Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-2-5-09 Tartu, 7. oktoober 2009. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Tambet Tampuu Eesti Vabariigi hagi Hillar Pesti vastu nõude täitmise tagamise eesmärgil kinnistule hüpoteegi seadmiseks Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-0718649 Endla Pesti teistmisavaldus 125 079 krooni 78 senti Avaldaja Endla Pesti (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Velmar Brett Vastustaja Eesti Vabariik Viljandi Maavalitsuse kaudu (registrikood xxxxxxxx) Vastustaja Hillar Pesti (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja pankrotihaldur Vaido Paju 7. september 2009. a, kirjalik menetlus
1.Jätta Endla Pesti avaldus Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2008. a otsuse teistmiseks tsiviilasjas nr 2-07-18649 rahuldamata.
2.Arvata riigituludesse teistmisavalduselt tasutud kautsjon 7051 (seitse tuhat viiskümmend üks) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Vabariik Viljandi Maavalitsuse kaudu (vastustaja I) esitas Hillar Pesti (vastustaja II) vastu
13.
juunil 2007 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palus seada maa erastamisel tekkinud võla tagamiseks vastustajale II kuuluvale Viljandimaal Suure-Jaani vallas asuvale Kirsi kinnistule (kinnistusregistriosa nr xxxxxx; edaspidi Kirsi kinnistu) enda kasuks lisatagatisena 1 057 608 krooni suuruse hüpoteegi intressimääraga 5% aastas koos kinnisasja igakordse omaniku kohustusega alluda sundtäitmisele. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt müüs vastustaja I Viljandi maavanema 3. novembri 1998. a korralduse alusel Viljandimaal Suure-Jaani vallas asuva Undi kinnistu (kinnistusregistriosa nr xxxxxx; edaspidi Undi kinnistu) piiratud enampakkumisel järelmaksuga Kaljo Päevale ja Eesti Vabariigi kasuks seati nimetatud kinnistule 1 156 500 krooni suurune hüpoteek. Kaljo Päeva võõrandas 20. septembri 2000. a võla ülekandmise ja kinnistu ostu-müügi- ning asjaõiguslepingu alusel Undi kinnistu ja kandis võla üle vastustajale II. Vastustaja II on vastustajale I võlgu ja vastustaja II on vähendanud Undi kinnistu väärtust, mistõttu ei ole õnnestunud hüpoteegiga koormatud Undi kinnistut täitemenetluses müüa. Maareformiseaduse (MRS) § 23 lg 53 järgi on hüpoteegipidajal õigus nõuda lisatagatist ja/või erastamise käigus tekkinud nõude täitmise tagamiseks koormata hüpoteegiga kinnisasja, mis ei olnud erastamismenetluse objektiks. Ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 335 järgi on hüpoteegipidajal õigus nõuda kinnisasja väärtuse vähenemisel lisatagatist. Undi
kinnistu väärtus on eksperdi arvamuse kohaselt 70 000 krooni. Vastustaja II võlgnevus on kokku 126 542 krooni 9 senti.
2.Tartu Maakohus rahuldas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 alusel 28. jaanuari 2008. a tagaseljaotsusega hagi ja seadis MRS § 23 lg 53 alusel hageja kasuks Kirsi kinnistule lisatagatisena 1 057 608 krooni suuruse hüpoteegi intressimääraga 5% aastas ühes kinnisasja igakordse omaniku kohustusega alluda sundtäitmisele. Maakohtu otsus jõustus 4. märtsil 2008 ja hüpoteek kanti kinnistusraamatusse 28. märtsil 2008.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3.Avaldaja esitas 25. märtsil 2009 Riigikohtule teistmisavalduse, milles palus maakohtu tagaseljaotsuse tühistada ja asja uuesti läbi vaadata. Teistmisavalduse põhjenduste kohaselt on avaldaja vastustaja II abikaasa ning Kirsi kinnistu, millele kohus lisatagatisena hüpoteegi seadis, on abikaasade ühisvara. Avaldaja ja vastustaja II abielu sõlmiti
3.augustil 1985 ja alates 1990. aastast elasid nad praegusel Kirsi kinnistul asuvas elamus. Elamu erastati abikaasadele 1994. aastal ja elamualune maa kinnistati 1996. aastal. Kuigi abielu lahutatud ei ole, lõppes kooselu 2000. aastal ja alates 2001. aastast ei ole vastustaja II Kirsi kinnistul asuvas elamus elanud. Avaldaja elab seal koos abikaasade ühiste lastega ega tea vastustaja II tegelikku elukohta. Kuna maakohtule esitati hagi abikaasade ühisvara hulka kuuluvale kinnistule hüpoteegi seadmiseks, pidi maakohus kaasama kostjana menetlusse ka avaldaja kui kinnistu ühisomaniku, kelle õigusi ja kohustusi maakohtu otsus puudutas, sest ühisomandis olevale kinnisasjale hüpoteegi seadmiseks on vajalik mõlema ühisomaniku tahteavaldus. Avaldaja ei ole andnud hüpoteegi seadmiseks nõusolekut. Kuna maakohus ei teatanud avaldajale menetlusest, mis puudutas ka tema õigusi, tuleb maakohtu otsus TsMS § 702 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel teistmise korras uuesti läbi vaadata.
4.Vastustaja I vaidles teistmisavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Vastustaja II teistmisavaldusele ei vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab, et teistmisavaldus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks TsMS § 710 alusel ja see tuleb jätta rahuldamata.
6.Jõustunud kohtuotsuse teistmise alused on sätestatud TsMS §-s 702. TsMS § 702 lg 1 järgi võib jõustunud kohtulahendi uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata hagimenetluses poole, hagita menetluses menetlusosalise või muu isiku, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, avalduse alusel. Üheks võimalikuks teistmise aluseks on TsMS § 702 lg 2 p 2 järgi asjaolu, et menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema kohta. Seega saab teistmise korras uuesti läbi vaadata kohtulahendi, mis kehtib menetlusosalise suhtes, kuid mille menetlemisest on menetlusosaline kõrvale jäetud (vt Riigikohtu
10.novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-08, p 9).
7.Avaldaja esitas teistmisavalduse maakohtu otsuse tühistamiseks asjas, kus hageja (praeguses asjas
vastustaja I) palus seada kostjale (praeguses asjas vastustaja II) kuuluvale Kirsi kinnistule lisatagatisena hüpoteegi ja kanda hüpoteegi kinnistusraamatusse. Avaldaja arvates pidi maakohus menetlusse kostjana kaasama ka avaldaja, sest hüpoteek seati kinnistule, mis kuulub abikaasade ühisvara hulka. Kolleegiumi arvates ei ole avaldaja menetlusse kaasamata jätmine praeguses asjas maakohtu otsuse teistmise aluseks, sest kohus ei pidanud igal juhul avaldajat menetlusse kaasama, sest kinnistusraamatust ei nähtunud, et kinnistu, millele hüpoteek seati, on abikaasade ühisomandis.
8.Hüpoteegi seadmiseks tuleb AÕS § 326 järgi sõlmida üldjuhul notariaalselt tõestatud vormis asjaõiguskokkulepe ja kanda hüpoteek kui piiratud asjaõigus AÕS § 62 järgi kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatu kanne tehakse AÕS § 621 lg 1 järgi kinnistamisavalduse alusel. Kinnistamisavaldus on ühepoolne avaldus, milles on väljendatud soov teha kanne kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 järgi on kande tegemiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt on asjaõiguse koormamisel puudutatud isikuks asjaõiguse omaja, kelle õigus koormatakse. Eeltoodust tuleneb, et üldjuhul on kande tegemiseks, sh hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmiseks vajalik kinnisasja omaniku nõusolek. Kuna perekonnaseaduse (PKS) § 17 lg 2 järgi käsutavad abikaasad ühisvara kokkuleppel, seatakse ka ühisomandis olevale kinnisasjale hüpoteek üldjuhul abikaasade kokkuleppel. Kolleegium on varem asunud siiski seisukohale, et ühe abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluva kinnisasja käsutamise tehing ei ole iseenesest tühine selle tõttu, et ühel abikaasal puudus teise abikaasa nõusolek käsutuse tegemiseks, ja kinnisasja heauskse omandamise korral kehtib käsutus vaatamata sellele, et käsutuse tegi õigustamata isik (vt Riigikohtu 11. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-05, p 11). Sellest tulenevalt ei oleks teise abikaasa nõusoleku puudumise tõttu iseenesest tühine ka abikaasade ühisvara hulka kuuluvale kinnistule hüpoteegi seadmise asjaõiguskokkulepe ega ka käsutus, kui hüpoteegipidaja omandas hüpoteegi AÕS § 561 lg 1 alusel heauskselt.
9.Kolleegium kordab, et abikaasa saab ühisvara kaitseks esitada hagi sõltumata sellest, kas ta on enne kantud kinnistusraamatusse ühisvara hulka kuuluva kinnisasja omanikuna või mitte, kuid abikaasa õigused on paremini tagatud, kui ta on kinnistusraamatu kandest nähtuvalt kinnisasja omanik, st kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmata jäänud abikaasal võiks olla huvi kinnistusraamatu kande parandamiseks (vt Riigikohtu 11. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1164-05, p 10). PKS § 17 lg-s 5 on sätestatud, et kui kinnisasja võib lugeda abikaasade ühisvaraks ja selle omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa, kantakse teine abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel ning kui kinnistusraamatusse omanikuna kantud abikaasa keeldub ühise avalduse esitamisest, võib teine abikaasa esitada hagi enda ühisomanikuks tunnistamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Seega, kui mõlemad abikaasad on kinnisasja omanikuna kantud kinnistusraamatusse, ei saa üks abikaasa ilma teise abikaasa nõusolekuta kinnisasjale kehtivalt hüpoteeki seada, sest käesoleva määruse p-s 8 märgitu järgi on hüpoteegi seadmiseks üldjuhul vajalik mõlema ühisomaniku nõusolek.
Kui ühisomanikust abikaasa ei ole kinnistusraamatu kandest nähtuvalt ühisomanik ja ühisvara hulka kuuluvale kinnisasjale on siiski hüpoteek seatud, on abikaasal, kelle nõusolekuta hüpoteegikanne kinnistusraamatusse tehti, õigus nõuda vale hüpoteegikande parandamist kinnistusraamatus, kui hüpoteegipidaja ei omandanud hüpoteeki heauskselt. Kuna käesoleva määruse p-s 8 märgitu kohaselt on hüpoteegikande tegemiseks vajalik puudutatud isiku nõusolek, on ilma sellise nõusolekuta tehtud kanne hüpoteegipidaja pahausksuse korral ebaõige ning tuleb AÕS § 65 lg 1 järgi parandada isiku nõudel, kelle õigust ebaõige kandega rikuti (vt ka Riigikohtu 31. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-06, p 11).
10.Kolleegium juhib tähelepanu ka asjaolule, et abikaasadel on endiselt õigus PKS § 18 järgi ka ühisvara nii omavahelisel kokkuleppel kui ka kohtus jagada. Abikaasade ühisvara saab PKS § 18 lg 1 järgi jagada nii abielu kestel, abielu lahutamisel kui ka pärast seda. Praeguses asjas on välja kuulutatud vastustaja II kui avaldaja abikaasa pankrot. Abikaasa pankrotimenetluse korral on abikaasade õigust nõuda pankroti väljakuulutamise ajal abikaasadele kuulunud ühisvara jagamist pankrotiseaduse sätetega piiratud ja ühisvara jagatakse pankrotiseaduses sätestatud erisusi arvestades, sh pankrotiseaduse (PankrS) § 122 alusel (vt Riigikohtu 6. veebruari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-07, p 19 ja 24). PankrS § 122 lg-te 4 ja 5 järgi võib võlgniku abikaasa esitada kuue kuu jooksul ajast, mil võlgniku abikaasa ühisvara pankrotivarasse arvamisest teada sai või teada saama pidi, hagi ühisvara jagamiseks ja oma osa välistamiseks pankrotivarast juhul, kui haldur on pankrotivarasse arvanud vara, mis on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis. Juhul kui haldur võõrandab vara või kui vara ei ole säilinud, on võlgniku abikaasal PankrS § 123 lg 4 alusel õigus saada vara eest rahalist hüvitist pankrotivara arvel PankrS § 146 lg 1 p-s 1 sätestatud korras. Kui haldur võõrandas selle vara, ehkki ta teadis või pidi teadma, et vara ei kuulu võlgnikule, või kui see vara ei ole halduri süül säilinud, võib õigustatud isik ühtlasi nõuda tekitatud kahju hüvitamist haldurilt (vt Riigikohtu 6. veebruari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-07, p 23).
11.Teistmisavalduse rahuldamata jätmise tõttu tuleb avaldaja tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause järgi arvata riigituludesse. Ants Kull, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.