Võlaõigus › Töövõtulepingud

HAGEJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED

OÜ L (hageja I) ja OSAÜHING SR(hageja II, koos nimetatud hagejad) esitasid 08.05.2009 maakohtule hagi Osaühingu T (kostja) vastu solidaarselt võlgnevuse 450 000 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11.05.2006 töövõtulepingu (leping), millega kostja võttis endale kohustuse koostada hagejatele kuuluvale kinnistule Harku vallas A elurajoonis elamute ehitamiseks arhitektuur-ehituslikud projektid koos insenerlike eriosadega (leping nr A 113/03 2006). Lepingu I p 10.4 kohaselt tuli kostjal lõplikud projektid üle anda hiljemalt 6 kuu jooksul ja insenertehnilised osas hiljemalt 9 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest ja ettemaksu tasumisest hagejate poolt. Tasumine pidi toimuma vastavalt lepingu lisas olevale kalendergraafikule põhimõttel, et valmis tehtud tööetapi eest tasutakse nädala jooksul. Poolte vahel sõlmiti 28.08.2006 töövõtuleping (lepingu lisa) ka hagejate teise kinnistu suhtes, samuti vähendati lepingu töö mahtu. Lepingu lisa tähtajaks oli 4 kuud lepingu sõlmimisest, eriosad 7 kuu jooksul lepingu sõlmimisest ja ettemaksu tasumisest või 1 kuu pärast detailplaneeringu kehtestamisest, kui detailplaneeringu kehtestamine ületab 7 kuud. Kostja pidi üleantava töö kooskõlastama kõikides vajalikes asutustes ning taotlema ehitusloa. Kostja ei andnud lepingus märgitud tähtajal tööd hagejatele üle. 14.04.2008 andis kostja hagejate valdusesse tehtava töö dokumentaalse kirjelduse. Puudus ehitusluba ja eriosad koos võrguvaldajate kooskõlastusega. Hageja leiab, et tegemist ei ole lepingukohase valmis tööga ja hagejatel ei ole kohustust tasuda kokkulepitud tasu. Kostja ei täitnud lepingut ka mitte III etapi tööga. Kinnitatud ja ehitusloaga projekti üleandmise kohustus kostja suhtes muutus sissenõutavaks alates 29.10.2007 ja raha maksmise kohustus hagejatel nädal hiljem. Arve III etapi töö kohta esitas kostja alles 07.12.2007. 18.07.2008 tegid hagejad kostjale lepingust taganemise avalduse ning käesoleva nõudega nõuavad hagejad kostjalt lepingu täitmisena tasutud rahast 450 000 krooni tagastamist. Kostja on taganemisavalduse kätte saanud 25.07.2008. Hagejatel oli huvi kuni lepingust taganemiseni lepingu täitmise vastu. Hagejad leiavad, et kostja täitmata kohustuse vastuväite formaalsed eeldused puuduvad. Kostja ei ole kunagi teinud hagejatele teatavaks oma tahteavaldust kasutada õiguskaitsevahendit. Hagejad usaldasid kostjat ning eeldasid, et arve esitamisel on eeldatavasti ka selle summa eest kostja tööd teinud. Hagejate tasu maksmise kohustus muutus sissenõutavaks vaid juhul, kui kostja oli töö vastava etapini valmis teinud. Hagejad ei vaja poolikut tööd. Kostja aga kokkulepitud tähtajaks töid ei olnud teostanud. Hagejatel ei tule kostjale pooliku töö eest maksta võlaõigusseaduse (VÕS) § 655 lg 2 tulenevalt. Samuti peab kasutatav õiguskaitsevahend olema mõistlik ning hea usu põhimõttele vastav.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja kohustuseks oli nelja kolmekorruselise elamu arhitektuurehituslike projektide koos insenerlike eriosadega koostamine, milledest kahega seonduvat

reguleerib 11.05.2006 sõlmitud leping ja ülejäänud kahega seonduvat reguleerib 28.08.2006 sõlmitud lepingu lisa. Detailplaneering kehtestati Harku Vallavolikogu otsusega nr 84 27.09.2007. Perioodil 11.05.2006 kuni 12.02.2008 on kostja esitanud mõlemale hagejale arveid kogusummas 757 489.20 krooni. Kuna hagejad ei tasunud kostjale teostatud ja hagejatele üle antud tööde eest, keeldus kostja õigustatult edasisi töid teostamast kuni arvete täieliku tasumiseni. Hagejal I on tasumata 07.12.2007 esitatud arvest nr 270054 summas 84 535.20 krooni ja hagejal II on tasumata 07.12.2007 arvest nr 270053 summas 80 617.60 krooni. Kostja täitis enne õiguskaitsevahendi kasutamist oma kohustused nõuetekohaselt. Kostja pidi kalendergraafikute järgi projekti valmiskujul esitama hagejatele alles V etapis. Seega tuli kostjal täita oma kohustus pärast hagejate kohustuste täitmist. Hageja II võttis I, II ja III etapi tööd vastu 12.12.2007 ning kuna hageja I ei esitanud vastuväiteid, saab ka tema osas lugeda tööd vastuvõetuks. Kostja leiab, et hagejapoolne lepingust taganemine on tühine. Võlgnevus tekkis hagejatel kostja ees 2007.a lõpust. Hagejatel puudus õiguslik alus lepingust taganemiseks, sest kostjapoolne tööde teostamise peatamine oli tingitud hagejate tasumiskohustuse rikkumisest (VÕS § 118 lg 2). Võlasuhte pool võib väljendada õiguskaitsevahendile tuginemist ka oma käitumisega. Kostja leiab, et õiguskaitsevahendi kasutamise formaalne eeldus on täidetud, kuna kostja pöördus võlgnevuse sissenõudmiseks inkassofirma poole ning siis ei saa eeldada temapoolse lepingulise kohustuse täitmist. Inkassofirma teatas hagejatele õiguskaitsevahendi kasutamisest 03.04.3008 ja 06.05.2008 kirjaga. Kostja tugineb VÕS § 110 lg 1 ja § 111 lg 1 sätetele. Isegi kui lepingust taganemine on õiguspärane, leiab kostja, et taganemise tagajärjel ei ole võimalik hagejatel nõude tekkimine kostja vastu. Samas on kostja teinud ülisuures mahus töid, mis lepingust taganemise korral tuleb hagejatel kostjale hüvitada (VÕS § 189 lg 2 p 1). Üleantu maksumuses on pooled lepingus kokku leppinud, mistõttu on hagejate nõue alusetu.

MAAKOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele. Vaidlustamata asjaolude kohaselt: 1) 11.05.2006 sõlmisid pooled lepingu nr. A 113/03 2006 (leping), mille kohaselt kostja võttis kohustuse koostada Harku valda, A elurajooni Va ja Vb kvartalisse kahe kolmekorruselise erineva tüüplahendusega korterelamu ja ühe kahekorruselise ridaelamu arhitektuur-ehituslikud projektid koos insenerlike eriosadega (t lk 12-17); 2) 28.08.2006 sõlmisid hagejad ja kostja lepingu lisa, millega kostja võttis kohustuse koostada Harku valda A elurajooni Vb kvartalisse kinnistule XXX kahe kolmekorruselise korterelamu arhitektuur-ehituslikud projektid koos insenerlike eriosadega. Lepingu lisa punkti 3 kohaselt fikseeriti lepingu lisas lepingu muudatus, mille kohaselt jäeti lepingust välja lepingu punktis 1 nimetatud kahekorruseline ridaelamu (t lk 18-24); 3) Detailplaneering kinnistutele kehtestati 27.09.2007 Harku Vallavolikogu otsusega nr 84 (t lk 137-138). Lepingu I p 10.5 ja lepingu lisa p 11.4 kohaselt pidi lõplikult valmistatud projektdokumentatsioon valmis olema 1 kuu jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist; 4) Lepingutes kokkulepitud töö jäi saavutamata;

5) Hagejad on teinud lepingust taganemise avalduse 18.07.2008 ning kostja on nimetatud avalduse kätte saanud (t lk 37-38). Kohus märgib, et kuna töövõtulepingu saab üles öelda, siis kohus käsitleb hagejapoolset lepingust taganemist ülesütlemisena, mis õiguslikust küljest ei muuda lahenduse käiku. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostja kohustuseks jäi nelja kolmekorruselise elamu arhitektuur-ehituslike projektide koos insenerlike eriosadega koostamine ning hagejatel tuli töö eest tasuda kokku 2 330 736 krooni maksegraafiku alusel (t lk 17, 24). VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kalendergraafiku I kohaselt kohustus kostja kahe kolmekorruselise elamu puhul lähtuma alljärgnevast ajagraafikust: b) Kaks kuud peale lepingu allkirjastamist pidi kostja alustama arhitektuur-ehituslike osadega, samuti alustama projekti ettevalmistamisega (1. etapp). Nimetatud tööde eest kohustusid hagejad tasuma ettemaksuna ühe nädala jooksul alates lepingu allkirjastamisest 325 113.60 krooni (sh käibemaks). c) Neli kuud peale lepingu allkirjastamist pidi kostjal valmis olema arhitektuurehituslike jooniste põhipakett ja eriosade osaline maht (maht projekti kinnitamiseks ja ehitusloa väljastamiseks) (II etapp). Antud etapi tööde eest kohustusid hagejad tasuma 487 670.40 krooni (sh käibemaks) nädala jooksul alates antud etapi tööde hagejatele esitamist. d) Kuus kuud peale lepingu allkirjastamist pidi kostjal olema lõplikult vormistatud arhitektuur-ehituslik osa ja eriosad pidid olema vormistatud osaliselt (III etapp). Antud etapi tööde eest kohustusid hagejad tasuma 243 835.20 krooni (sh käibemaks) nädala jooksul alates antud etapi tööde hagejatele esitamist. e) Kuus kuud peale lepingu allkirjastamist või üks kuu peale detailplaneeringu kehtestamist, kui kehtestamine ületab kaheksat kuud, pidi kostja tegevuse tulemusena olema projekt kinnitatud ja ehitusluba väljastatud. Eriosad pidi olema teostatud osaliselt (IV etapp). Antud etapi tööde eest kohustusid hagejad tasuma 243 835.20 (sh käibemaks) krooni nädala jooksul peale ehitusloa kättesaamist. f) Üheksa kuud peale lepingu allkirjastamist või üks kuu peale detailplaneeringu kehtestamist, kui kehtestamine ületab kümmet kuud, pidi kostja valmis saama insenerlike eriprojektide kogumahu koos võrguvaldajate kooskõlastuste ja kinnitamistega (V etapp). Samuti pidi toimuma projektide lõplik vormistamine ja projekti aktiga üleandmine. Antud etapi tööde eest kohustusid hagejad tasuma kostjale nädala jooksul peale etapi lõpetamist 325 113.60 krooni (sh käibemaks). Kalendergraafiku II kohaselt kohustus kostja kahe kolmekorruselise elamu puhul lähtuma alljärgnevast ajagraafikust: a) Üks kuu peale lepingu allkirjastamist pidi kostja alustama arhitektuur-ehituslike osadega, samuti alustama projekti ettevalmistamisega (I etapp). Nimetatud tööde eest kohustusid hagejad tasuma ettemaksuna ühe nädala jooksul alates Lepingu allkirjastamisest 141 033.60 krooni (sh käibemaks). b) Kolm kuud peale lepingu allkirjastamist pidi kostjal valmis olema arhitektuurehituslike jooniste põhipakett ja eriosade osaline maht (maht projekti kinnitamiseks ja

ehitusloa väljastamiseks) (II etapp). Antud etapi tööde eest kohustusid hagejad tasuma 179 281.18 krooni (sh käibemaks) nädala jooksul alates antud etapi tööde hagejatele esitamist. c) Neli kuud peale lepingu allkirjastamist pidi kostjal olema lõplikult vormistatud arhitektuur-ehituslik osa ja eriosad pidid olema vormistatud osaliselt III etapp). Antud etapi tööde eest kohustusid hagejad tasuma 105 775.20 krooni (sh käibemaks) nädala jooksul alates antud etapi tööde hagejatele esitamist. d) Kuus kuud peale lepingu allkirjastamist või üks kuu peale detailplaneeringu kehtestamist, kui kehtestamine ületab seitset kuud, pidi kostja tegevuse tulemusena olema projekt kinnitatud ja ehitusluba väljastatud. Eriosad pidi olema teostatud osaliselt (IV etapp). Antud etapi tööde eest kohustusid hagejad tasuma 105 775.20 krooni nädala jooksul peale ehitusloa kättesaamist. e) Seitse kuud peale lepingu allkirjastamist või üks kuu peale detailplaneeringu kehtestamist, kui kehtestamine ületab seitset kuud, pidi kostja valmis saama insenerlike eriprojektide kogumahu koos võrguvaldajate kooskõlastuste ja kinnitamistega (V etapp). Samuti pidi toimuma projektide lõplik vormistamine ja projekti aktiga üleandmine. Antud etapi tööde eest kohustusid hagejad tasuma kostjale nädala jooksul peale etapi lõpetamist 141 033.60 krooni. Nimetatud ajagraafiku ja tasumise korra on välja toonud kostja esindaja ning hagejate esindaja ei ole sellele vastuväiteid esitanud (t lk 127-128). Hagejad leiavad, et kostja rikkus lepingut, kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust ja ei andnud lepingus kokkulepitud tähtajal tööd hagejatele üle. Kokkulepitud töö üleandmise kohustus tuli kostjal täita hiljemalt 28.10.2007 (lepingu p 10.5, lepingu lisa p 11.4). Nimetatud alusele tuginedes on hagejad 18.07.2008 avaldusega lepingu üles öelnud. Hagejad on põhjendanud lepingu lõpetamist asjaoluga, et hagejatele ei ole kostja poolt kuni avalduse tegemiseni tehtud töö vastuvõetav ning seetõttu ei soovi hagejad lepingu edasist täitmist kostja poolt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 71 kohaselt loetakse kindlale isikule tehtud tahteavaldus tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. Seega on õige kostja viide asjaolule, et hagejate tahteavalduse kohaselt on lepingu lõpetamise aluseks viidatud töö mittetähtaegselt üleandmine. Lepingu p 18 on pooled kokku leppinud, et kui töö täitmise tempo on selline, mis ilmselt põhjustaks lõpptähtaja olulise ületamise (1 kuu või rohkem) on tellijal õigus katkestada leping (kui vastastikku ei saavutata mõlemat poolt rahuldavat kokkulepet, t lk 241). Sama lepingu lõpetamise alus on kokku lepitud ka lepingu lisa p 21 (t lk 22). Lisaks on pooled kokku leppinud lepingu katkestamise tagajärjed - töövõtja kohustub tellijale tagasi maksma kõik selleks hetkeks makstud summad, millele lisandub viivis 0.5 % iga päeva eest arvates hetkest kui tellija poolt tehti töövõtjale vastav makse. Kohtu hinnangul on pooled eelpool nimetatud punktidega kokku leppinud, millal saab tellija töövõtulepingu üles öelda. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja ei andnud lepingus märgitud tähtaja jooksul tööd hagejatele üle. Samas teeb kohus esitatud tõendite põhjal järelduse, et pooled jätkasid lepinguliste kohustuste täitmist ka pärast 28.10.2007: kostja poolt arvete esitamine (t lk 2527), võlgnevusest teatamine (t lk 27), takistustest teavitamine (t lk 29), hagejate lepingu täitmise nõue (t lk 32-36). Hagejate esindaja on kinnitanud, et kuni lepingu hagejatepoolse lõpetamiseni oli hagejatel huvi lepingu täitmise vastu (t lk 230). Kuigi hagejatele oli teada, et kostja tähtaja jooksul töid üle ei anna, nõudsid hagejad esmalt kostjalt õiguskaitsevahendina lepingu täitmist (t lk 32-36). Kostja samal ajal on õiguskaitsevahendina kasutanud kohustuse täitmisest keeldumist. Kostja tugineb asjaolule, et hagejate poolt jäid tasumata 07.12.2007

esitatud arved töö III etapi eest (t lk 25-26). Tulenevalt pooltevahelisest kokkuleppest pidi töö eest maksmine toimuma ositi ning tasunõue muutus sissenõutavaks nädal pärast vastava etapi tellijale esitamist. Kostja väite kohaselt oli kostja täitnud lepingut nõuetekohaselt kuni temapoolse õiguskaitsevahendi kasutamiseni, tuginedes projekteerimistööde üleandmisevastuvõtu aktile (t lk 28). Kuigi aktis on märgitud kuupäevaks 12.12.2006, saab lugeda vastavalt poolte esitatud seisukohtadele akti kuupäevaks 12.12.2007. Hagejad leiavad, et akt ei ole käsitatav vastuvõtukviitungina, vaid kostja võttis hagejalt II allkirja selle kohta, et hagejale II on antud informatsiooni tehtud töö kohta. Kohtu hinnangul on hagejate selline käsitlus paljasõnaline ja tõendamata. Samuti läheb selline väide vastuollu poolte edasise käitumisega: pärast kostja poolt arvete esitamist ei esitanud hagejad kostjale töö suhtes pretensioone ja pärast kostjapoolseid nõudmisi tasusid hagejad tööde eest osaliselt 15.02.2008 vastuväiteid esitamata (t lk 130, 153, 154). Hagejatele oli teada, et tasu maksmise kohustus tekib neil alles vastava etapi tööde vastuvõtmisest vastavalt kalendergraafikule. Hagejate väited selles osas, et nad heas usus maksid tööde eest kostjale ette, ei ole kohtu arvates usutavad ega loogilised. Nimetatud aktis on kirjas, et kostja annab üle ja hagejad võtavad vastu I, II ja III tööetapi. Hagejate 28.04.2008 kiri ei tõenda vastupidist, kuna kiri on koostatud hagejate esindaja poolt ning ei kajasta seega asjaolusid objektiivselt (t lk 34-36). Hageja I puhul saab tulenevalt VÕS § 638 ja hageja I käitumisest lugeda töö vastuvõetuks. Seega saab mõlema hageja puhul lugeda I, II ja III etapi tööd vastuvõetuks. VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Tulenevalt VÕS § 644 lg 1 peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Lisaks sätestab VÕS § 644 lg 2 rangema teavitamiskohustuse majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellijale, kes peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Hagejad tuginevad eksperthinnangule, mis on koostatud juulis 2008.a (t lk 49-104), millest tulenevalt üleantud töö ei vasta lepingutingimustele. Samas on ilmselge, et tööd, mis kostja poolt hagejatele 12.12.2007 üle anti, ei ole lõpule viidud ning hagejad aktsepteerisid lepingu jätkamist ka pärast tähtaega, nõudes kostjalt kohustuse täitmist. Seega on asjatundja andnud arvamuse pooleliolevale projektile. Samuti on kohus seisukohal, et hagejad ei saa 2008.a juulikuus töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda tulenevalt VÕS § 643, § 644 lg 2 ja 3, kuna töö I kuni III etapi osas anti hagejatele üle 12.12.2007. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejad taganesid lepingust seetõttu, et kostja ei täitnud lepingus võetud kohustusi tähtaegselt. Hagejad ei ole tuginenud õiguskaitsevahendi kasutamisel töö lepingutingimustele mittevastavusele ning menetluse käigus nimetatud asjaolule tuginemine on välistatud tulenevalt VÕS § 644 lg 3. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et kui kostja hagejatele I, II ja III etapi tööd üle andis, ei saanud olla tegemist lõplikult vormistatud projektdokumentatsiooniga. Kuna kohtu hinnangul on tõendatud I, II ja III etapi tööde vastuvõtmine ning hagejad on kaotanud õiguse tugineda vastuvõetud töö lepingutingimustele mittevastavusele, jätab kohus tõendina arvestamata kostja poolt esitatud CD TsMS § 238 lg 1 p 2 ja lg 5 alusel (t lk 237). Järgnevalt on vaidlus selle üle, kas kostjal oli õigus oma kohustuste täitmisest keelduda. VÕS § 111 lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused

(vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kohus on tuvastanud, et hagejatel tekkis pärast III etapi töö vastuvõtmist võlgnevus kostja ees. Kohustuse täitmisest keeldumise õiguse olemasolu tähendab seda, et kostja ei satu oma kohustuse täitmisega viivitusse, kuna kohustus ei ole sissenõutav. Kostjapoolse võla sissenõudmisega tegeles Julianus Inkasso OÜ (endine ärinimi aktsiaselts JULIANUSE INKASSO AGENTUUR) ning nende 03.04.2008 kirjast nähtuvalt on kostja tuginenud VÕS § 111 lg 1 (t lk 30). 06.05.2008 kirjas teatab Julianus Inkasso OÜ hagejale I, et hageja poolt tasumata arved takistavad lepingu täitmist (t lk 31). Kohtu hinnangul on lisaks materiaalsele eelduse täitmisele täidetud ka formaalne eeldus, kuna kostja võlgnevuse sissenõudmisega tegelenud inkassofirma on täitmisest keeldumise vastuväite esitanud hagejaid esindanud esindajale. VÕS § 111 lg 3 kohaselt kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Täitmata kohustuse vastuväite puhul tuleb hinnata mõlema poole huve. Hagejatel jäi kostjale tasumata 165 152.80 krooni. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et hagejad tasusid kostja poolt esitatud arveid olulise hilinemisega (t lk 139-155). Kohtu hinnangul on nimetatud võlgnevus ja arvete mittetähtaegne tasumine piisav kostja poolt täitmisest keeldumise vastuväite kasutamiseks. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et vaatamata sellele, et kostja ei andnud lepinguga kokkulepitud tööd lepingus märgitud tähtaja jooksul üle, nõudsid hagejad kostjalt lepingu täitmist kuni lepingu ülesütlemiseni 18.07.2008. Lepingu on hagejad üles öelnud seetõttu, et kostja ei ole lepingus märgitud tähtaja jooksul üle andnud lõplikku projektdokumentatsiooni. Kuna kostjal oli õigus alates 2007.a detsembrikuust kasutada õiguskatisevahendina täitmisest keeldumist, siis ei saanud muutuda kostja kohustus sissenõutavaks. Samuti ei saa hagejad 2008.a juulikuus lepingu ülesütlemise alusena tugineda asjaolule, et kostja ei ole töid üle andnud lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, s.o 28.10.2007, kuna lepingu olulisest rikkumisest teadasaamisel valisid hagejad õiguskaitsevahendina kostjalt kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Kui hagejad valisid lepingu rikkumisest teadasaamisel, et esitavad õiguskaitsevahendina lepingu täitmise nõude, siis sama rikkumise osas ei saa rakendada õiguskaitsevahendina lepingu ülesütlemist, kuna need on üksteist välistavad õiguskaitsevahendid. Seega leiab kohus, et hagejatepoolne lepingu ja selle lisa ülesütlemine ei ole kehtiv ning hagejate nõue kostjalt lepingu alusel tasutud maksete tagastamiseks on alusetu ja kuulub rahuldamata jätmisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagejad on 19.08.2009 taotlenud TsMS § 169 lg 3 tulenevalt menetluskulude jätmist kostja kanda seoses menetlustoiminguga, mis oli seotud kostja taotlusega kohustada hagejaid andma menetluskulude katteks tagatis (132-134). TsMS § 169 lg 3 kohaselt rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Käesoleval juhul tugines kostja taotluse esitamisel sellele, et hagejad on raskes majanduslikus olukorras ning hagejad ei ole esitanud äriregistrile majandusaasta aruannet. Hagejad lükkasid nimetatud väited ümber ning enne kostja poolt taotluse kohtule esitamist oli hagejate poolt esitatud äriregistrile majandusaasta aruanded (02.07.2009 ja 25.06.2009, t lk 164-209). Sellest tulenevalt leiab kohus, et 10 % hagejate menetluskuludest tuleb jätta kostja kanda ja kostja menetluskuludest 90 % solidaarselt hagejate kanda TsMS § 165 lg 1 tulenevalt. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline

nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.