Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

2-09-27766

I Asjaolud ja menetluse käik Osaühing (edaspidi OÜ) S seaduslikud esindajad esitasid 12.06.2009 avalduse OÜ S pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Äriühingu põhitegevuseks on alates 1999. a olnud sanitaartehnilised tööd, 2003. a lisandus puitkütuste jae- ja hulgimüük, mis muutus 2008. a põhitegevuseks. Võlgnik on tegutsenud puitkütuste edasimüüjana. Alates 2008. a esimesest poolest on üldine majanduslik olukord halvenenud ja konkurentsitingimused muutunud, mistõttu on järsult vähenenud tellimuste maht ja müügitulu. Samas ei olnud äriühingul võimalik püsikulusid sama kiiresti vähendada. Tulude vähenemise põhjuseks on halvenenud majanduskeskkond ja suurenenud konkurents. Kuni pankrotiavalduse esitamiseni on võlgnik otsinud võimalusi majandustegevuse jätkamiseks ja võlgnevuste likvideerimiseks. Võlgnik on pidanud läbirääkimisi võimalike koostööpartnerite ja investoritega, kuid konkurentsiõigusest tulenevate keeldude tõttu ei olnud võlgnikul võimalik sõlmida tegevuse jätkamiseks vajalikke kokkuleppeid. Seisuga 11.06.2009 on võlgnikul kohustusi 642 601.18 krooni, vara on võlgnikul 9 975.44 krooni väärtuses. Võlgniku olemasolevast varast ei jätku kohustuste tasumiseks. Eeltoodud asjaoludele tuginedes on võlgniku juhatuse liikmetele teatavaks saanud, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku juhatuse liikmed esitanud kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohtu 19.06.2009 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks I Leppsoo. 14.09.2009 on ajutine pankrotihaldur esitanud kohtule aruande. Aruande kohaselt on OÜ S registrisse kantud 25.01.1999, registrikoodiga XXX, osakapitaliga 40 000 krooni. Osa nimiväärtusega 20 000 krooni kuulub MM ja osa nimiväärtusega 20 000 krooni kuulub M K . Ajavahemikus 25.01.2999-19.06.2008 oli juhatuse liikmeks Mati Mättas, 25.01.199902.08.2002 oli juhatuse liikmeks I A . Alates 19.06.2008 on juhatuse liikmeteks M M ja M K . Registrisse kantud nõukogu ja audiitor puuduvad. Võlgniku seletuse kohaselt audiitorkontrolli läbi viidud ei ole. Puuduvad võlgniku poolt algatatud või võlgniku vastu algatatud ja käimasolevad täitemenetlused. Pooleliolevaid tsiviilvaidlusi ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud. Äriühingus puuduvad hetkel kehtivate töölepingute alusel töötajad. Keskmine töötajate arv 2008. aastal oli 1 ning töötajatele maksti palka 2008. aastal kokku 166 000 krooni.

OÜ S põhitegevusalaks on olnud 1999. aastast sanitaartehnilised tööd. 2003. aastal lisandus puitkütuste jae- ja hulgimüük, mis muutus 2008. aastal põhitegevuseks. Võlgnik on tegutsenud puitkütuste edasimüüjana. Ettevõtte kliendibaasi moodustasid valdavalt eraisikud, kellest suur osa on püsikliendid puidugraanulite tarbijana. 2008. aastal vahetas võlgnik puidugraanulite tarnijat lootes seega kasumit suurendada ning pakkuda madalamat jaehinda klientidele. 2009. aasta eesmärgiks oli leida uusi edasimüüjaid Eestis ja välisturgudel, kasvatada kaminapuu ja puitbriketi müüki eraklientidele.

2-09-27766

Võlgniku majandustegevuse tulemuseks on alates 2008. a olnud kahjum: 2008. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 586 587 krooni ja 2009.a majandusaasta tulemuseks kuni 19.06.2009 oli kahjum 320 602 krooni. Võlgniku omakapital on olnud seisuga 31.12.2008 -477 080 krooni ja seisuga 19.06.2009 -749 681 krooni. Võlgnikul on ajutise pankrotihalduri hinnangul vara kokku 5 000 krooni, millest pangakontol on 247.77 krooni, kassas sularahana 3 192.25 krooni. Võlgnikul on muud käibevara 4 pelletikorvi, mille bilansiliseks jääkmaksumuseks on kokku 2 527 krooni, millede võimalikuks realiseerimismaksumuseks võlgniku hinnangul on kokku 1 400 krooni. Võlgnik kajastab bilansis varana kasutusrendi ettemakseid summas 19 675.14 krooni. Ajutine haldur on seisukohal, et nõue ei ole sissenõutav kuna tegu on rendi ettemaksega, mille tagasisaamine on võimalik üksnes siis kui auto turuväärtus ületab jääkmaksumust. Võlgniku nõuded ostjate vastu raamatupidamisbilansis ei kajastu. Rohkem käibevara võlgniku raamatupidamise andmetel ja võlgniku kinnitusel ei ole. Kokku moodustavad võlgniku käibevarad 22 202.14 krooni, muu käibevara turuväärtuseks ajutise halduri hinnangul on 1 400 krooni. Võlgnik märgib masinate ja seadmete bilansiliseks jääkmaksumuseks 1 877. 97 krooni, muu materiaalse põhivara bilansiliseks jääkmaksumuseks 3 807.49 krooni. Põhivara hulka kuulub muuhulgas arvuti ning 2 monitori, mille bilansiline jääkväärtus küll 791.01 kuid võlgniku hinnanguliseks realiseerimisväärtuseks 2 500 krooni. Põhivara all on kajastatud ka kahvelkäru, mille bilansiliseks jääkmaksumuseks 379.17 krooni, võlgniku hinnanguliseks realiseerimisväärtuseks 1 000 krooni. Materiaalse põhivara bilansiliseks kogumaksumuseks arvestatuna jääkmaksumust on 5 685.46 krooni. Immateriaalse põhivara bilansiliseks kogumaksumuseks arvestatuna jääkmaksumuses märgib võlgnik 4 543.13 krooni. Immateriaalne põhivara moodustub raamatupidamistarkvarast Profit Mini, millel ajutise halduri hinnangul puudub võimalik realiseerimismaksumus. Kokku on võlgniku põhivara maksumuseks ajutise halduri hinnangul 2 000 krooni. Kuna OÜ S on lõpetanud majandustegevuse ning puuduvad jooksvad rahavood, lähtub ajutine haldur vara ja võlgade hindamisel Raamatupidamise Toimkonna Juhendi (edaspidi RTJ) nr-st 13, mis käsitleb likvideerimis- ja lõpparuannetele esitatavaid nõudeid. RTJ nr 13 p-i 14 kohaselt lähtutakse varade ja kohustuste hindamisel järgmistest põhimõtetest: a) raha kajastatakse nominaalsummas; b) nõuded, mis eeldatavasti laekuvad likvideerimisperioodi jooksul, kajastatakse nende tõenäoliselt laekuvas summas; c) muud varad kajastatakse nende neto müügihinnas; d) teadaolevad kohustused kajastatakse sõlmitud lepingute või seaduste kohaselt tasumisele kuuluvates summades; e) vajadusel moodustatakse täiendavad eraldised kahjulike lepingute, koondamistasude, kohtuvaidluste ja muude likvideerimisega kaasnevate juriidiliste kohustuste suhtes. OÜ-u S olemasolevate varade hindamisel mängib rolli alapunkt c, mis sätestab, et muud varad kajastatakse nende neto müügihinnas. RTJ nr 13 kohaselt on neto müügihind summa, mille eest on võimalik vara müüa teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus, miinus müügiga seotud kulutused.

Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul kohustusi 642 601.18 krooni. Pankrotimenetluse algatamise seisuga moodustasid OÜ S i võlgnevused tarnijatele kokku 489 924.01 krooni, millest 197 737.32 krooni K M AS ees ning 249 556.60 krooni S AS. Bilansis kajastab võlgnik pankrotimenetluse algatamise seisuga maksuvõlga kokku summas

2-09-27766 123 066.62 krooni. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti saadetud informatsioonile moodustab võlgniku maksuvõlgnevus 11.06.2009. seisuga kokku 24 597.17 krooni, millest põhiosa summas 23 516 krooni ja intress summas 1 081.17 krooni. Maksu- ja Tolliameti informatsiooni kohaselt on võlgnikul käibemaksu võlgnevus summas 16 662 krooni, sotsiaalmaksu võlgnevus summas 4 290 krooni, töötuskindlustusmakse võlgnevus summas 117 krooni ja kinnipeetud tulumaksu võlgnevus summas 2 187 krooni ning kohustusliku kogumispensioni makse võlgnevus summas 260 krooni. Ajutine haldur lähtub Maksu- ja Tolliameti informatsioonist maksuvõlgnevuse hindamisel. Võlgniku kohustused töölepingutest, s.h maksmata puhkusetasu moodustavad raamatupidamise andmetel kokku 128 080 krooni. Tööleping oli sõlmitud juhatuse liikme M M . RTJ nr 13 p-i 14 kohaselt lähtutakse kohustuste hindamisel põhimõttest, et võlgniku teadaolevad kohustused kajastatakse sõlmitud lepingute või seaduste kohaselt tasumisele kuuluvates summades. Ajutine haldur lähtus aruande koostamisel RTJ nr 13 p-st 14. Võlgniku olemasolevad kohustused ületavad täna tema varade võimalikke realiseerimisväärtusi vähemalt 600 000 krooni võrra. Võlgniku bilansis kajastuvad passiva poolel suure osa kohustustest lühiajaliste kohustustena. Võlgniku suured kohustused hankijate ees ja maksuvõlad on tingitud madalast likviidsusest. Ajutine pankrotihaldur ei näe võlgniku tegevuse jätkumise võimalusi ilma täiendavate ning arvestatavate investeeringuteta ning tänaseks on selge, et keegi ei ole nõus täiendavaid vahendeid võlgnikule eraldama, samuti on nurjunud koostööalased läbirääkimised. Eeltoodust tulenevalt on ajutine pankrotihaldur arvamusel, et võlgnikul puudub võimalus käesoleval ajal oma senist majandustegevust sellisel kujul jätkata. Võlgniku omakapital ei vasta seaduses ettenähtud nõuetele. Olemasolevate andmete põhjal ning finants- ja tehinguanalüüsi tulemusena on võimalik väita, et võlgniku majandustegevus on seiskunud. Käesolevaks hetkel ei ole võlgnik leidnud võimalusi majandustegevuse jätkamiseks ning tekkinud võlgnevuste likvideerimiseks. Võlgniku läbirääkimised võimalike koostööpartneritega ei olnud tulemuslikud. Ühtlasi ei kandnud vilja pöördumine võimalike investorite poole. Võlgnik ei ole suutnud sõlmida kokkuleppeid tegevuse jätkamiseks. Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid olemasolevate ja jooksvate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Võlgniku olemasolevad kohustused ületavad tema varade võimalikku realiseerimismaksumust vähemalt 20 korda. Ajutine haldur ei näe tegevuse jätkumise võimalusi ning lähtudes võlgniku majandustegevuse näitajate vertikaal- ja horisontaalanalüüsist, puudub võlgnikul võimalus käesoleval ajal oma senist majandustegevust sellisel kujul jätkata. Ajutine haldur on tutvunud ettevõtte majandusliku olukorraga ja juhatuse nägemusega ning asub seisukohale, et OÜ S majandustegevuse jätkamine või tervendamine pankrotimenetluse raames ei ole käesoleval hetkel enam võimalik, tegemist on maksejõuetu ettevõttega eelkõige alljärgnevatel põhjustel. OÜ S 2008. majandusaasta lõppes kahjumiga -586 587 krooni. 2009. aasta kõik kalendrikuud on võlgnik majandustegevusest teeninud täiendavalt üksnes kahjumit ning kahjum igapäevaselt ainult kasvab. Kui 2007. aastal oli võlgniku käibekapital 58 905, siis 2008. aastaks langes see miinusesse, olles -435 720.81 krooni. 19.06.2009.a. seisuga on võlgniku käibekapital –759 909.53. Võlgnikul esineb tugev käibekapitali defitsiit ning võlgnikul puuduvad vahendid defitsiidi likvideerimiseks. OÜ S omakapitali osakaal on muutunud alates 2007. aastat madalast negatiivseks ning ei vasta seaduses ette nähtud nõuetele. Finantssuhtarvud viitavad pikaajalisele maksevõimetusele. 19.06.2009.a. seisuga moodustasid võlgniku lühiajalised kohustused 785 552.08 krooni, käibevara seejuures üksnes 25 642.55 krooni ehk võlgniku lühiajalised kohustused ületavad käibevahendid 30 korda. Ettevõtte maksuvõlad on viimastel aastatel üksnes kasvanud, ettevõtja ei ole suutnud oma

2-09-27766 jooksvate rahavoogude arvelt tasuda isegi kõiki jooksvaid kohustusi. OÜ-l S puuduvad käesoleval hetkel võimalused, arvestades majanduslikku olukorda teha ümberkorraldusi kas müügistrateegiates või taastada muul viisil senine aktiivne majandustegevus. Ajutine haldur loeb võlgniku makseraskuste alguseks 2008. aasta I kvartalit, sest sel perioodil toimus järsk muutus tellimuste mahus ja müügitulu suuruses. Ühtlasi on võlgnikul täitmata kohustusi alates aprillist 2008. a. Tingituna üldise majandusolukorra halvenemistest ja konkurentsitingimuste muutumisest toimusid drastilised muutused võlgniku finantsolukorras. Eelpool toodud finantssuhtarvud, omakapitali, käibe ja kasumi analüüsid näitavad selgelt, et 2008. aasta I kvartaliks oli võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse tekkimise võimalikeks põhjusteks on ajutise halduri hinnangul ka juhatuse poolne väär rahavoogude prognoosimine, riskide hindamine ning põhjendamatu optimism tekkinud ajutistest raskustest iseeneslikult üle saada. Majanduslikult käsitletavaks juhtimisveaks on juhatuse planeerimisoskuse puudumine muutuvas keskkonnas tegutsedes ja majandustegevuse arvandmetest, s.h. bilansist, kasumiaruandest mitte arusaamine ja seetõttu järelduste ja otsuste mitte tegemine ettevõtte tegutsemise käigus. Võlgniku juhatus on hilinenud ka pankrotiavalduse esitamisega ning rikkunud ÄS § 180 lg-st 5 tulenevat kohustust. Äriseadustiku § 180 lg-e 5 kohaselt peab juhatus teatama koheselt osaühingu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest osaühingu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Siiski ei ole juhatuse liikme käitumises ja tehtud otsustes võimalik olemasoleva informatsiooni põhjal tuvastata tahtlikku käitumist või rasket hooletust ehk subjektiivset koosseisu. Võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei ole ajutise halduri arvates kuriteo tunnustega teod. Juhatuse liikmete tegevuses ei ole olnud senini võimalik tuvastada võlgniku poolt oma tahtlikku maksevõime olulist vähendamist või enda maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist. Pankrotiavalduse õigel ajal esitamata jätmisel raske juhtimisvea koosseisu täitmist tuleks kontrollida eraldi. Tuginedes käesolevale informatsioonile järeldab ajutine haldur, et puuduvad kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku muutumist maksejõuetuks võib olulisel määral põhistada majanduskriisiga. OÜ S ajutine haldur on seisukohal, et üldine majanduslangus võis viia võlgniku olukorra pingestumisele ning finantspuhvrite vähenemisele, mis ei taganud toimetulekut müügitulu vähenemise olukorras. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib pidada ka muutunud konkurentsitingimusi. AS S tütarettevõte NMOÜ hakkas tegutsema puitkütuste jaemüügiga. Varasemalt tegeles tütarettevõte tarnijana. Muutus konkurentsitingimuses võis vähendada tellimuste mahtu ning seega ka müügitulu. Ajutine haldur on teadlik võlgniku põhimõttelistest seisukohtadest ning arutanud juhatusega olemasolevat situatsiooni ja väljavaateid edaspidise tegevuse jätkamise osas. Ajutine haldur asub olemasoleva informatsiooni põhjal arvamusele, et antud olukorras ei esine enam mingeid võimalusi ettevõtte tervendamiseks. Kokkuvõtvalt leiab ajutine pankrotihaldur, et 2008. aasta alguseks oli võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on halvenenud globaalne

2-09-27766 majandussituatsioon, mis mõjutas regionaalsel tasemel tegutsenud võlgniku finantsolukorda. Ühtlasi tuleb mõjutegurina käsitleda muutunud konkurentsitingimusi, mille tulemusena alustas konkureeriv ettevõte puitkütuste jaemüügiga. Pankrotivara tagasivõitmise mõiste avab PankrS § 109, mille kohaselt tunnistab kohus kehtetuks §-des 110–114 sätestatud alustel tehtud võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et esineks võimalusi vara tagasinõudmiseks või tagasivõitmiseks, mille arvelt oleks hiljem võimalus rahuldada võlausaldajate nõudeid. Arvestades, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ning puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, teeb ajutine haldur kohtule ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. OÜ S raamatupidamise dokumentide hoidjaks määrata Madis Mättas, isikukood 37810100280.

II Kohtuistung 15.09.2009 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku esindaja esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu

2-09-27766 seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. OÜ S seaduslikud esindajad esitasid 12.06.2009 avalduse OÜ S pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli alates 1999. a sanitaartehnilised tööd, alates 2008. a muutus põhitegevusalaks puitkütuse jae- ja hulgimüük. Võlgnikul on vara ca 5 000 krooni, kohustusi on võlgnikul 642 601.18 krooni. Eeltoodust tulenevalt ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara ca 600 000 krooni. Võlgnik on kahel järjestikkusel majandusaastal tegutsenud kahjumlikult: 2008. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum -586 587 krooni ja 2009. a majandusaasta kuni 19.06.2009 tulemuseks oli kahjum -302 602 krooni. Võlgniku omakapital ei ole vastanud ÄS § 136 nõuetele alates 2008.a. Võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2008 -447 080 krooni ja seisuga 19.06.2009 -749 681 krooni. Käesoleval ajal puudub ettevõttel võimalus senist majandustegevust jätkata. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võik tulevikus paremaks muutuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku majandustegevus on käesolevaks ajaks lõppenud, võlgnikul puudub arvestatav vara ning kohustused ületavad võlgniku vara ca 600 000 krooni võrra ning võlgnikul puuduvad võimalused tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte tervendamiseks, siis kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku 2008.a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum 586 587 krooni ja 2009.a majandusaasta tulemuseks kuni 19.06.2009 oli kahjum 320 602 krooni. Võlgniku omakapital on olnud seisuga 31.12.2008 -477 080 krooni ja seisuga 19.06.2009 -749 681 krooni. Järelikult ei vastanud võlgniku omakapital ÄS § 136 nõuetele alates 2008.a, ehk võlgnik muutus maksejõuetuks 2008. a jooksul. Võlgniku omakapital seisuga 31.12.2007 oli 139 507 krooni. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku omakapital vähenes alla ÄS § 136 sätestatud minimaalmäära 2008.a jooksul. Kuna võlgnik ei ole pidanud igakuist raamatupidamise arvestust, siis puuduvad kohtul andmed, et hinnata võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise täpset aega. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku juhatus jätnud korraldamata võlgniku raamatupidamise selliselt, et võlgniku juhatus oleks saanud igakuiselt ülevaate võlgniku majanduslikust olukorrast, s.h võlgniku maksevõimest. Nimetatut võlgniku juhatus korraldanud ei ole vaatamata asjaolule, et võlgniku juhatuse liikmed on kohtule esitatud pankrotiavalduses tunnistanud, et alates 2008. a esimesest poolest on üldise majandusolukorra halvenemise ja konkurentsitingimuste muutumise tagajärjel vähenenud järsult tellimuste maht ja müügitulu. Eeltoodust tulenevalt kujunes olukord, kus võlgniku juhatus korraldas võlgniku raamatupidamise selliselt, et 2008. a majandusaasta aruanne koostati alles 30.06.2009. Kuna võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud 12.06.2009, siis järeldab kohus, et võlgniku juhatus sai teatavaks võlgniku

2-09-27766 maksejõuetusest alles 2008. a majandusaasta aruande koostamisel 2009. a juunis, misjärel esitas ka kohtule pankrotiavalduse. Kohus leiab, et võlgniku raamatupidamise korraldamatuse tagajärjel on kujunenud olukord, kus võlgniku pankrotiavaldus on esitatud kohtule olukorras, kus võlgnikul vara praktiliselt puudub ja kohustusi on võlgnikul enam kui 600 000 krooni. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine süütegu. Kuna võlausaldajate nõuded jäävad rahuldamata enam kui 600 000 krooni ulatuses ning raamatupidamise korraldamatuse tõttu ei ole pankrotiavalduse esitamisel järgitud ÄS 180 51 tähtaega ning raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liikmete kohustuste rikkumine kohtu hinnangul raske juhtimisviga. Tulenevalt ÄS 180 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Kuna võlgniku omakapital ei vastanud ÄS § 136 nõuetele juba 2008.a, siis ei järginud võlgniku juhatus ÄS § 180 51 nimetatud tähtaega pankrotiavalduse kohtusse esitamisel. Võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 12.06.2009. Kuna võlgniku juhatus ei korraldanud võlgniku raamatupidamist selliselt, et olukorras, kus võlgniku tellimuste maht ja müügitulu järsult vähenes, oleks võimalik jälgida võlgniku raamatupidamisandmeid igakuiselt, et oleks võimalik tuvastada täpne aeg, millal võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele, siis ei olnud võlgniku juhatus teinud kõike endast olenevat, et tuvastada võlgniku maksejõuetuks muutumise ega ja sellest tulenevalt esitada ÄS 180 51 tuleneva tähtaja jooksul kohtule pankrotiavaldus. Kuna võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks (s.t võlgniku omakapital vähenes alla ÄS § 136 sätestatud minimaalmäära) 2008.a vältel, siis pidanuks võlgniku juhatus esitama võlgniku pankrotiavalduse 20 päeva jooksul alates püsiva maksejõuetuse väljakujunemisest, mis oleks olnud 2008. aastal. Nimetatud tähtajast võlgniku juhatus kinni ei ole pidanud ja pankrotiavaldus on esitatud kohtule alles 12.06.2009. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on karistusseadustiku (KarS) § 3851 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku pankrotiavaldus on esitatud kohtule ca aasta pärast võlgniku maksejõuetuks muutumist, pankrotiavalduse esitamisega viivitamise tõttu ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara ca 600 000 krooni võrra ning pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liikmete pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine raske juhtimisviga.

Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks üldisest majandusolukorra halvenemisest ja konkurentsitingimuste muutumisest tingitud tellimuste mahu vähenemine ja sellest tulenevalt müügitulu vähenemine. Ajutine pankrotihaldur on leidnud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise võimalikeks põhjusteks on juhatuse poolne väär rahavoogude prognoosimine, riskide hindamine ning põhjendamatu optimism tekkinud ajutistest raskustest iseeneslikult üle saada. Majanduslikult käsitletavaks juhtimisveaks on juhatuse planeerimisoskuse puudumine muutuvas keskkonnas tegutsedes ja majandustegevuse arvandmetest, s.h. bilansist, kasumiaruandest mitte arusaamine ja seetõttu järelduste ja otsuste mitte tegemine ettevõtte tegutsemise käigus. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku muutumist maksejõuetuks võib olulisel määral põhistada majanduskriisiga. OÜ S ajutine haldur on seisukohal, et üldine majanduslangus võis viia võlgniku olukorra pingestumisele ning finantspuhvrite vähenemisele, mis ei taganud toimetulekut müügitulu vähenemise olukorras. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib pidada ka muutunud konkurentsitingimusi. AS S tütarettevõte NMOÜ hakkas tegutsema puitkütuste jaemüügiga. Varasemalt tegeles tütarettevõte tarnijana. Muutus konkurentsitingimuses võis vähendada

2-09-27766 tellimuste mahtu ning seega ka müügitulu. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste osas. Kohus leiab, et 2008.a üldine majanduslangus pani ettevõtted keerulisse olukorda ja nimetatust tulenevalt vähenes ka võlgniku käive ja sellest tulenevalt sissetulekud. Samas on äriühingu juhatuse liikmete kohustuseks planeerida äriühingu tegevust ja võimalikult kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas tarvitusele võtta abinõud, et vähendada äriühingule tekkivalt kahju. Nimetatut äriühingu juhatus teinud ei ole. Samuti ei ole kohtu hinnangul korraldatud nõuetele vastavat võlgniku raamatupidamist, mistõttu ei olnud võlgniku juhatus õigeaegselt teadlikud võlgniku majandusliku olukorra olulisest halvenemisest, samuti ei ole planeeritud äriühingu tegevust selliselt, et oleks tegevusplaan kriisiolukorras ettevõtte tegevuse reorganiseerimiseks, ka ei ole hoitud äriühingu kulutusi kontrolli all, mistõttu ei ole pärast müügitulu vähenemist piisavalt kiiresti vähendatud äriühingu igapäevaseid kulutusi. Puuduvad andmed vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Puuduvad andmed vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole avaldanud soovi võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks maksta raha kohtu deposiiti. Kohus leiab, et kuna OÜ-l S ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ S pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.