Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Resolutsioon
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-164-05 Tartu, 11. aprill 2006. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu M.T hagi H.T ja M.T vastu lepingute tühisuse tunnustamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 22/959/05 M.T kassatsioonkaebus 13. märts 2006. a, kirjalik menetlus Hageja M.T (isikukood xxxxxxxxxxx), tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar ning kostjad H.T (isikukood xxxxxxxxxxx) ja M.T (isikukood xxxxxxxxxxx) Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuli 2005. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
tõendas notar, et vastavalt 5. jaanuaril 1999. a surnud E. P testamendile läheb pärand üle tema tütrele H. T. Pärandvara hulka kuulus Tallinnas Xxxxxx xxx xx-xx asuv ühetoaline korter (kasuliku pinnaga 33,7 m2), mis moodustab 0,84% elamu korterite üldpinnast. Pärandvara kuulub H. T kui pärijale vastavalt 18. märtsi 1999. a Tallinna Hooneregistri õiendile nr 17795/6369. H. T päris E. P vaidlusaluse korteri vallasasjana. 27. veebruari 2002. a kinnistamisavalduse alusel on H. T kantud kinnistusraamatusse korteriomandi ainuomanikuna alates 28. maist 2002. a. Korteriomand on H. T lahusvara PKS § 15 lg 1 mõistes ning tal oli täielik õigus korteriomandi üle.
äriühingud, mis on asutatud alles 2000. aastal. Vastavalt PKS § 14 lõikele 1 on abikaasade ühisvaraks abikaasade abielu kestel omandatud vara. Vaidlusalune korteriomand on omandatud 27. veebruaril 2002. a, seega abielu kestel sõlmitud asjaõiguslepinguga. Ringkonnakohus viitas asjaolule, et seaduse kohaselt puudub keeld abikaasa kirjaliku nõusolekuta kinnisvara võõrandada. Kuid ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et PKS § 17 kohaselt on abikaasadel küll võrdne õigus ühisvara käsutada, kuid nad teevad seda kokkuleppel. Vastustajad M. T ja H. T leidsid vastuses M. T kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohus ei rikkunud protsessiõiguse norme ega kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme.
arvestada ka TsÜS §-ga 114 ja AÕS §-ga 561. TsÜS § 114 lg 1 sätestab, et kui õigustamata isik on eset käsutanud, on käsutus kehtiv, kui selleks oli õigustatud isiku eelnev nõusolek, ning sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui õigustamata isikul ei olnud eseme käsutamiseks õigustatud isiku eelnevat nõusolekut, muutub tema käsutus kehtivaks, kui õigustatud isik kiidab selle käsutuse heaks. AÕS § 561 sätestab, et kui isik omandab tehinguga kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-90-04 (RT III, 2004, 23, 251) 1. septembril 2004. a tehtud otsuse p-s 18 , et kinnisasja omandi ülekandmise asjaõigusleping võib küll kehtida, kuid kui seda ei ole sõlminud käsutamiseks õigustatud isik, ei ole sellel kehtiva käsutuse tagajärgi ja asjaõiguslepingu alusel tehtud kanne on ikkagi ebaõige. Samas leiti veel, et kinnistusraamatu kanne ei ole ebaõige ja omandaja saab ka siis, kui asjaõiguslepingu sõlmis käsutamiseks õigustamata isik, kinnisomandi või muu asjaõiguse omanikuks, kui ta omandab selle kinnistusraamatu kandele tuginedes heauskselt. Seega eristati asjaõiguslepingu (käsutustehingu) kehtivust käsutuse kehtivusest. Kinnisasja suhtes tehtud käsutuse kehtivuse (mitte käsutustehingu kehtivuse) eeldused ongi sätestatud TsÜS §-s 114 ja AÕS §-s 561. TsÜS § 114 lg 2 mõtte kohaselt saab õigustatud isik heaks kiita üksnes kehtiva käsutustehingu alusel tehtud käsutust ning AÕS § 561 kohaselt saab heauskselt omandada kinnisasja, mille omandamiseks oli sõlmitud kehtiv käsutustehing. Seejuures tuleb arvestada kolleegiumi poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-128-03 (RT III, 2003, 35, 368) 20. novembril 2003. a tehtud otsuse p-s 21 esitatud seisukohaga, et kinnisasja ei saa heauskselt omandada tasuta tehinguga, mis sõlmitakse esimese ja teise järjekorra seadusjärgsete pärijatega. Eelöeldu kehtib ka PKS § 17 lg 2 rikkumise korral. Ühe abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluva kinnisasja käsutamise tehing ei ole iseenesest tühine selle tõttu, et ühel abikaasal puudus teise abikaasa nõusolek käsutuse tegemiseks (õigustamata isiku poolt käsutustehingu sõlmimine). Kinnisasja heauskse omandamise korral (AÕS § 561) kehtib käsutus vaatamata sellele, et käsutuse tegi õigustamata isik. Seega on õigustamata isiku poolt kinnisasja suhtes tehtud käsutust võimalik TsÜS § 114 lg 2 järgi heaks kiita siis, kui käsutus ei kehtinud omandaja pahausksuse tõttu.
hageja ei ole kausaaltehingu subjektiks (kas lepingu pooleks või lepinguga soodustatud või kaitstud isikuks vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 80 või 81), ei saa tal olla õigustatud huvi kausaaltehingu kehtivuse vastu, sest see tehing ei tekita, lõpeta ega muuda tema õigusi lepingu poolte ega teiste isikute suhtes. Kohus võib õigusliku huvita esitatud tuvastushagi menetlemisest keelduda alates
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.