Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-08-77999
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.september 2009
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Kohtuasi
OÜ S.A. CITO hagi T.T. vastu 5625,00 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
15.september 2009
Menetlusosalised
Hageja: Hageja esindaja:
OÜ S.A.CITO (reg.kood xxx) R. G. volikirja alusel
Kostja:
T.T. (IK xxx)
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
Ringkonnakohtule 30
Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Asjaolud Hagiavalduse kohaselt 20.02.2006 asutasid hageja ja kostja osaühingu Meibelland ,registrikood 11190340. Asutamisel tasus hageja Krediidipanka osakapitli sissemakse 40 000 krooni . Maksekorralduse selgitusse on märgitud ,et S.A.Cito sissemaks 34000.- ja T.T. eest 6000.-. Sissemaksu tasumisel pooled leppisid kokku , et kostja tasub hagejale tema eest tasutud summa tagasi ühe aasta jooksul. 08.oktoobril saatis hageja esindaja kostjale võlgnevuse meeldetuletuse, kuna kostja ei olnud võlga õigeaegselt tasunud. Kostja võlga ei tasunud , hageja pöördus kohtusse. Võlgnevusest 6000.- krooni on hageja tasunud kostjale enne hagi esitamist 375 krooni.
Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista .Ta eitab kokkulepet, et pidi sissemaksu hagejale tagastama. Sissemaksu tegemine oli hageja enda suvaotsus. Äriseadustik lubab sissemaksu tasuda igal asutajal ja ei näe ette tasutud sissemaksu summa väljanõudmist ühe osaniku poolt teiselt osanikult.
Hageja seisukoht kostja vastusele
Hageja tunnistab , et kirjalikku lepingut sissemakse 6000.- krooni tagastamiseks poolte vahel ei olnud. Seadusega ei ole keelatud sõlmida sarnaseid lepinguid suulises vormis. Hageja esitab kohtule elektrooniliselt edastatud kirjavahetuse kostjaga ,millega soovib tõendada, et kostja lubas raha tagastada, samuti esitab ta kostja poolt koostatud ja allkirjastatud raha tagastamise graafiku(tl 32-34).Hageja ei nõustunud graafiku alusel raha tagasi saamisega, st. soovis tagastamist ühekordse maksena .
Kohtuistungid 19.märtsi 2009 toimunud kohtuistungil hageja taotleb hagi põhjenduste muutmist ja esitab selle ka kirjalikus vormis. Ta leiab , et nõude aluseks on kostja alusetu rikastumine. Kostja esitab kohtuistungil kohtule käsikirjalise venekeelse dokumendi (tl 45 ),mille kirjutamise hageja kohtuistungil omaks võtab( protokoll tl 46). Kostja palub võtta see dokument, mida ta nimetab juhatuse liikme poolt kirjeldatud kulude loeteluks, tõendina kohtumaterjalide juurde. Dokumendist olevat näha , et kostja on tasunud hagejale Sergeile 6000 krooni. Kohus palub esitada venekeelse dokumendi tõlke. Kostja leiab, et ei ole hageja arvelt alusetult rikastunud. Istungil tunnistab kostja , et oli olemas suuline kokkulepe hagejaga, et hageja teeks ülekande ja paneks sellesse kirja , et 6000 krooni on kostja poolt.(tl 46) Hageja taotleb lahendada asja kirjalikus menetluses
Kostja taotleb lahendada asja kirjalikus menetluses . Kohus teatab pooltele , et lahendab asja kirjalikus menetluses, kuid annab pooltele võimaluse määratud tähtajaks esitada täiendavaid avaldusi ja dokumente. Kohus tühistab kirjaliku menetluse 11.juuni 2009 ja jätkab istungimenetlust. 15.septembri 2009 kohtu eelistungil ütleb kostja , et on hagejale raha sularahana üle andnud. Ta käsitleb käsikirjalist dokumenti (tl 45) tõendina tasumise kohta , samuti viitab ta tasumise tõendina hagejale saadetud meilile (tl 32) .. Hageja märgib repliigi korras , et kostja on koostanud üleandmise graafiku peale seda kui ta olevat raha üle andnud ja see ei ole loogiline.
Poolte täiendavad tõendid ja seisukohad 25.märtsil 2009 esitab kostja esindaja kohtule eelnevalt ,so. 19.märtsi kohtu eelistungil kohtule esitatud venekeelse dokumendi tõlke (tl 52).Dokumenti nimetab kostja OÜ Mebelland kulude loeteluks. 13.04.2009 esitab hageja kohtule oma seisukoha kostja poolt esitatud tõendi(tõend ja tõlge asuvad tl 51,52,originaal tl.45) kohta ja taotleb asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja leiab , et nimetatud dokumenti ei saa käsitleda tõendina. Pole näha millal kirjutatud, kelle poolt kirjutatud ja pole selge ,milliste asjaolude kohta see oli kirjutatud. Dokumendis on sõna „andis“ maha kriipsutatud ,järelikult ei andnud. Kostja vastab 28.05.2009.Ta rõhutab veelkord asjaolu, et dokumendis(tl 45ja 51,tõlge lk.52)sõna „Toomas andis“ tähendab lõpetatud tegevust ,so raha saamist hageja poolt. Saamata rahasumma kohta ei oleks hageja kirjutanud dokumendile lauset „Toomas andis 6000 EEK Sergeile ära“.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus, analüüsinud poolte ütlusi ning kohtutoimikusse kogutud dokumentaalseid tõendeid, leiab , et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole olnud vaidlust selle üle , et osaühingu asutamine oli nii hageja kui kostja soov. Tuginedes Äriseadustiku § 140 lg1 ja 2 tasuvad asutajad osa eest rahaline sissemakse rahas enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist. Asutajad ongi seda teinud. Kuigi kostja oma 1.vastuses hagile väidab , et tal puudus kokkulepe kohustuse täitmise kohta (tl 24),ütleb ta 19.märtsil 2009 kohtuistungil (tl 46)“Leppisime kokku, et Sergei teeks ülekande OÜ S.A. Cito arvelt ja paneb kirja ,et 6000 krooni on minu poolt.“ Seega rikastus kostja hageja arvelt 6000 krooni OÜ sissemakse võrra. 15.septembri 2009 kohtuistungil ütleb kostja ka seda , et on hagejale oma võla ära andnud(tl 69),millega ta tunnistas ,et tal oli võlakohustus hageja ees. Kostja võlg hagejale on tõendatud ka kostja poolt hagejale kirjutatud e-kirjaga(tl 32),kus kostja väidab , et on andnud hagejale sularaha.
Kohus loeb kostja võla tunnistamiseks ka kostja poolt hagejale Eesti Krediitpanga vahendusel võla osalise tasumise kviitungeid (tl 11-13) kokku summas 375 krooni ning kostja poolt allkirjastatud raha tagasimaksmise graafikut(tl 33-34) Toimiku lk. 45 ja 51 (tõlge lk.52)asuvat dokumenti ,mida kostja nimetab juhatuse liikme poolt kirjeldatud kulude loeteluks ning mille kirjutamise on hageja kohtuistungil omaks võtnud (tl46) ei saa käsitleda hageja omaksvõtuna kostja poolt summa temale ära tasumise kohta ,kuna tasumine on maha kriipsutatud, puuduvad ka allkirjad raha üleandmise- vastuvõtmise kohta. Seega on hageja tõendatud , et kostja temale 6000.-krooni tagastanud ei ole ning ta on saanud alusetult rikkamaks omandades osaühingus osad, millede sissemakset ta ise teinud ei ole. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hageja ees oma kohustuse täitnud. Hagejal oli alus tuginedes Võlaõigusseaduse § 101 lg.1 p.1 ja § 108 lg.1 nõuda võlausaldajalt tema kohustuse täitmist - raha tagastamist .
Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tuginedes TsMS § 162 lg.1 –le hagimenetluse kulud kannab pool , kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamata jätmise tõttu tuleb kõik kostja menetluskulud kanda hagejal. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Marge Tamme kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.