Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-08-81022
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.09.2009.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-81022
Tsiviilasi
2G Baltic Company OÜ hagi M.M.M.E. OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: 2G Baltic Company OÜ (registrikood 10914913; asukoht Tööstuse tee 1 Tõrvandi alevik Ülenurme vald, Tartumaa 61715); esindaja: Exxxxx Mxxxxx (Õigusbüroo ASPEKT OÜ (asukoht Ravila 63 Tartu 51014, e-post: [email protected]) Kostja: M.M.M.E OÜ (registrikood 10242253; asukoht Jõgeva mnt 2 Põltsamaa linn 48103); esindaja: juhatuse liige Uxxxx Jxxxxxx (e-post: xxxxxxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 2G Baltic Company OÜ esitas 01.12.2008.a kohtule hagiavalduse M.M.M.E. OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimusid hageja ja kostja vahel müügitehingud, mis fikseeriti arvega nr 80180 (30.01.2008), nr 81300 (26.05.2008) ja nr 80217 (05.02.2008) kogusummas 48 300 krooni. Hageja on müügitehingust tulenevalt täitnud oma kohustuse ja andnud kostjale üle müügitehingu objektiks olevad kaubad. Kostja on jätnud hagejale kauba eest tasumata. Arvete nr 80180, nr 81300 ja nr 80217 alusel võlgneb kostja hagejale kokku 38 300 krooni. Hageja on sõlminud kostjaga kokkuleppe, et arve mittetähtaegsel tasumisel on tal õigus arvestada viivist 0,5 % iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist kolme arve mitteõigeaegse tasumise eest kokku summas 28 500 krooni. Hageja avaldas, et on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kostja teatas kirjalikus vastuses, et tunnistab hageja poolt esitatud nõuded õigeks. Kostja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja teatas 08.07.2009. a kohtule, et kostja on tasunud hagejale võla katteks 16.12.2008. a 18640 krooni ja 14.01.2009. a 19 660 krooni. Seega on kostja tasunud ära kogu põhivõla summas 38 300 krooni. Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt viivised summas 28 500 krooni ja hageja menetluskulud. Kohtu seisukoht Kohus lahendab asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses TsMS § 403 lg 1 alusel. Kostja on kirjalikus vastuses hagi õigeks võtnud, seega tuleb hagi TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldada. TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS 440 lg 4 kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. Hageja on menetluse kestel oma nõuet vähendanud, kuna kostja on osa nõudest ära tasunud. Hageja taotleb kostjalt viivise summas 28 500 krooni väljamõistmist. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel on toimunud müügitehingud, mille alusel on hageja müünud ja üle andnud kostjale kaupu ja kostja kohustub nende eest tasuma. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja on jätnud müügilepingutest tuleneva maksekohustuse nõuetekohaselt täitmata ja ei ole tasunud hagejale arveid kokkulepitud ajal. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 näevad ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on kokku leppinud viivisemääras 0,5 % võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest.
TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.