Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

1(6)

2-09-28956

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu kohtumäärusega 26.juunist 2009 algatati OÜ Alprok Ehitus pankrotimenetlus ja ajutiseks pankrotihalduriks määrati Tiia Kalaus. Ajutine haldur esitas järelpärimised registritesse, krediidiasutustele ja maksuametile; kohustas võlgnikku esitama ajutisele haldurile seletuskirja maksejõuetuse põhjustest ja esitama võlgniku bilansi pankrotimenetluse algatamise seisuga; analüüsis saadud andmeid ja koostas nende andmete põhjal aruande. Võlgniku üldandmed Võlgniku OÜ Alprok Ehitus juhatuse liikmeteks on A. P. ja V. P.. Osakapital äriühingus on 42 000 krooni ja ainuosanikuks Aleksandr Prokofjev. Osanik on osa omandanud 28.11.2006.a OÜlt T.V. Kontor. Äriühingu peamiseks tegevusalaks oli ehituse alltöövõtt. Teostati katusetöid, lammutustöid ja põranda ning seinakatete paigaldust. Peamiselt tehti alltöövõttu peatöövõtjale OÜ VET Ehitus Grupp. Võlgniku tegevus oli pankrotimenetluse algatamise ajaks lõpetatud. Kehtivaid töölepinguid on üks: isikuga, kes käesoleval ajal viibib sünnituseelsel puhkusel. Andmed võlgniku vara kohta Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja võlgniku poolt esitatud materjalidest ja ajutisele haldurile antud suulistest selgitustest. Kinnisvara Viru Maakohtu kinnistusosakonna andmetel kuulub võlgnikule järgmine kinnisvara: kinnistu Nurga maaüksus- registriosa number 3629308, elamumaa, asukohaga Voorepera küla, Lüganuse vald, suurusega 16 079 ruutmeetrit. Kinnistule on seatud hüpoteek I järjekohal AS Swedbank kasuks summas 845 000 krooni. Kinnistu on omandatud 10.07.2008 vastavalt kinnistu müügilepingule. Kinnistu bilansiline väärtus on 551 091 krooni. Arvestades kinnisvarahindade langust ja asjaolu, et müügiperiood võib venida pikaajaliseks, siis võiks prognoositavaks realiseerimisväärtuseks olla ca 200 000 kuni 400 000 krooni.

Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid 2(6)

2-09-28956 Maanteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud haagis STEMA HP 1012 (1996). Vastutava kasutajana on võlgnik registreeritud mahtuniversaalile Citroen C-Crosser (2008) ja kaubikule Citroen Y.Jumper (2008). C-Crosser on liisingfirmale tagastatud k.a aprillis, kuid kaubik on veel tagastamata, kuigi võlgnikul on liisingmakseid võlgu. Võlgnik on registri andmete kohaselt realiseerinud 19.05.2009 sõiduauto VW Passat. Võlgnik ise on kandnud sõiduauto põhivahendite nimekirja 0 krooni realiseerimisväärtusega. Puuduvad andmed selle kohta, millise müügihinnaga võlgnik vara realiseeris ning kas see on võlgnikule laekunud. Haagise hinda on raske prognoosida, olenevalt seisukorrast ca 500 – 1000 krooni. Majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi andmetel ehitisi kui vallasasju võlgniku nimele registris registreeritud ei ole. Võlgniku andmetel on tema valduses sülearvuti HP, mille realiseerimisväärtus on 0 krooni. Käibevarana on arvel mobiiltelefonid Nokia 2310 (2 tk), Nokia 6500 Slide (ostetud järelmaksuga – jääk 1680 krooni) ja Nokia 5310 (ostetud järelmaksuga – jääk 1320 krooni). Mõlema järelmaksuga omandatud mobiiltelefoni puhul on võlausaldajal õigus nõuda vara välistamist, lepingu kohaselt kuuluksid telefonid võlgniku omandisse pärast ostuhinna täielikku tasumist veebruaris ja juunis 2010. Tööriistadest on võlgnikul arvel lintlihvija 9403. Vallasvara realiseerimine on ilmselt raskendatud, sest tegemist on varaga, millede väärtus uuena kauplustes jääb 2000 – 3000 krooni piiresse. Seega, kui õnnestub ka vara realiseerida, siis müügist laekuvad rahalised vahendid ei ole märkimisväärsed. Äriühingul on arvelduskonto AS-is Swedbank, mille saldo on 0 krooni. Kassa jääk on võlgniku kassa väljavõtte kohaselt 96 089,15 krooni. Reaalselt nimetatud summat kassas ei ole. Juhatuse liikme A. Prokofjevi selgituste kohaselt laenas ta sularaha ühele paljulapselisele perekonnale ca 20 000 krooni ulatuses. Samuti on ta edasise äritegevuse tõhustamise eesmärgil väljastanud sularaha Venemaale. Kassa väljavõttest selgub, et A.P. ja V.P. on väljastatud kassast rahalisi vahendeid novembris 2008.a 95 000 krooni. Detsembris on A.P. kassast välja antud 40 000 krooni ja jaanuaris 2009.a 22 000 krooni. Seega on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku juhtorgani liikmed on ennast eelistanud teistele võlausaldajatele. Millistel põhjustel rahalised vahendid kassast juhtorgani liikmetele väljastati, näitab kassa algdokumentide analüüs. Nõuded kolmandate isikute vastu Nõudeid kolmandate isikute vastu raamatupidamises ei kajastu. Seega ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal kuulub võlgnikule kinnis- ja vallasvara, mille realiseerimise hinnanguline väärtus võib olla ca 200 000 kuni 400 000 krooni. Rahalised vahendid käesoleval ajal pangas ja kassas puuduvad. Kassajääki on vaja kontrollida ning selgitada välja, kelle valduses nimetatud summa on ning millistel asjaoludel ei ole kassas dokumente raha väljavõtmise kohta. Andmed võlgniku kohustuste kohta Ajutises menetluses on tuvastatud võlgniku kohustused järgmistele võlausaldajatele: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) seisuga 26.06.2009.a summas 48 277,99 krooni, millest 44 565,58 krooni moodustab põhivõlgnevus ja 3 712,41 krooni arvestuslik intress; hankijate nõuded (pandiga tagamata nõuded) kokku 245 077,69 krooni, sh AS Silbet nõue 86 924 krooni; AS Swedbank nõue summas 39 839, 59 EUR (623 254 krooni); töötajate nõuded summas 17 198 krooni. Kohtutäiturite menetluses olevatest nõuetest võlgniku vastu teatatud ei ole. Ajutise menetluse käigus on tuvastatud, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi seisuga 04.09.2009 summas 933 907 krooni (arvestuslikult ainult põhinõuded). Varasid on võlgnikul prognoositavalt realiseerimisväärtusega kuni 400 000 krooni. Seega ületavad võlgniku kohustused varade maksumust ning võlgnik on muutunud maksejõuetuks. 3(6)

2-09-28956

Maksejõuetuse põhjustest ning juhatuse liikmete vastutusest Maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamisel on ajutine haldur lähtunud ajutises menetluses kogutud materjalidest ning võlgniku poolt antud selgitustest. Võlgnik alustas tegevust sisuliselt 2007.aastal. Kuna peamiseks tegevusalaks olid ehitusvaldkonnaga seotud tööd, siis oli ootuspärane, et esimene tegevusaasta lõppes võlgnikule kasumlikult. 2008.a hakkas majanduses eelnevate aastate ehitusbuum vaibuma ning ehitustööde maht vähenema. Võlgnik on just 2008.a teinud olulisi investeeringuid just kohustuste võtmise näol. Laen kinnistu omandamiseks võeti 2008.a augustis. Samuti sõlmis võlgnik 2008.a suvel liisinglepingud kahe uue sõiduki liisimiseks. Kõige sellega suurendas võlgnik oma tegevuskulusid, kuid tööde maht samaväärselt ei tõusnud. Võlgniku ärikulud on 2008.aastal võrreldes eelneva perioodiga kasvanud 600 000 krooni, kuid äritulud on samas kasvanud 100 000 krooni. Vahe tulude ja kulude vahel on ca 500 000 krooni, mis kajastus koheselt ka 2008.a lõppbilansis, mille kohaselt võlgnik sai kahjumit 355 631 krooni ning äriühingu osakapital muutus negatiivseks summas 112 694 krooni. 2009.a I poolaasta jooksul võlgnikul käive äritegevusest sisuliselt puudus. Samas ärikulusid on võlgnikul 2009.a esimese kuue kuu jooksul tekkinud 150 000 krooni ulatuses. Seega maksejõuetuse tekkimise algul oli 2008.aasta II poolaasta ning maksejõuetuse põhjuseks on üldisest majanduslangusest tingitud tellimuste vähenemine ning töö eest makstava hinna langus. Samas on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku juhtorgani liikmed ei oleks tohtinud 2008.aastal võtta lisakulutusi (eeskätt laen ja liisingud), sest majandusprognoosid näitasid majanduse edasist langust mitte tõusu. Maksejõuetus oli täielikult välja kujunenud 2008.a lõpul, kui omakapital oli negatiivne ning juhatus oleks pidanud omakapitali miinuse likvideerima rahaliste vahendite paigutamisega osakapitali või esitama pankrotiavalduse. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega vähemalt 6 kuud ja Riigikohtu praktikat arvestades loetakse juhatuse tegevusetust antud situatsioonis raskeks juhtimisveaks. Võlgniku selgituste kohaselt ei olnud tööd alates 2009.a jaanuarist, kuid vaatamata sellele ei lõpetatud koheselt äriühingu tegevust. Pankrotiavalduse esitamisega viivitatud perioodi jooksul tekitas võlgnik endale kohustusi juurde liisingmaksete osas, vara kindlustusega seotud kohustusi ja muid üldkulutusi (elekter, telefon, rent). Seega võlgniku juhtorgani liikmed ei ole ajutise halduri hinnangul täitnud oma kohustusi juhtorgani liikmele omase hoole ja vastutustundega. Võlgniku väited, et loodeti uute tellimuste peale ja tööd jätkata, ei ole antud situatsioonis kohased, sest üldisel majandustaustal ei olnud võimalik majandustegevuse elavnemist prognoosida. Vara tagasivõitmise aluseid ei ole ajutises menetluses tuvastatud. Juhul, kui need edasises menetluses ilmnevad, esitab haldur ka vastavasisulised nõuded. Ajutises menetlus kogutud materjalidest nähtub, et OÜ Alprok Ehitus on maksejõuetu ning see pole ajutise iseloomuga. Võlgniku tegevus on lõppenud ning puuduvad vahendid tegevuse jätkamiseks. Kohtuistung Kohtuistungil kinnitas ajutine haldur aruandes toodud seisukohti. Võlgniku esindaja ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avaldusega, ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku esindaja, leidis, et pankrott tuleb välja kuulutada. 4(6)

2-09-28956

Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb PankrS § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb PankrS § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Kohus PankrS § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise aluseid ei tuvastanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi seisuga 04.09.2009 summas 933 907 krooni (arvestuslikult ainult põhinõuded). Varasid on võlgnikul prognoositavalt realiseerimisväärtusega kuni 400 000 krooni. Seega ületavad kohustused varasid 57% ulatuses ning võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Vara tagasivõitmiseks alused ei esine, kuid need võivad selguda pankroti menetluse käigus. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja puuduvad vahendid tegevuse jätkamiseks. Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku maksejõuetuse põhjusena ei välista ajutine haldur osaühingu juhtorganite liikmete tegevuses juhtimisvea tunnuste olemasolu, milles on võimalik selgusele jõuda edasise pankrotimenetluse käigus. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrott. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalause OÜ Alprok Ehtitus pankrotimenetluses pankrotihalduriks Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 20. oktoobril 2009 kell 13.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud OÜ Alprok Ehitus pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 17 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri tasu OÜ Aprok Ehitus pankrotimenetluses 19 119 krooni (koos tulu- ja sotsiaalmaksuga). Ajutine haldur palub välja mõista võlgnikult ajutise pankrotihalduri tasu. OÜ Aprok Ehitus pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 1560 krooni (koos käibemaksuga). Nimetatud summa koosneb vajalikest kuludest pankrotimenetlusega seotud dokumentide vormistamisel, kirjavahetuse pidamisel ning büroo üldistest kuludest. Ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks kasutanud Tael Halduribüroo OÜ ruume, tehnikat ja materjale. Haldur esitas taotluse mõista pankrotimenetluse kulud summas 1560 krooni välja Tael Halduribüroo OÜ kasuks. 5(6)

2-09-28956 Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1 ja lg 2, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18. detsembri 2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg 1,2,5,6,7 kohaselt, ajutisel pankrotihalduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka võlgniku tegevusalast ja pankrotivara iseloomust. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Ülemmäära ei rakendata ajutise halduri tasu määramisel riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri tasu ei tohi olla väiksem kui üks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu ja välja mõista pankrotivarast ajutise halduri kasuks kokku 19 119 krooni (sealhulgas tulu- ja sotsiaalmaks) ning ajutise halduri kulutuste suuruseks 1560 (krooni (sealhulgas käibemaks).ja nimetatud summa välja mõista pankrotivarast Tael Halduribüroo OÜ kasuks

Helgi Vinni Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.