Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

nr

xxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is. 1.4 Kostja nõustub ja on teadlik sellest, et käesoleva kompromissi p 1.2 toodud maksegraafiku mittejärgimise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt kogu võla (15 000

krooni)

kohest

tasumist.

Kogu

kompromissisumma

viivitamata

tagastamata jätmisel tasub kostja hagejale viivist 0.25% päevas iga viivitatud päeva eest kuni kompromissisumma täieliku tasumiseni. Viivist arvutatakse

2-09-7882 kogusummast (15 000 krooni). Tasumise korral loetakse esmalt tasutuks viivised ja

alles

seejärel

käesolevas

kompromissi

alusel

tasumisele

kuuluv

kompromissisumma. 1.5 Pooled avaldavad, et peale käesoleva kompromissi sõlmimist ning kokkuleppe nõuetekohast täitmist ei oma nad teineteise suhtes mitte mingisuguseid varalisi või

mittevaralisi

nõudeid

ega

pretensioone,

mis

tuleneksid

käesoleva

kokkuleppega reguleeritavatest õigussuhetest. 1.6 Lähtudes TsMS § 661 lg 4 on pooled kokku leppinud käesoleva kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele (3) päevale.

arveldusarvele nr

xxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-is Swedbank riigilõiv 2 500 (kaks tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud OÜA (hageja) esitas 26.02.2009 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ASA vastu 23 715.57 krooni nõudes, mis Pärnu Maakohtu 20.04.2009 määrusega anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 12.05.2009 esitas OÜ Incure Inkasso Agentuur maakohtule hagi AS-i A vastu 23 715.57 krooni nõudes, mis tulenes poolte vahel 14.02.2007 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingust, millega kostja loovutas hagejale 20.03.2008 nõude A OÜ vastu. A OÜ tasus põhivõla summas 69 422.80 krooni kostja arveldusarvele ning hageja väljastas kostjale vastavalt lepingule arve nr 1885 summas 20 479.73 krooni, mida kostja hagejale tasunud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 20 479.73 krooni ja viivised summas 3 235.84 krooni.

2-09-7882 13.07.2009 esitasid pooled kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu, mille pooled paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada, selleks eraldi kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest (kompromisslepingu p 7). Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hageja esindaja palub tagastada pool tasutud riigilõivust tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 1. Kohtu põhjendused TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses 26.02.2009 riigilõivu 750 krooni ja 12.05.2009 (maksekorraldus nr 8978,

2-09-7882 selgitus: „Riigilõiv OÜ A hagi AS A vastu“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 4 250 krooni, kokku 5 000 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 2 500 krooni. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.