Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 50 545,98 krooni, viivisvõlgnevuse summas 50 546,02 krooni ja leppetrahvi summas 12 000 krooni, tuginedes VÕS § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 100, § 101 lg-le 1, § 142 lg-le 1, § 145 lg-le 1 ja 2. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 22.04.2004 UAB Baltik Vairas Eesti filiaali ja OÜ Reactive vahel müügileping nr 04/7. Müügilepingu täitmise tagamiseks sõlmis kostja hagejaga käenduslepingu. OÜ Reactive ei tasunud saadud kauba eest, mistõttu tekkis võlgnevus summas 50 545,98 krooni. Võlast teavitati OÜ-d Reactive 16.11.2004 kirjaga ja paluti võlgnevus tasuda hiljemalt 23.11.2004. Kirjale võlgnik ei reageerinud. 01.12.2004 teavitati võlast nii OÜ-d Reactive kui ka kostjat ja kohustati võlgnevus tasuma hiljemalt 10.12.2004. Lepingu üldtingimuste p 6.2. kohaselt kuulub tasumisele viivis tasumata summadelt 0,5% päevas. Seisuga 08.06.2005 moodustas viivis koos põhivõlaga 120 643,69 krooni. Tegutsedes heas usus hageja vähendas viivist 50 546,02 kroonini. Lepingu üldtingimuste kohaselt pidi ostja esitama igakuiselt müüjale nimekirja müümata jalgratastest. Nimekirja mitteesitamise korral oli lepingu p 6.3. järgi leppetrahv 2 000 krooni igakuise rikkumise korral. OÜ Reactive ei esitanud nimekirju aprill – september 2004, mistõttu hageja taotleb kostjalt leppetrahvi 12 000 kr. OÜ Reactive pankrotimenetlus lõpetati Harju Maakohtu 29.08.2007 kohtumäärusega raugemisega. Hagejal ei ole võimalik esitada põhivõlgniku vastu nõuet. Müügilepingust tulenevate summade tasumist tagab hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping. Tulenevalt VÕS § 145 lg-st 2 vastutab kostja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sh kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viiviste ja leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest. Käesoleval juhul ei ole tegemist tarbijakäenduslepinguga VÕS § 143 tähenduses, kuna kostja oli käenduslepingu sõlmimisel OÜ Reactive rattapoe juhataja ja tal oli otsene huvi äriühingu majandustegevuse vastu. Kostja ei sõlminud lepingut oma isiklike või elukondlike vajaduste rahuldamiseks. Pankrotimenetluses saab nõudeid esitada pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist (PankrS § 93 lg 1), OÜ Reactive pankroti välja ei kuulutatud, menetlus rauges PankrS § 29 lg 1 alusel, järelikult ei olnud hagejal pankrotiseaduses ettenähtud korras nõuete esitamiseks alust. Kuna nõuete esitamiseks võimalus puudus, on ainetud ka kostja väited temale väidetavast pankrotimenetlusest mitteteatamisest. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja leidis, et hageja ei saa asjas olla hagejaks TsÜS §-le 24 ja ÄS § 384 lg-tele 1 ja 2 tuginedes, mille kohaselt filiaal ei ole juriidiline isik ning tal puudub tsiviilprotsessiõigusvõime. Kostja väitis, et sõlmitud käendusleping on tühine, sest ÄS § 384 kohaselt puudus hagejal õigusvõime ja tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Ka EÜ ja EV vahelise assotsieerumislepingu art 45 c kohaselt ei ole filiaal iseseisev juriidiline isik, ega saa ise oma nimel tehinguid teha. Filiaal on välismaa äriühingu osa, kes teeb tehinguid välismaa äriühingu nimel ja volitusel. Leedu firma poolt 5 aastat hiljem antud heakskiit ei saa teha filiaali juhatajat esindusõigusega isikuks ega muuda filiaali sõlmitud lepingut UAB Baltik Vairase lepinguks. Ükski registrikood ega sõna ei viita lepingutes UAB Baltik Vairasele ja 2(6)

käendusleping sõlmiti filiaali enda nimel. Kostja on seisukohal, et käendusleping on tühine, kuna sellega on rikutud tarbijakäenduslepingule ettenähtud tingimusi (VÕS § 34). Kostjale kui füüsilisele isikule laienevad tarbijakäenduslepingut reguleerivad sätted. Kostja viitab oma vastuväidetes ka müügilepingule, mille tingimusi hageja ise ei ole kunagi täitnud. Kostjat ei teavitatud OÜ Reactive pankrotiasjast ja on arusaamatu, miks ei esitatud nõuet viimase pankrotimenetluses, kuigi vara oli vähemalt 40 000 krooni väärtuses. Kostja leiab, et asi kuulub lõpetamisele ning palub hagejalt välja mõista tema kohtulud Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja Ege Hirvelt UAB Baltik Vairas kasuks 50 545,98 krooni. Viivise ja leppetrahvi nõude jättis maakohus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. UAB Baltik Vairas Eesti filiaali ja OÜ Reactive vahel on 22.04.2004 sõlmitud müügileping nr 04/7 ja samal päeval on UAB Baltik Vairas Eesti filiaali ja kostja vahel sõlmitud käendusleping nr 04/7. TsÜS § 24 järgi juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. TsÜS § 34 lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. ÄS § 384 lg 1 järgi, kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta äriregistrisse kandma filiaali, lg 2 järgi filiaal ei ole juriidiline isik ja äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest, § 512 lg 3 sätestab, et 1995. aasta 1. septembrist kaotab välismaa äriühingu filiaal juriidilise isiku õigused. Seisukohale, et filiaal ei ole juriidiline isik ja filiaali juhataja on pädev tegutsema juriidilise isiku volituse alusel ja volitaja nimel, on asunud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-73-97. Eelnevast järeldub, et välismaa äriühingu filiaal, olenemata sellest, et ta kantakse äriregistrisse, ei oma juriidilise isiku õigusi ja tema tegevusest tulenevate kohustustuste eest vastutab välismaa äriühing, antud juhul UAB Baltik Vairas (varem AB Baltik Vairas) vastutab UAB Baltik Vairas Eesti filiaali tegevuse eest. Seega saanuks 31.01.2005 hagi esitada UAB Baltik Vairas, millisel seisukohal on kostja ja millega ka kohus nõustub. Antud vaidluses omab olulist tähtsust asjaolu, et 14.11.2005 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, millest nähtub, et hagi on esitatud UAB Baltik Vairas poolt UAB Baltik Vairas Eesti filiaali kaudu. Kohus on nimetatud hagi täpsustuse võtnud menetlusse ja seega tuleb lugeda antud asjas hagejaks välismaine äriühing ehk UAB Baltik Vairas, kellel on tsiviilprotsessiõigusvõime ja kellel on hagi esitamise õigus. UAB Baltik Vairas Eesti filiaali ja kostja vahel on sõlmitud käendusleping nr 04/7. Õige on kostja vastuväide, et viidatud lepingu pooleks pidanuks olema UAB Baltik Vairas, mitte UAB Baltik Vairas Eesti filiaal, sest ÄS § 384 lg 2 järgi filiaal ei ole juriidiline isik ja äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest. Seadusest ei tulene filiaali juhataja õigus esindada välismaist juriidilist isikut ilma vastava volituseta.

3(6)

ÄS § 384 lg 1 järgi välismaa äriühing, kui tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab äriregistrisse kandma filiaali, TsÜS § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab ja tehing on seotud sellise majandustegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Eelnevat arvestades tuleb eeldada, et vaidlusaluseid tehinguid tehes UAB Baltik Vairas Eesti filiaal, kui UAB Baltik Vairas kaupu ja teenuseid pakkuv isik on tegutsenud UAB Baltik Vairas majandustegevuses ja tehingud on selle majandustegevusega seotud. Järelikult tuleb kõnealused tehingud, 22.04.2004 sõlmitud müügilepingu ja käenduslepingu näol, lugeda tehtuks välismaise juriidilise isiku UAB Baltik Vairas nimel. Kostja väidet osundatud tehingute tühisuse kohta ei toeta TsÜS § 129 lg 1, mille kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle heaks kiidab, sest UAB Baltik Vairas on tehingud hilisemalt heaks kiitnud. Nimetatud asjaolu tõendab UAB Baltik Vairas 04.11.2008 antud heakskiit käenduslepingule nr 04/7 ja 28.12.2006 tehingu heakskiit UAB Baltik Vairas Eesti filiaali ja OÜ Reactive vahel sõlmitud müügilepingule nr 4/7 ning käsitab seda enda nimel sõlmitud lepinguna. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et eelmärgitud heakskiidud välistavad kostja viidatud asjaoludel nimetatud lepingute tühisuse aluse olemasolu. Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et vaidlusalused 22.04.2004 sõlmitud müügi- ja käendusleping tuleb lugeda kehtivateks. Kohus nõustus hagejaga selles, et UAB Baltik Vairas Eesti filiaali ja kostja vahel sõlmitud käendusleping nr 04/7 ei ole käsitletav tarbijakäenduslepinguna VÕS § 143 tähenduses, sest kostja tegutses käenduslepingu sõlmimisel OÜ Reactive rattapoe juhatajana ja tal oli huvi äriühingu majandustegevuse vastu. Kuivõrd kostja ei sõlminud lepingut oma isiklike või elukondlike vajaduste rahuldamiseks, ei ole tegemist tarbijakäenduslepinguga ja seega ei oma tähtsust kostja vastuväited seoses tarbijakäendusega. Et kostja ei ole tarbijana sõlminud vaidlusalust käenduslepingut, kinnitavad muuhulgas OÜ Reactive 09.12.2003 ainuosaniku otsus ja Ege Hirve notari juuresolekul kirjutatud allkirja näidis. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest, VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viiviste ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda solidaarvõlgnikelt kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Eelnevast järeldub, et võlausaldajal on õigus nõuda põhivõlgniku kohustuse täitmist käendajalt. Asjaolu, et võlausaldaja on teatanud käendajale nõudest, on tõendamist leidnud 30.11.2004 teatisega. VÕS § 149 lg 1 kohaselt käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõik vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise. Järelikult võib kostja esitada hageja vastu kõik vastuväiteid, mida võinuks esitada OÜ Reactive. UAB Baltik Vairas Eesti filiaali ja OÜ Reactive vahel on 22.04.2004 sõlmitud müügileping nr 4/7, mille lahutamatuks lisaks lepingu p 5 kohaselt on üldtingimused. Asjas esitatud tasumata arvete järgi moodustab 4(6)

põhivõlgniku võlgnevus 50 545,98 krooni. Asja kohtuliku menetluse käigus ei ole leidnud tõendamist, et ostja OÜ Reactive oleks osundatud summas kaupa tagastanud või selle eest maksnud. Seega on hageja põhinõue põhivõlgniku vastu VÕS § 208 lg 1 alusel põhjendatud ja tõendatud. Müümata kauba (jalgrattad) võinuks ostja OÜ Reactive tagastada ja samas hageja, kui müüja, müümata kauba tagasi nõuda (kuna kaup, mille eest oli tasumata, oli müüja omand) kuni 01.10.2004. Hageja esitas hoopis käendaja vastu nõude 30.11.2004 ja hagi 31.01.2005. Kohus on seisukohal, et müüja ja ostja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud ei piisava hoolega ega heas usus, mistõttu sai võimalikuks olukord, kus müüja ei nõudnud oma kaupa tagasi ja ostja seda ka tagasi ei pakkunud. Vastupidine asja menetluse käigus tuvastamist leidnud ei ole. Kohus nõustus kostjaga, et ka hageja ise ei ole viidatud müügilepingu tingimusi täitnud ega tundnud mitme kuu vältel huvi kauba vastu, mille omanik ta oli kuni tasumiseni. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, asja lahendamisel tuleb arvestada hea usu põhimõttega. TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus, lg 2 järgi õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Lähtudes osundatust ja VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttest, ei pidanud kohus antud juhtumil millegagi põhjendatuks käendaja kui võlgniku vastu suunatud viivise ja leppetrahvi nõude rahuldamist. Kohus nõustus hagejaga selles, et pankrotimenetluses saab nõudeid esitada pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist (PankrS § 93 lg 1), OÜ Reactive pankrotti aga välja ei kuulutatud, sest menetlus rauges PankrS § 29 lg 1 alusel enne pankroti väljakuulutamist. Järelikult ei olnud hagejal pankrotiseaduses ettenähtud korras nõuete esitamiseks alust. Kuivõrd käenduslepingu p 3.2.3. järgi pidi võlausaldaja käendajat teavitama ostja pankrotimenetlusest teadasaamisest, ei saa õigeks pidaja hageja seisukohta, et kuna nõuete esitamiseks võimalus puudus, on ainetud ka kostja väited temale pankrotimenetlusest mitteteatamisest. Lepingust ei tulene, et võlausaldaja peab teatama käendajale ostja pankrotist alles siis, kui ostja pankrot välja kuulutatakse. Seega oleks võlausaldaja pidanud käendajale ostja pankrotist teatama sellest teadasaamisel. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse põhivõla 50 545,98 krooni väljamõistmise osas ja lõpetada menetlus ning hagejalt välja mõista kostja tõendatud kohtukulud 31 063,50 krooni alusetu hagi esitamise eest. Kostja on seisukohal, et UAB Baltic Vairas Eesti filiaali poolt sõlmitud käenduslepingust ei nähtu, et see oleks sõlmitud välismaa äriühingu nimel või volitusel või selle esindajana. Kostja ei ole nõus kohtu järeldustega, et ühe firma poolt sõlmitud lepingu alusel mõistetakse välja raha teise firma kasuks. Kostja on seisukohal, et nii nagu UAB Baltik Vairas Eesti filiaal ei omanud hagemisõigust Eesti Vabariigis, nii ei omanud ta ka õigust enda nimel lepinguid sõlmida. Ta oleks võinud sõlmida juriidiliselt korrektsed lepingud oma emafirma nimel, aga seda ta ei teinud. Riigikohus on oma 02.06.1997 otsuses nr 3-2-1-73-97 jõudnud järeldusele, et filiaali juhataja on pädev tegutsema juriidilise isiku volituse alusel ja volitaja nimel. Seega ei ole Urmas Mädol Eesti filiaali juhatajana õigust sõlmida käenduslepingut Eesti filiaali nimel ja nimetatud tehingust ei tekkinud äriühingule UAB Baltik Vairas tsiviilõigusi ega kohustusi. 5(6)

Kostja arvates on kohus asunud tehingu tagantjärele heakskiitu käsitlema tehingu teostamiseks vajaliku volitusena, mis looks pretsedendina eriti suure segaduse ärilistes suhetes. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. TsMS § 651 lg-st 1 lähtudes kontrollib kolleegium maakohtu otsust ainult osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 50 545,98 krooni. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis TsMS § 654 lg 6 järgi kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. Apellant on kaebuses korranud vastuväiteid hagile ja maakohus on tema vastuväiteid piisava põhjalikkusega analüüsinud, mistõttu ei ole vajalik kaebuse põhjendustele täiendavalt vastata. Maakohus on õigesti tuvastanud, et 22.04.2004 hageja filiaali juhataja Urmas Mädo ja kostja poolt allakirjutatud käendusleping on kehtiv ja sellest on tekkinud õigused ja kohustused hagejale ja kostjale. Maakohus on hageja nõudeõiguse aluseks olevad asjaolud õigesti tuvastanud. ÄS § 384 lg 2 järgi vastutab äriühing filiaali tegevuse eest ja samuti tekivad filiaali tehtud tehingutest õigused välismaa äriühingule. Maakohus on eeltoodud asjaolusid õigesti hinnanud. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-7-3-97 toodud seisukohad ei ole käesolevas asjas kohaldatavad, kuna vaidluse asjaolud on teised. Apellant on leidnud, et hageja heakskiidu arvestamine volitusena loob pretsedendina segaduse ärilistes suhetes. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus käsitlenud hageja poolt antud heakskiitu viisil nagu käsitleb kostja. Kohus on leidnud, et hilisem heakskiit kinnitab, et volitused olid olemas ja välistab igal juhul tehingute tühisuse kostja poolt toodud alustel. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis apellatsioonimenetluse kulud tuleb vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 ja kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-tele 1 ja 8 lg 1 jätta apellandi kanda.

Margo Klaar

Malle Seppik

Tiit Kollom

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.