Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-09-25352
Tsiviilasi
aktsiaselts E avaldus CEaktsiaselts pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende
võlausaldaja aktsiaselts E (registrikood xxx, xxx); võlausaldaja lepinguline esindaja MK ja AA; võlgnik CEaktsiaselts (registrikood XXX XXX); võlgniku seaduslik esindaja likvideerija PS; pankrotihaldur Sirje T (xxx).
esindajad
(likvideerimisel)
Kohtuistungi toimumise aeg
16. september 2009
Istungil osalenud isikud
võlausaldaja lepinguline esindaja MK ja AA; seaduslik esindaja likvideerija PS; ajutine pankrotihaldur Sirje T.
2-09-25352
võlgnetavate
kohustuste
täitmist
võib
vastu
võtta
üksnes
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
I Asjaolud ja menetluse käik Võlausaldaja aktsiaselts (edaspidi AS) E esitas 01.06.2009 Harju Maakohtule avalduse CEAS. Harju Maakohtu 05.06.2009 määrusega on kohus pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja kohustanud võlausaldajat maksma raha kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. 09.06.2009 on võlausaldaja tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Harju Maakohtu 09.06.2009 pankrotimenetluse ettevalmistamise määrusega määras kohus asjas eelistungi 26.06.2009 kell 14.30. nimetatud eelistungil jäi võlausaldaja esindaja pankrotiavalduse juurde ja võlgniku seaduslik esindaja tunnistas võlausaldaja nõuet ja võlgniku maksejõuetust. Harju Maakohtu 07.07.2009 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Ta.
II Võlausaldaja pankrotiavalduse sisu
2-09-25352 AS E on esitanud avalduse CEaktsiaseltsi pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldaja 17.08.2006 sõlmitud E kõnekaartide müügilepingu nr 04/2006, millega võlgnik ostis võlausaldajalt AS E kõnekaarte oma klientidele edasi müümise eesmärgil ja kohustus võlausaldajale saadud kauba eest tasuma. Vastavalt müügilepingu punktile 3.7. läheb kauba omandiõigus võlgnikule üle pärast müügilepingu punktis 4.2. nimetatud arvete nõuetekohast tasumist. Müügilepingu p 4.2. kohaselt tuli võlgnikul võlausaldaja poolt esitatud arved tasuda 21 kalendripäeva jooksul alates arve väljastamisest. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgniku tasumata arved võlausaldajale ja müügilepingust tulenev kohustus võlausaldaja ees on 1 370 580.21 krooni. Müügilepingu punktist 4.7. tulenes võlgniku kohustus maksta viivist 0,1 % tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Seisuga 27.05.2009 on võlausaldajal võlgniku vastu viivisenõue 199 477.50 krooni. Kokku on võlausaldajal müügilepingu alusel nõue võlgniku vastu summas 1 570 057.71 krooni. Võlausaldaja on saatnud võlgnikule pankrotihoiatusega tähitud kirja 13.05.2009. Võlausaldaja palus võlgnevuse tasuda 10 päeva jooksul. Võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige teatas võlausaldajale 18.05.2009, et võlgnik lõpetab tegevuse. Võlausaldaja põhistab võlgniku maksejõuetust järgmiste asjaoludega: AS Krediidiinfo andmetel on võlgniku maksuvõlg seisuga 27.05.2009 17 277 698 krooni ja intressivõlg 731 492 krooni. Võlgnikule kuulub kolm kinnistut, milledele on seatud käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks. Eeltoodust tulenevalt leiab võlausaldaja, et võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ning võlgniku võimetus rahuldada võlausaldaja nõuet ei ole tulenevalt tema majanduslikust olukorrast ajutine. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja välja kuulutada võlgniku pankrot.
III Võlgniku vastuväited pankrotiavaldusele
Võlgniku 25.06.2009 kirjaliku vastuse kohaselt tunnistab AS CE(likvideerimisel) võlausaldaja nõuet, kuid tunnistab, et ei suuda seda käesoleval ajal rahuldada.
IV Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutine pankrotihaldur kogus andmeid äriühingu kohta, teavitades kõiki Eesti krediidiasutusi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Harju Maakohtu kinnistusosakonda ning Eesti Riiklikku Autoregistrit ja paludes neil esitada informatsiooni võlgniku vara kohta ning sättida keelumärked võlgniku varale; teavitades Eesti Maksu-ja Tolliametit, paludes esitada andmed võlgniku maksuvõlgade, läbiviidud revisjonide kohta; kohaldas käsutuskeeldu ning taotles juhul kui esinevad sundtäitemenetlused, nende peatamist; kohtudes võlgnikuga, paludes esitada andmed äriühingu tegevuse kohta ning vaatas üle võlgniku vara ning aitas korraldada vara müüki. Ajutine pankrotihaldur koostas aruande võlgnikult ja kolmandatele isikutelt saadud andmete alusel. AS CEon registrisse kantud 25.07.2006 ärinimega AS GTG. Alates 16.08.2006 kannab äriühing ärinime CEAS. Perioodil 16.08.2006-17.02.2009 oli aktsiakapitali suuruseks 6 000 000 krooni, 29.12.2008 tegi suurosanik AS ET mitterahalise sissemaksu 3 kinnistu näol, summas 38,5 miljonit krooni. Seisuga 31.12.2008 kuulub CEAS aktsiatest AS-le ET 85 % ja OÜ-le I 15 %. Alates 16.08.2006 kuni 18.06.2008 on võlgniku juhatuse liikmeks olnud
2-09-25352 JU, kes on ka OÜ I osanik ja juhatuse liige. Ajavahemikus 22.01.2007-28.05.2009 on võlgniku juhatuse liikmeks olnud MB, kes on samuti OÜ I osanik ja juhatuse liige. Ajavahemikus 21.04.2008-28.05.2009 on võlgniku juhatuse liikmeks olnud IK, kes samuti on OÜ I osanik ja juhatuse liige. Alates 28.05.2009 on likvideerijaks PS. Alates 29.07.2008 kuni käesoleva ajani on võlgniku nõukogu liikmeks olnud JU, alates 03.08.2006 kuni käesoleva ajani on võlgniku nõukogu liikmeks olnud PV, kes on AS T omanik ja juhatuse liige, ajavahemikus 03.08.2006-29.07.2008 on võlgniku nõukogu liikmeks olnud IS. Alates 03.08.2006 kuni käesoleva ajani on võlgniku nõukogu liikmeks olnud AS, kes on AS T omanik ja juhatuse liige. CEAS peamiseks tegevusalaks on müügi- ja logistikateenuste osutamine. Ettevõtte koostööpartneriteks on toidu- ja esmatarbekaupade tootjad ja maaletoojad ning klientideks on jae- ja hulgikaubandusega tegelevad ettevõtted. Ajutine pankrotihaldur tegi äriregistri teabesüsteemist päringud ettevõtte aktsionäride ja endiste juhatuse liikmete kohta alljärgnevalt: OÜ I (11273468) osanikud on JU, MB ja IK, äriühingu juhatuse liige on JU. Endisel juhatuse liikmel (21.04.2008-28.05.2009) IK’il on kehtivad seosed alljärgnevate äriühingutega: OÜ AH(XXX); OÜ S (XXX); OÜ I (XXX). Endisel juhatuse liikmel (22.01.2007-28.05.2009) MB’il on kehtivad seosed alljärgnevate äriühingutega: OÜ AK (XXX); OÜ I (XXX). Võlgnikul on vara kokku 40 042 887.64 krooni, millest raha 362 082.64 krooni, nõuded kolmandate isikute vastu 9 048 281.89 krooni, muud lühiajalised nõuded 431 721.92 krooni, ettemakstud kulud 200 801.19 krooni ja põhivarad 30 000 000 krooni. Kohustusi on võlgnikul 70 460 302.07 krooni, millest kohustus AS SEB Pank ees 31 401 420.37 krooni, (garantiikohustused); teised tagamata laenud 2 530 000 krooni; võlad hankijatele 14 940 139 krooni; võlad töötajatele 4 247 281 krooni ja maksuvõlad 17 341 461.70 krooni. Võlgniku 2007. a müügitulu oli 301,6 miljonit krooni, millest 95,5 % laekus kaupade realisatsioonist ja 4,5 % osutatud teenuste eest. Võlgniku 2007. a kulud kokku olid 329 miljonit krooni ja majandusaasta lõpetati 27,7 miljoni krooni suuruse kahjumiga. Seisuga 31.12.2007 oli võlgniku omakapital -23 760 473 krooni. 2008. a majandusaasta lõppes 19,3 miljoni krooni suuruse kahjumiga, võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2008 -2,6 miljonit krooni. Seisuga 07.07.2009 on võlgniku omakapital -13 142 334 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse üheks põhjuseks sisseostetud kauba madal juurdehindlus. 2007. a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu brutokasum 28 997 880 krooni, kaubakulu oli 272 619 058 krooni, kauba juurdehindlus oli 10,64 %. Võrreldes teiste hulgimüügiettevõtetega, ei ole ühelgi teisel ettevõtjal juurdehindlus nii madal. Näiteks SKAS juurdehindlus 2007. a oli 24,8%; A AS juurdehindlus 2007. a oli kaupadelt keskmiselt 18,1 % ja SS AS-l oli juurdehindlus 15,8 %. Kui võlgniku juurdehindlus oleks olnud 24,8 %, siis oleks äriühing 2007. a majandusaasta lõpetanud 10 miljoni krooni suuruse kasumiga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul tingis võlgniku maksejõuetuse 2009. aastal aktsiisimaksudest ja debitoorsest võlast tulenevad likviidsusraskused, samuti planeerimis- ja analüüsioskuse puudumine ning juhtkonna nõrk kontroll ettevõtte tegevuse üle. 12.05.2009 esitas üürileandja AR Agentuur AS üürilepingu ülesütlemisteate põhjusel, et 2009. a on olnud viivitusi maksete tasumisega ja üürileandjale on tasumata 685 097 krooni. Ülesütlemisteatest ei nähtu, kuidas nimetatud summa kujunenud on.
2-09-25352 Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, võlgnikul puudub maksevõime, kuna kõik kohustused on muutunud sissenõutavaks ja võlgniku likviidsetest vahenditest ei jätku nende rahuldamiseks. Võlgniku tegevus on seiskunud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada, kas esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise alused, s.h võlgniku poolt võlausaldajatele tehtud maksetega on järgitud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, samuti kas ei ole tehtud tehinguid, millega oleks äriühingule kahju põhjustatud. Majanduslikult käsitletavaks juhtimisveaks on planeerimisoskuse puudumine, vähene majandus- ja finantsnäitajate analüüs. Kuna realiseeritava kauba nomenklatuur oli lai, siis oleks ettevõtte juhtkond pidanud analüüsima erinevate kaubagruppide müügirentaablust ja vähendama või lõpetama selliste kaubagruppide turustamise, mis tootsid kahjumit ja milliste müügilikviidsus oli madal ja vastupidi – suurendama kasumlike kaubagruppide osatähtsust. Vähe pöörati tähelepanu konkureerivate hulgimüügifirmade tegevusele ja ei analüüsitud realiseeritavaid kaubagruppe, mis tagasid konkurentidele püsiva müügitulu. Madal kauba juurdehindluse protsent oli põhjendatud äriühingu käivitamisfaasis, edasises turustusprotsessis oleks pidanud juhtkond nägema, et nii madala juurdehindlusega ei majanda ettevõte ennast ära ja samm sammult juurdehindluse protsenti tõstma tagamaks kasumlik majandustegevus.
V Kohtuistung 16.09.2009 toimunud kohtuistungil jäid võlausaldaja esindajad võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ja palusid välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgniku seaduslik esindaja tunnistas võlausaldaja nõuet ja võlgniku maksejõuetust. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes avaldatud arvamuse juurde.
VI Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Võlausaldaja pankrotiavalduse kohaselt on AS E 17.08.2006 sõlminud võlgnikuga E kõnekaartide müügilepingu nr 04/2006, millega võlgnik ostis võlausaldajalt AS E kõnekaarte oma klientidele edasi müümise eesmärgil ja kohustus võlausaldajale saadud kauba eest tasuma. Müügilepingu p 4.2. kohaselt tuli võlgnikul võlausaldaja poolt esitatud arved tasuda 21 kalendripäeva jooksul alates arve väljastamisest. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgniku tasumata arved võlausaldajale ja müügilepingust tulenev kohustus võlausaldaja ees on 1 370 580.21 krooni. Müügilepingu punktist 4.7. tulenes võlgniku kohustus maksta viivist 0,1 % tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Seisuga 27.05.2009 on võlausaldajal võlgniku vastu viivisenõue 199 477.50 krooni. Kokku on võlausaldajal müügilepingu alusel nõue võlgniku vastu 1 570 057.71 krooni. Võlgnik on oma 25.06.2009 kirjalikus vastuses ning eel- ja kohtuistungil tunnistanud võlausaldaja nõuet. Kohus leiab, et kuna võlausaldaja on esitanud kohtule koopiad poolte vahel sõlmitud müügilepingust (I kd, tl
2-09-25352 5-6) ja tasumata arvetest (I kd, tl 7-24), võlgnik on oma 25.06.2009 kirjalikus vastuses ning eel- ja kohtuistungil omaks võtnud võlausaldaja nõude aluseks olevad asjaolud ja on tunnistanud võlausaldaja poolt esitatud nõude suurust, siis on võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue selge. Võlausaldaja põhistab võlgniku maksejõuetust asjaoludega, et AS Krediidiinfo andmetel on võlgniku maksuvõlg seisuga 27.05.2009 17 277 698 krooni ja intressivõlg 731 492 krooni, samuti kuulub võlgnikule kolm kinnistut, milledele on seatud käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks. Eeltoodust tulenevalt leiab võlausaldaja, et võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ning võlgniku võimetus rahuldada võlausaldaja nõuet ei ole tulenevalt tema majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgniku maksejõuetust on võlausaldaja põhistanud ka PankrS § 10 lg 2 p 1 toodud asjaoluga. Võlausaldaja on 13.05.2009 esitanud võlgnikule elektrooniliselt võlanõude koos pankrotihoiatusega (I kd, tl 27-28), milles on hoiatanud võlgnikku kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlgnik on võlausaldaja elektroonilisele kirja kättesaamist kinnitanud (I kd, tl 29). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetust ja tuginenud maksejõuetuse põhistamisel nii üld-, kui erialusele. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on varasid kokku 40 042 887.64 krooni. Kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 70 460 302.07 krooni. Võlgniku tegevus on peatunud. Võlgniku omakapital on alates 2007.a olnud negatiivne: seisuga 31.12.2007 oli võlgniku omakapital -23 760 473 krooni, seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital -2 597 914 krooni, seisuga 07.07.2009 oli võlgniku omakapital 13 142 334 krooni. Võlgniku kõik kohustused on muutunud sissenõutavateks ning võlgniku varast ei piisa kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, võlgniku majandustegevus on peatunud ja võlgniku seaduslik esindaja tunnistab võlgniku maksejõuetust, siis on võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud. Kuna võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutise pankrotihalduri tööperiood ei olnud piisav, et välja selgitada, kas esinevad võlgniku vara tagasivõitmise ja –nõudmise alused, s.h, kas võlgniku poolt võlausaldajatele tehtud maksetega on järgitud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, samuti kas ei ole tehtud tehinguid, millega oleks äriühingule kahju põhjustatud. Ka ei ole ajutine pankrotihaldur oma aruandes välja toonud, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks majanduslik juhtimisviga: planeerimis- ja analüüsioskuste puudumine ja juhtkonna nõrk kontroll äriühingu tegevuse üle. Kohtu hinnangul vajab võlgniku juhtimisvigade väljaselgitamine põhjalikumat analüüsi lähtudes põhimõttest, et välja tuleb selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhtorgani liikmete rasked juhtimisvead ning kas nimetatust tulenevalt on alus esitada nõue võlgniku juhtorgani liikmete vastu. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus eelnimetatud asjaolude välja selgitama edaspidise pankrotimenetluse käigus. Sirje T on andnud nõusoleku enda nimetamiseks AS CE pankrotihalduriks. Võlausaldaja on palunud võlgnikult välja võlausaldaja poolt tasutud riigilõiv 6 000 krooni. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlausaldaja menetluskulud jätta võlgniku kanda.
2-09-25352
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.