Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Tsiviilasi nr 2-09-36899 Viru Maakohtu 09.10.2009 pankrotimäärus

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected] või [email protected]) Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 29.07.2009.a esitas OÜ Gering Haldus seaduslik esindaja E G Viru Maakohtule OÜ Gering Haldus pankrotiavalduse. Viru Maakohtu 03.08.2009.a määrusega võeti võlgniku pankrotiavaldus menetlusse, algatati OÜ Gering Haldus pankrotimenetlus ja ajutiseks halduriks määrati Erik Savi. Ajutist pankrotihaldurit kohustati esitama kirjalik aruanne ja arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta kohtule hiljemalt 04.09.2009.a. 19.08.2009.a esitas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu avalduse OÜ Gering Haldus pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-09-41456). Viru Maakohtu 26.08.2009.a määrusega liideti tsiviilasjad nr 2-09-36899 ja nr 2-09-41456 ühte menetlusse ning tsiviilasja numbriks jäi 2-09-36899. Ajutise pankrotihalduri aruanne 07.09.2009.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande, mille kohaselt: võlgniku esmakanne äriregistrisse on tehtud 02.05.2008.a. Tegevusalaks on olnud kinnisvaraalased tehingud. Põhikirjaga kindlaksmääratud majandusaasta: 01.01.–31.12. Nõukogu puudub. Osanik on E G, isikukood xxx. Hetkel on töösuhe 10 töötajaga. II

Andmed ajutise halduri tegevuse kohta.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ajutine haldur: 03.08.2009.a. Viru Maakohtu määruse täitmiseks, millega algatati OÜ Gering Halduse (edaspidi nimetatud ka Võlgnik) suhtes pankrotimenetlus, PankrS § 22 lg-te 2-5 alusel, teostasin ajutise pankrotihaldurina järgmiseid toimingud: Esitasin võlgnikule kohtumääruse ja taotluse, milles nõudsin võlgnikult andmeid tema varade ja võlgade kohta, samuti muud teavet, seletusi ja dokumente; Saatsin järelepärimise Võlgnikule. Suhtlesin kolmandate isikutega, kelle valduses oli andmeid Võlgniku majandustegevuse kohta. Saatsin järelpärimised krediidiasutustesse ning kohalike omavalitsuse- ja riigiasutustesse ja teistele isikutele võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks, et teha kindlaks võlgniku varade, sh kohustuste, olemasolu; suhtlesin vastavate asustuste esindajatega Kontrollisin, kas võlgniku vara katab massikohustused ja pankrotimenetluse kulud. Tutvusin võlgniku registritoimikuga ja 2(7)

Tsiviilasi nr 2-09-36899 Viru Maakohtu 09.10.2009 pankrotimäärus

äritoimikuga kohtu registriosakonnas ning taotlesin krediidiasutustest väljavõtteid võlgniku pangatehingute kohta. Tutvusin võlgniku varadega Kuusalu tee 41, Kuusalu alevik, Harjumaa. Andsin hinnangu võlgniku poolt esitatud materjalidele ja analüüsisin muid majandustegevust iseloomustavaid dokumente; Olemasolevate võlgniku kohta käivate andmete põhjal selgitasin välja alljärgneva: aruandes sisalduvad võlgniku kohta üldandmed, andmed majandustegevusest, hinnang võlgniku varalisele seisundile, vara tagasivõitmise, õigusrikkumiste ning võlgniku maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta. III Võlgniku m a j a n d u s t e g e v u s, h i n n a n g Võlgniku varalisele seisundile Võlgniku varalisele seisundile hinnangu andmiseks on aluseks võetud Võlgniku esindajate, lähikondsete ning kolmandate isikute poolt esitatud teave, samuti on kasutatud järelpärimiste tulemusel ning registrite ja ametiasutuste toimikutega tutvumisel saadud teavet. Seisuga 31.12.2008 oli võlgnikul vara kokku summas 37 484 krooni väärtuses. See koosnes käibevarast (raha) summas 37 484 krooni. Võlgnikul oli kohustusi kokku summas 100 000 krooni. See koosnes: lühiajalistest (kuni 1 a) laenukohustustest summas 100 000 krooni. Müügitulu oli 830 000 krooni. Majandusaasta kahjum moodustas 102 516 krooni. Võlgniku likviidsete varade maht oli üle poole väiksem lühiajalistest kohustustest, omakapital oli negatiivne 62 516 krooni ulatuses. Ajutise halduri hinnangul võis võlgniku maksejõuetus kujuneda püsivaks, kui järgneva majandusaasta jooksul ei saa toimuma olulisi võlgniku majanduslikku olukorda parandavaid tehinguid või sündmusi. Võlgniku 2008 majandusaasta aruande kohaselt plaaniti 2009 tegevuse laiendamist, uute töökohtade loomist ning tehase soetamist (ei ole täpsustatud, millise tehasega on tegemist). 2009.a, lepingu 11.06.2009.a. alusel omandas Võlgnik kinnistu suurusega 45 523 m2 Kuusalu vallas, Harjumaal, Kuusalu tee 41. Kinnistul asuvad rida tootmis- ning laohooneid. Samuti omandati samas tegutsev metallkonstruktsioonide ning treilerite tootmisega tegelev ettevõte. Nende tehingute tulemusena muutus Võlgniku majanduslik olukord drastiliselt: suurenesid väga olulisel määral nii vara kui kohustused. Võlgniku suulise ja kirjaliku seletuse kohaselt oli vara soetamise eesmärgiks tegevuse jätkamine Venemaa päritolu investori kaasamise abil, pangalaenude refinantseerimine jne. Ajutisele halduril ei ole esitatud seda tõendavaid dokumente. Seisuga 03.08.2009 oli võlgnikul vara kokku summas 123 667 724 krooni. See koosnes: käibevara (peamiselt nõuded ning ettemaksed) summas 70 755 768 krooni ja põhivara 52 911 956 krooni (sellest immateriaalne 50 000 000 krooni). Võlgniku vara bilansiline väärtus ei vasta ilmselgelt selle tegelikule väärtusele. Võlgnikul oli kohustusi kokku summas 123 636 016 krooni. See koosnes: lühiajalistest kohustustest summas 44 379 864 krooni, pikaajalistest kohustustest summas 79 256 194 krooni. Bilansi ridade lõikes on suurimad kohustused pikaajaliste laenude osas summas 74 229 876 krooni. Võlad tarnijatele on 14 566 850 krooni, Maksu- ja Tolliametile 13 434 047 krooni, töötajatele 6 145 572 krooni. Majandusaasta kahjum moodustas 37 370 720 krooni. 2009 aastal võlgniku majanduslik olukord ei paranenud. Eelpool kirjeldatud tehingute tulemusena suurenes küll oluliselt varade ning kohustuste maht, kuid võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks.

VARAD

VARA seisuga 03.08.2009.a. bilansilise väärtusega 123 667 724 krooni. Sisuliselt on tegemist: 1) kinnistuga suurusega 45 523 m2 Kuusalu vallas, Harjumaal, Kuusalu tee 41 . Kinnistul asuvad tootmis- ning laohooned. Võlgniku hinnangul on kinnistu väärtuseks 5-7 miljonit krooni. 17.02.2009.a. Partner Kinnisvara Tallinn OÜ poolt koostatud 3(7)

Tsiviilasi nr 2-09-36899 Viru Maakohtu 09.10.2009 pankrotimäärus

hindamisakti kohaselt on väärtuseks 19 560 000 krooni. Lisaks peab ajutine haldur vajalikuks märkida, et kinnistu on koormatud a) üüripinguga QAFQAZ MMC (reg. kood 0300216951) kasuks (kantud kinnistusregistrisse) ning b) üürilepinguga Kuusalu Tööstuspark OÜ kasuks (kinnistusregistrisse kandmata). Samuti on kinnistu koormatud hüpoteekidega kokku summas 74 693 980 krooni. Hüpoteegipidajateks, kelle huvid on käesolevas pankrotimenetluses puudutatud, on (järjekohtade kaupa) a) Danske Bank A/S Eesti filiaal (endine ärinimi Sampo Pank AS) Narva mnt. 11, 15015 Tallinn, b) ABF Baltic AS Kuusalu tee 41, Kuusalu alevik, Kuusalu vald, Harjumaa, 74601 c) M R (sünd xxx) 2) Nõuetest ja ettemaksetest bilansilises väärtuses 66 991 122 krooni moodustab enamus nõue Kalevo Holding OÜ vastu summas 63 973 391 krooni. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on tegemist väärtusetu nõudega, mida käesolevaks hetkeks ilmselt reaalselt ei eksisteeri. Ülejäänud nõuetest ning ettemaksudest moodustavad enamuse nõuded välismaiste äriühingute vastu summas 1 807 773 krooni. Nimetatud nõuete väärtust on võimatu hinnata ilma põhjaliku analüüsita, mida pankrotiasja ettevalmistamise staadiumi ajalised ning rahalised raamid ei võimalda. Samas ei mõjuta nende väärtus oluliselt ajutise halduri lõpphinnangut võlgniku varalisele seisundile ning maksejõuetusele. 3) Võlgniku hinnangul on laos asuvate varude (materjali ning tooraine) turuväärtuseks 365 661 krooni (bilansiline väärtus 807 656 krooni). 4) Ettemaksed tarnijatele moodustavad bilansilises väärtuses summas 2 956 972 krooni. Nimetatu tegelik väärtus võib ajutise halduri hinnangul olla nullilähedane. Enamuses on tegemist välismaa äriühingule tehtud maksega, üks ettemaksu saajatest (summas 826 000 krooni) on tänaseks pankrotistunud. 5) Võlgniku põhivarast moodustab enamuse immateriaalne põhivara (võlgniku bilansi kohaselt soetatud firma T&T väärtus) summas bilansilise väärtusega 50 000 000 krooni, mille tegelik väärtus on nii võlgniku, kui ajutise halduri hinnangul 0 krooni. 6) Materiaalse põhivara tegelik väärtus on võlgniku hinnangul 192 217 krooni. (bilansiline väärtus 1 161 273 krooni) Kokkuvõtteks on ilmne, et vara tegelik väärtus on kordi väiksem bilansilisest. Võlgniku hinnangul on tema vara väärtus 19,66 miljonit krooni. Ajutine haldur peab vajalikuks rõhutada, et hinnangu andmisel peab arvesse võtma, et tegemist on äärmiselt spetsiifilise varaga. Nii kinnistu koos päraldistega, kui ka muu vara (nõuded, varud, ettemaksed, masinad ja seadmed) on seotud ja tekkinud äritegevuse tulemusena, milleks on suhteliselt keeruliste metalltoodete müük. Nõuded ja ettemaksud on suunatud tihti välismaiste äriühingute vastu. Vara täpset väärtust oleks raske hinnata isegi vastavate ekspertide kaasamisel (kelle teenuste kasutamiseks pankrotiasja ettevalmistamisel aga puudub vajadus ning võimalus). Võlgniku peamine vara (kinnistu) on võlgniku poolt hinnatud 5-7 milj kroonile ning 7 kuud tagasi koostatud ekspertarvamuse kohaselt 19 560 000 kroonile. Ajutine haldur on seisukohal, et asjaolu, kas nimetatud vara väärtus on 5 miljonit või 19,56 miljonit krooni, ei omagi tähtsust lõpphinnangu andmisel võlgniku maksejõulisusele. Kuivõrd võlgniku kohustused moodustavad kokku 123 636 013 krooni, on isegi juhul, kui võtta võlgniku vara hindamisel lähtepunktiks optimistlik positsioon, võlad ligi 90 miljonit krooni 4(7)

Tsiviilasi nr 2-09-36899 Viru Maakohtu 09.10.2009 pankrotimäärus

suuremad varade väärtusest. Kokkuvõtteks: vara väärtus võlgniku hinnangul on 19,66 miljonit krooni.

V Õ LA D

KOHUSTUSED (võlad) seisuga 03.08.2009.a. summas 123 636 016 krooni. See koosneb: a) lühiajalistest kohustustest summas 44 379 864 krooni, b) pikaajalistest kohustustest summas 79 256 194 krooni Bilansi ridade lõikes on suurimad kohustused pikaajaliste laenude osas summas 74 229 876 krooni. Võlad tarnijatele on 14 566 850 krooni, Maksu- ja Tolliametile 13 434 047 krooni, töötajatele 6 145 572 krooni. Suurim võlausaldaja on võlgniku andmeil Danske Bank A/S Eesti filiaal summas 60 114 235 krooni. Kokkuvõtteks: võlad kokku 123 636 016 krooni. I V K o k k u v õ t e: Hinnang maksejõulisuse kohta Teadaolevalt on Võlgnikul kokku kohustusi summas 123 636 016 ning vara väärtuses võlgniku hinnangul 19 660 000 krooni. Ajutise halduri arvamusel, tuginedes võlgnikult saadud andmetele, puudub täielikult võimalus tasuda kohustused tegevuse tulemuslikkuse arvelt. Ajutine pankrotihaldur on veendunud, et Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole Võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvamus maksejõuetuse põhjuse ja tekkimise aja kohta, sealhulgas kuriteo tunnustega tegude, raske juhtimisvea märkimine aksejõuetuse Käesolevas menetluse staadiumis on ennatlik anda lõplikku hinnangut ma põhjuse ja tekkimise aja kohta. Esialgsel hinnangul oli võlgnik ajutiselt maksejõuetu 2009 aasta alguses ning muutus püsivalt maksejõuetuks peale 2009 aasta suvel. Maksejõuetuse tekkimise põhjused vajavad põhjalikumat analüüsi, on siiski selge, et need on seotud võlgniku poolt 2009 aastal tehtud kinnisvara ning ettevõtte omandamisega. Arvestades võlgniku poolt 2009 aasta tehtud tehingute iseloomu ning tagajärgi võib olla tõenäoline kuriteo, raske juhtimisvea või tagasivõidetava tehingu esinemine. On ilmne, et eeltoodud tehingute maht, paljusus ning keerulisus, samuti pankrotiasja ettevalmistamiseks ette nähtud aja lühidus ei võimalda käesoleval hetkel selle väljaselgitamiseks vastavat revisjoni läbi viia. Ajutine haldur on seisukohal, et võlausaldajate huvide kaitsmiseks tuleb kuriteo, raske juhtimisvea või tagasivõidetava tehingu väljaselgitamiseks korraldada vastav juriidiline ning ka raamatupidamislik revisjon. Sealjuures tuleb pankrotimenetluse jätkumisel revisjoni korral pöörata tähelepanu eelkõige alljärgnevatele tehingutele: tehingud, millega suurenesid oluliselt võlgniku vara 5(7)

Tsiviilasi nr 2-09-36899 Viru Maakohtu 09.10.2009 pankrotimäärus

ning kohustused: leping 11.06.2009.a., mille alusel omandas Võlgnik kinnistu suurusega 45 523 m2 Kuusalu vallas, Harjumaal, Kuusalu tee 41. Samuti sellega seoses metallkonstruktsioonide ning treilerite tootmisega tegeleva ettevõtte omandamine. b) üürilepingud QAFQAZ MMC (reg. kood 0300216951) (kantud kinnistusregistrisse) ning Kuusalu Tööstuspark OÜ-ga, millega on koormatud võlgniku peamine vara, eelnimetatud kinnistu ning mis on sõlmitud vähem kui neli kuud enne pankrotimenetluse algust. Ajutine haldur palub kuulutada välja OÜ Gering Haldus, äriregistrikood 11481988 pankrot ja hüvitada ajutise halduri poolt oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud kulutused summas 2 800 krooni ning mõista välja ajutise pankrotihalduri tasu kohtu poolt määratud ülesannete täitmise eest summas 17 000 krooni Erik Savi pangakontole nr xxx AS-s Hansapank, pankrotivara arvelt. Kohtumääruse põhjendus Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS ) § 1 lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli võlgnikul seisuga 03.08.2009.a kohustusi summas 123 636 016 krooni ja vara väärtus võlgniku hinnangul on 19,66 miljonit krooni. Ajutise pankrotihalduri aruandest ning pankrotiavaldustes sisalduvatest asjaoludest tulenevalt on võlgnik maksejõuetu, kuna võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Kohus leiab, et ei ole tuvastatud et võlgniku maksejõuetus on ajutine ja võlgniku majandustegevuse taastamine oleks reaalne. Kohus on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus sellises ulatuses. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning PankrS § 31 lg 1 tulenevalt tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus) ja PankrS § 31 lg 6 järgi tuleb pankrotimääruses märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 180 lg 5 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata esitama kohtule ühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist võivad juhatuse liikmed teha ühingu eest ainult selliseid makseid, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.

6(7)

Tsiviilasi nr 2-09-36899 Viru Maakohtu 09.10.2009 pankrotimäärus

Kohus leiab, et esitatud aruandest lähtudes ei saa käesoleval ajal üheselt öelda et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga ja nimetatud asjaolust ei tulene, et tegemist oleks ka raske juhtimisveaga PankrS § 28 lg 2 tähenduses. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina on andnud OÜ Gering Haldus (pankrotis) pankrotimenetluses seni ajutise haldurina tegutsenud Erik Savi. Kohus leiab, et Erik Savi on sobiv isik pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu määramine PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt on ajutine haldur teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks OÜ Gering Haldus (pankrotis) pankrotimenetluses tööd 17 tundi, mis ajutise halduri tunnitasu 1000 krooni juures teeb kokku ajutise halduri tasuks 17 000 krooni. Ajutise pankrotimenetluse teenindamiseks tehtud kulud (transport, side, paljundus jne) moodustasid 2800 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ja vastavalt ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule, tuleb määrata ajutisele haldurile väljamaksmiseks pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu 17 000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 2800 krooni. Ajutise halduri poolt taotluses nõutu on kooskõlas Justiitsministri 18.12.2003.a. määruses nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamise kuuluvate kulutuste arvestamise kord” sätestatuga. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661.

Tamara Šabarova Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.