Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

selgelt maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lakanud, siis ei ole võimalik võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine ka tulevikus. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda kõik võlad, või millega oleks võimalik teenida tulu ja ka kasumit. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgniku finantsolukord pidevalt halveneb. PankrS § 1 lg. 2 ja 3 mõttes on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur nõustub üldjoontes võlgniku esitatud hinnanguga, et võlgniku maksejõuetuse võis põhjustada suurte kaubanduskettide tuleks kohalikule turule. Samas on võlgniku raamatupidamisandmed puudulikult. Võlgniku juhatuse liige on selgitanud, et võlgniku raamatupidamise teenust osteti sisse. Dokumentatsioon asus raamatupidaja käes, kellele rahaliste vahendite puudumise tõttu jäädi võlgu ning kes seejärel keeldus tasuta võlgniku raamatupidamise pidamisest. Seega on küll juhatuse liikme tegevuses ka juhtimisvea tunnused seoses raamatupidamise puuduliku korraldamisega, kuid sellest ei tulene võlausaldajatele otsest kahju. Kahjuhüvitusnõude esitamine juhatuse liikme vastu on ajutise halduri arvates problemaatiline, sest juhatuse liikmel puudub vara, samuti puuduvad igasugused dokumendid, mis võimaldaksid kindlaks teha äriühingu rahaliste vahendite kasutamist. Ilma tõenditeta ei saa väita, et rahalisi vahendeid on kasutatud äriühingu tegevusega mitteseotud eesmärkidel. Samuti puuduvad rahalised vahendid, mis võimaldaksid vastavasisulise haginõude esitamist. Ka majanduslikust aspektist on vaidlustamine küsitava väärtusega, kuivõrd võlausaldajate nõuded on väikesed, menetluskulud võivad aga ületada võlausaldajatele tekitatud kahju. Vara tagasivõitmise aluseid ja/või tagasinõuete esitamise võimalusi, samuti selgeid kuriteo tunnustega tegusid, ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud. Samuti ei ole ajutine haldur tuvastanud võlgniku juhatuse poolt tahtlikku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist ega pankrotivara varjamist. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ja kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis on otstarbekas pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, arvestades ka asjaolu, et võlausaldajate nõudesummad on väikesed ja on ebareaalne, et ükski isik oleks nõus finantseerima pankrotimenetluse läbiviimist. Ajutine haldur palub lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vabastada ajutine haldur oma kohustustest ning määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks juhatuse liige T K, isikukood xxxx, xxxx. Ühtlasi palub ajutine pankrotihaldur välja mõista ajutise halduri tasu tehtud töö eest ja samuti tehtud kulutused. Ajutine pankrotihaldur on oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluses teinud tööd ja menetluse teenindamisega kandnud kulusid. Halduri aruande kohaselt on ta koostanud ja esitanud järelepärimisi ajaliselt kahe tunni ulatuses, suhelnud võlgniku ja temaga puutumust omanud isikutega 2 tundi, koondanud ja analüüsinud andmeid ning koostanud ajutise halduri aruande 6 tundi. Kokku 10 tundi tunnitasuga 1 000 krooni ja halduri tasuga kokku 10 000 krooni. Pankrotimenetluse teenindamise kulud (transport, side, paljundus jne.) on 2 500 krooni. Arvestades seda, et ajutisel halduril on õigus saada tasu oma tehtud töö eest, kuid võlgnikul puuduvad piisavad rahalised vahendid, palub haldur hüvitada tasu ja kulutused riigi vahenditest vastavalt justiitsministri 18.12.2003. a määrusele nr. 71 § 2 lg. 8, mille kohaselt ei või kõik kulutused sel juhul kokku ületada 6 000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), palub haldur välja mõista ajutise halduri tasu 10 000 krooni ja kulutuste hüvitis 2 500 krooni, millest riigieelarvelistest vahenditest 6 000 krooni, koos sotsiaalmaksuga 7 980 krooni, välja maksmisega ajutise halduri Tarmo Villman’i pangakontole nr 221010990316 AS Swedbank, ning võlgniku vara arvelt 4 000 krooni, koos sotsiaalmaksuga 5 320 krooni, ajutise halduri tasuna ja ajutise halduri kulutuste hüvitisena 2 500 krooni. III. Kohtumääruse põhjendused. põhjendused Kohus, olles hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et võlgnik on maksejõuetu, mida kinnitab ka ajutise halduri esitatud ettekanne. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul on võlad olemas, puuduvad rahalised vahendid. Võlgnikul puudub

sellises koguses-väärtuses vara, mida oleks võimalik realiseerida, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele. Puuduvad vahendid ja võimalused, et toimuks võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine. Võlgnikul puuduvad reaalsed võimalused kõigi oma kohustuste täitmiseks ja seda ka lähitulevikus, kuna majandustegevus on lõppenud ja vara puudub täielikult. Võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS §-le 1 lg. 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg. 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnevus olemas, püsiv suutmatus võlgu maksta samuti. PankrS § 29 lg. 1 järgi kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Lg. 2 järgi kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Tagasivõitmise võimalusi pole tuvastatud. Võlgniku juhatuse liige kinnitab, et tal puudub töö ja seega puudub sissetulek summas, mis võimaldaks pöörata sissenõuet tema tuludele. Kohus leidis, et kuna võlgnik on maksujõuetu, võlgnik ise tunnistab oma püsivat maksejõuetust pankrotiavalduse esitamisega ja esindaja kaudu kohtuistungil. Võlgnikul vara pankrotimenetluse katteks puudub, vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalust pole tuvastatud, pankrotimenetluse kulusid pole võlausaldajad soostunud maksma. Seega on põhjendatud pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid kohtuistungil ei ilmnenud. PankrS § 157 p. 2 järgi pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg. 1 ja § 158. PankrS § 17 lg. 1 kohaselt on kohus kohustatud pankrotimenetluse algatamisel nimetama ka ajutise pankrotihalduri. PankrS § 23 lg. 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 150 lg. 1 p. 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks ajutise halduri tasu. Pankrotiseadus ei võimalda, võlgnikul vahendite puudumisel, jätta kohtul ajutise halduri tasu määramata. Seega juhul, kui isik täidab kohustusi kohtu määramisel ja seadusega on ette nähtud ka nende ülesannete täitmise eest tasu, peab kohus ka tagama, et see isik, kes on kohtu määramisel oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, oma tasu tegelikkuses ka kätte saab. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr. 71 kinnitatud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg. 8 sätestab et võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kokku mitte üle 6 000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Seega on põhjendatud halduri taotlus rahuldada ja määrata halduri tasuks ja kulutuste summaks 12 500 krooni ja sellest hüvitada 6 000 krooni tasuna riigi arvelt, ülejäänud tasu ja kulutused võlgniku vara arvelt. PankrS § 3 lg. 2 järgi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 478 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mis jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti ja määrus kuulub viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 660 lg. 1 kohaselt maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. PankrS 29 lg. 5 kohaselt

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale võivad võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Kui pankrotimenetlus algatati võlgniku avalduse alusel, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema lõikes 3 nimetatud teate avaldamisest arvates. TsMS § 661 lg. 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva kohtumääruse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates. Kohus kohaldas PankrS §-de 3, 23, 27, 29, 157 sätteid ning juhindus TsMS § 1 lg. 3, §de 463-465, § 661 lg. 2 nõudeist.

Kohtunik:

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 22. oktoobril 2009. a. a Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.