kuid seda mitte osakapitali ja omavastutuse suurendamisega, vaid laenu andmisega (seda küll ilma intressita ja viivisteta).
Võlgnik on 2008.a. aastaaruandest nähtuvalt 2007.a. aasta lõpetanud kahjumiga 929 226 krooni, mis tähendas ühtlasi tema omakapitali (netovara) vähenemist alla ÄS § 171 lg 2 p.1 märgitud piiri. Ajutisele haldurile ei ole esitatud andmeid selle kohta, et juhatus oleks kutsunud kokku üldkoosoleku, et otsustada netovara suurendamine seadusega sätestatud piiridesse,. Ka ei tehtud osanike poolt täiendavaid sissemakseid selleks, et taastada seadusega nõutav osakapitali alammäär ega esitatud kohtule pankrotiavaldust. 2008.a. lõpuks on küll netovara bilansiline väärtus 45 009 krooni, kuid see on saavutatud selliselt, et bilansi aktiva poolel on kirjendatud sissemakset 500 000 krooni põhivara eest, mis aga aastaaruande koostamise ajaks oli muutunud lootusetuks nõudeks. Seega tuleks edaspidises pankrotimenetluses täiendavalt selgitada, kas võlgnik oli õigustatud kirjendama bilansis vara, mida tal tegelikult ei olnud ning kas tal oli siis veel alust arvata, et tema nõudeõigust tunnustatakse või et tema avaldus tehingu tühistamiseks rahuldatakse. P OÜ pankrot kuulutati välja juba 23.07.2008.a. ning P OÜ pankrotihaldur ei ole OÜ X nõuet aktsepteerinud. Kuna OÜ
X nõue on pankrotimenetluses jäänud registreerimata, siis leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgnik ei olnud aastaaruande koostamisel õigustatud kirjendama sissemakset põhivaras, vaid pidi selle lootusetu nõudena kuludesse kirjendama. See oleks aga tähendanud seda, et võlgniku netovara oleks endiselt olnud negatiivne (455 000 kr.) Sellisel juhul oleks aga juhatusel olnud kohustus ( ÄS § 180 lg 5` järgi) esitada viivitamatult kohtule pankrotiavaldus. Ajutisel pankrotihalduril ei ole praegu veel piisavalt andmeid, et võtta selge seisukoht, kas võlgniku juhatuse liige on tahtlikult või raske hooletuse tõttu rikkunud ÄS § 171 lõikes 2 või § 180 lõikes 5` sätestatud kohustust, mis rikkumise ja selle seose korral võlgniku maksejõuetuse tekkimisega annaks aluse süüdistada juhatust raskes juhtimisveas. Kuriteo tunnustega tegusid ajutine pankrotihaldur selles pankrotimenetluses (vähemalt seni) avastanud ei ole.
Ajutise pankrotihalduri arvates on pankrotivara arvelt võimalik katta ajutise pankrotihalduri tasu ja tööga seotud vajalikud kulutused. Edaspidiste menetluse kulude katmise võimalused sõltuvad sellest, kas menetluse käigus õnnestub realiseerida nõudeid ostjate vastu (eelkõige V K OÜ võlg ) või kas õnnestub tagasi võita või nõuda tehing võlgniku seotud isikutega.
Võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga, need on välja kujunenud pikema aja vältel, ning võlgnik on oma realiseeritavad varalised ressursid ammendanud, mistõttu puuduvad võimalused ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja ka saneerimiseks. Maksejõuetus hakkas välja kujunema 2008.a. teisest poolest turusituatsiooni halvenemise ja sellega kohanematuse tõttu. Võlgnik on põhjendatult, kuigi ehk hilinenult, esitanud pankrotiavalduse. AJUTISE PANKROTIHALDURI TASU JA TEGEVUSEKS VAJALIKE
Pankrotiseaduse § 23 lg 1,2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kehtestatud justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71. Tasu taotlus: Kokku: 19 tundi Arvestades ajutise halduri keskmiseks tunnitasuks 800 krooni, taotleb OÜ X ajutise halduri tasuna 15 200 krooni (800x19) . Ajutise halduri ülesannete täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamise taotlus: kokku 1 980 kr. Seega taotleb ajutine pankrotihaldur ajutise halduri tasuna 15 200 krooni ja oma ülesannete täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamist summas 1 980 krooni ja kokku 17 180 krooni.
Kohus ära kuulanud võlgniku seisukohad, ajutise pankrotihalduri ettekande ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja avaldusega, on
järeldusel, et võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldus OÜ X suhtes pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada ja viivitamatult tuleb välja kuulutada OÜ X pankrot. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. OÜ X on maksejõuetu ja tema majanduslik olukord ei võimalda võlausaldaja nõuet rahuldada. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Eeltoodu alusel tuleb viivitamatult välja kuulutada OÜ X pankrot, otsustada võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, avaldada pankrotiteade, kinnitada halduri töötasu ja kulud ning nimetada pankrotihaldur. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotiotsus viivitamatult täitmisele.
Aivar Pellja Kohtunik 09.10.2009.2009.a. kell 14.00.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.