Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.08.2007 lepingu nr 07-32, mille kohaselt pidi hageja teostama lepingus nimetatud tööd, sealhulgas esitama renoveeritud elektripaigaldise kontrolliks OÜ-le Elektrikontrollikeskus. Kostja kohustus tasuma teostatud tööde eest. Tööde teostamise käigus suurendas hageja tellija soovil lepingus nimetatud elektritööde mahtu, töömahu suurenemise eest hageja lisatasu kostjalt ei nõudnud, kuigi nende lisatööde teostamine pikendas ajaliselt lepingu täitmist ning tõi hagejale täiendavaid kulusid. Kostja juhatuse liige tellis enne töövõtja poolt tööde lõpetamist OÜ-lt Elektrikontrollikeskus renoveeritava elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli, mille tulemused olid negatiivsed. Enne tehnilise kontrolli tellimist ei esitanud tellija töövõtjale mingisuguseid pretensioone teostatud tööde kvaliteedi ega muude lepingutingimiste rikkumise kohta. Kostja juhatuse liige teatas 13.12.2007 lepingu nr 07-32/22.08.2007 ülesütlemisest ja keeldus tehtud tööde eest tasumisest. Hageja on 21.12.2007 seisuga kõik lepingujärgsed kohustused nõuetekohaselt täitnud, sealhulgas taganud elektripaigaldise nõuetekohase kontrolli. Hageja esitas kostjale 15.02.2008 arve nr 08-03, mille järgi tuleb kostjal tasuda hagejale 98 512 krooni. Korduvatele meeldetuletustele ja esitatud pretensioonile ning inkassoteenust osutava OÜ Rideman Jõhvi kaasamisele vaatamata ei ole kostja oma võlgnevust hageja ees tasunud. Vastavalt lepingu 07-32 22.08.2007 p 5.7 kohaselt lisanduvad põhinõudele viivised summas 60 000 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista 158 512 krooni, millest põhivõlg on 98 512 krooni ja viivis 60 000 krooni ja menetluskulud jätta kostja kanda.

elektripaigaldise osa (kostja elamu soojussõlme elektriseadmed). Võimalike vaidluste vältimiseks teostas hageja hiljem ka selles osas vajalikud elektritööd nõudmata teostatud tööde eest lisatasu.

4.1 Hageja jäi kohtuistungil hagiavalduses esitatud nõuete ja kostja vastusele esitatud avalduses toodud seisukohtade juurde. 4.2 Kostja vaidles hagile vastu. Kostja rõhutas, et Elektrikontrollikeskuse 06.12.2007 välja antud dokument kinnitas, et tehtud töö ei vastanud nõuetele. Inspektor selgitas kostjale võimalust leping üles öelda. Ka majaelanikud ei olnud rahul ebakvaliteetse tööga. 4.3 Hageja esindaja selgitas, et arvestades töö keerukust, ei olnud lepingus tööde lõpptähtaega määratud. Suuliselt lepiti kokku, et tööd teostatakse 2- 2,5 kuu jooksul. Tööde teostamiseks kulus aga 4 kuud. Kui tööd olid 80% ulatuses tehtud, teatas tellija (kostja) et soovib teha muudatusi (sooviti liikumisandureid, kuigi algselt oli kokku lepitud aegreleede paigaldamises). Selleks tuli tellida uued seadmed, mis võttis aega. Selle kohta sai vormistatud lepingu lisa. 4.4 Kostja väitis, et hagejale sai kohe öeldud, et paigaldada tuleb liikumisandurid. Lepingu lisa olemasolu kostja ei mäleta. Tööde venimisega kostja nõus ei olnud. Lepingust ülesütlemise tingisid tegemata tööd ja ületatud tähtaeg. Elektriga on majas probleeme seniajani.

5.1 Kohus määras 31.08.2009 ekspertiisi 22.08.2007 poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 07-32 alusel teostatud elektritööde suhtes. Ekspertiisi teostajaks määrati poolte kokkuleppe alusel OÜ Riivese Elektritööd. 5.2 Eksperdile esitati alljärgnevad küsimused (tl 97-98): a) Kas OÜ Kohtla-Järve Elektritööd poolt töövõtulepingu nr 07-32 teostatud tööd Korteriühistus Ahtme mnt 27 on teostatud vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule (lepingu p 1), kas elektritööde maht ja kvaliteet vastab lepingus ja selle lisas 3 kokkulepitule; b) Kas OÜ Kohtla-Järve Elekter on vastavalt lepingu nr 07-32 p 1.5 koostanud elektritööde projekti ning kas koostatud projekt vastab selleks ettenähtud nõuetele; c) Kas lepingus nr 07-32 kokkulepitud tööd on teostatud OÜ Kohtla-Järve Elekter poolt vastavuses lepingu p 1.5 kokkulepitud projektiga, elektritöödele kehtestatud normidega ning on kooskõlas Elektriohutusseaduse nõuetega; d) Kas 21.11.2007 koostatud Elektrotehniliste kontrollmõõtmiste aruande alusel hinnata OÜ Kohtla-Järve Elekter poolt teostatud tööde kvaliteeti ja mahtu; e) Kas Elektrikontrollikeskuse inspektor Andres Armani poolt 06.12.2007 koostatud elektripaigaldiste korralise tehnilise kontrolli aruandes nr 5-7-9-497 märgitud puudused on OÜ Kohtla-Järve Elekter poolt kõrvaldatud; f) Kas Elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruandes 21.12.2007 nr 5 497/2 märgitu ja asjaolu, et kostja elamu elektripaigaldise kohta väljastati Elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus 21.12.2007 nr 5 497/3 alusel võib järeldada, et seisuga 21.12.2007 olid korterelamus kõik lepingus kokkulepitud elektritööd teostatud. 5.3 14.09.2009 esitas ekspertiisi teostaja Riivese Elektritööd OÜ juhatuse liige Peeter Riives järgmised vastused kohtu esitatud küsimustele (tl 109): a) Lepingu p 1.3 on kirjas, et vahetatakse välja korruste elektrikilbid, kuid tegelikult vahetati välja kilpides asuvad elektriseadmed, mida kajastab ka hinnapakkumine, kus kilpide korpuseid kirjas ei ole. Arvatavasti on tegemist keelelise vääratusega lepingu koostamisel. Muus osas

vastab tehtud elektritööde maht ja kvaliteet lepingule. Lepinguväliselt on välja vahetatud soojussõlme elektrikilp; b) Jah, projekt vastab selleks ettenähtud nõuetele; c) Jah, kokkulepitud tööd on vastavuses lepingus kokkulepitud projektiga, elektritöödele kehtestatud normidele ning on kooskõlas Elektriohutusseaduse ja tema rakendusmääruste nõuetega; d) Elektrotehniliste kontrollmõõtmiste protokollidest ei selgu, mis on uus või mis on vana, seetõttu ei saa sellele küsimusele vastata; e) Jah aruandes märgitud puudused on kõrvaldatud; f) Jah, lepingus kokku lepitud elektritööd olid teostatud, lisaks on välja vahetatud soojussõlme elektrikilp.

6.1 Kohtuistungil vastas menetlusosaliste küsimustele arvamuse andnud ekspert. 6.2 Ekspert selgitas, et tegi kohapeal ka fotosid, mis on salvestatud kohtule saadetud disketil. Lepingus oli kokku lepitud osaline renoveerimine. Kokkulepitud tööd olid teostatud, vanade kaablite ärakoristamine ei kuulunudki tegelikult lepingu sisse. Keldris vahetati valgustid osaliselt välja. Harukarpides oleks olnud korrektne need tööd siiski ära teha või siis juhtida KÜ tähelepanu sellele. Keldris pinge kõikumist ei olnud. Pump põles ära, kuna automaat oli kostja poolt valesti valitud, see ei olnud seotud pinge kõikumisega. Keldris oli suurem osa kaablist vahetatud – just see osa, mida oli vaja valgustite jaoks. 6.3 Kostja jäi kohtuistungil oma vastuväidete juurde ja palus hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja leidis, et spetsialisti vastuseid kohtu ja hageja küsimustele ei saa lugeda ekspertiisiaktina. Kostja leidis, et kuna hagi esitati pärast kostjapoolset lepingust ülesütlemist ning hageja ei vastanud lepingu ülesütlemise avaldusele, tuleb jätta esitatud hagi rahuldamata.

II KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

VÕS § 636 lg.1 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Antud juhul on pooled Lepingu p-s 1.7 kokku leppinud, et töö antakse üle Elektrikontrollikeskusele ja selle kohta tuleb saada vastav sertifikaat. Maakohus leiab, et nimetatud kokkulepe ei ole vastuolus VÕS § 636 lg.1 sätestatuga, sest elektritööde puhul on tegemist väga spetsiifiliste töödega ja neile kehtivad Elektriohutusseaduse nõuded, millest tulenevalt töövõtja kohustamine - anda töö üle Elektrikontrollikeskusele, oli mõistlik kokkulepe. Maakohus leiab, et töö üleandmisega Elektrikontrollikeskusele (tl 8-10), on täidetud Lepingu p-s 1.7 märgitud kokkulepe ja täidetud VÕS § 636 lg.1 sätestatud töö üleandmise nõue. Maakohus leiab, et kostja esitatud 06.12.2077 elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruandel (tl 42-43) olev sama number, nagu seda on ka hageja poolt esitatud 21.12.2007 elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruandel, on tegemist aruande koostanud isiku eksimusega, mis ei tee 21.12.2007 aruannet mittekehtivaks. Seda asjaolu kinnitab ka mõlemad aruanded koostanud ekspert Andres Armani kiri kohtule (tl 57). TsMS § 294 lg.3 alusel poolte kokkuleppest lähtudes määras kohus ekspertiisi teostajaks OÜ Riivese Elektritööd. Ekspert on andnud arvamuse, et hageja poolt Lepingu nr 07-32 alusel teostatud elektritööd kostja juures on teostatud vastavalt poolte vahel sõlmitud Lepingule (lepingu p.1) ja elektritööde maht ja kvaliteet vastab Lepingus ja selle lisas 3 kokkulepitule. Hageja koostatud elektritööde projekt vastab selleks ettenähtud nõuetele. Lepingus kokkulepitud tööd on teostatud hageja poolt vastavuses Lepingu p-s 1.5 kokkulepitud projektiga, elektritöödele kehtestatud normidele ning on kooskõlas Elektriohutusseaduse nõuetega. Elektrikontrollikeskuse inspektor Andres Armani poolt 06.12.2007 koostatud elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruandes märgitud puudused on hageja poolt kõrvaldatud. Elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruandes nr 5-7-9-497 (2) märgitu ja asjaolu, et kostja elamu elektripaigaldise kohta väljastati elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus 21.12.2007 nr 5-7-9-497/3, annavad alust järeldada, et seisuga 21.12.2007 olid kostja elamus kõik Lepingus kokkulepitud elektritööd teostatud (tl 108-109). Eeltoodust tulenevalt ning arvestades kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid (tl 4-6, 8-13, 22-34, 42-44, 49-57), maakohus leiab, et hageja on 22.08.2007 Lepingust tuleneva töö nõuetekohaselt teinud, so oma Lepingust tulenevad kohustused täitnud (VÕS § 641) ning kostjal on VÕS § 635 lg.1, lepingu p.2.1 ja lepingu lisaks oleva hinnapakkumise märkuste osas olevas p-s 2 tulenevalt tasu maksmise kohustus. Maakohus leiab, et tellijal puudus alus Lepingust taganemiseks (kostja nimetab ülesütlemiseks)

(VÕS §-116-118, 195).

Lepingu p-s 5.7 leppisid pooled kokku, et Tellija poolt teostatud tööde eest tasumisega viivitamise korral hüvitab Tellija Töövõtjale viivise suuruses 0,3% üldisest eelarvelisest maksumusest iga viivitatud pangaööpäeva eest. VÕS § 113 lg.1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohustus muutus sissenõutavaks alates 21.12.2007. Lähtudes hageja 15.02.2008 arvest ja hilisemast kirjast tuleb viivist arvestada alates 15.03.2008. Viivise määra kindlaks määramisel tuleb lähtud lepingu p-st 5.7: Lepingu eelarveline maksumus oli 132 160, millest 0,3 % on 396,5 krooni. Eeltoodust tulenevalt on kostja tasumisega viivitanud määral, kus viivis ületab põhinõude. Hageja on viivist vähendanud ja nõuab viivisena 60 000 krooni väljamõistmist. Maakohus leiab, et viivise nõue summas 60 000 krooni on põhjendatud.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohtunik Olev Mihkelson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.