Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord

Võlgnikul ja võlausaldajal on õigus määrusele esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Ajutisel pankrotihalduril on õigus esitada määruskaebus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

35681.80 krooni, T. S.. kasuks 46087.- krooni, R. L.kasuks 27205.- krooni, L. E. kasuks 35681.80 krooni, I. Pa. kasuks 14559.- krooni. Võlausaldajad palusid pankrotimenetluse algatada pankrotiseaduse § 10 lg 2 p 2 alusel. Samuti on võlausaldajate poolt võlgnikule 19.03.2009.a. saadetud pankrotihoiatus, kuid võlgnik ei ole oma kohustust täitnud (PankrS § 10 lg 2 p 1). Eeltoodust võlausaldajad järeldavad, et võlgnik on maksejõuetu ja paluvad kuulutada välja OÜ Sedreelia pankrot.

%). Uued omanikud said ka uuteks juhatuse liikmeteks ning vastav kanne on kinnitatud 11.09.2006.a. Olulisi muudatusi omanike ja juhatuse liikmete vahetumine ettevõtte tegevusse ei toonud. Jätkati sama põhitegevusega. 2007-l aastal investeeriti põhivaradesse 100 000.krooni ja parendati tootmisruumides töötajate töötingimusi. 2008.a. jaanuaris avati Pärnu turul oma toodete müügikoht. Põhikohaga töötajaid oli 10 (allikas: OÜ Sedreelia 2007.a. majandusaasta aruanne). 2007.a. tagastas ettevõte AS-le Hansapank 2004.a. võetud laenu. Samas võttis OÜ Sedreelia AS-st Hansapank uue laenu, summas 230 000.- krooni. Laenu tagatiseks oli juba varem sõlmitud hüpoteek Elfriide Sipelgas ́ele kuuluvale kinnistule. L. T. sõnul oli ta küll uue laenu võtmisest teadlik, kuid tema andmetel taotleti laenu summas 150 000.- krooni. Tagatise andmisest tuleneva riski maandamiseks vormistas H. P. L. T. kasuks ettevõtte omandis oleva kaubiku võõrandamise volikirja. 2007.a. soetas ettevõte kapitalirendiga kaks BMW maasturit. Võlgniku majandustegevust iseloomustavad põhinäitajad on toodud alljärgnevas tabelis: 2006.a 2007.a. 2008.a. (tegel. 8,5 kuud) 4 248 256 3 794 006 2 294 500 Käive kokku 354 021 316 167 191 208 s.h. Käive kuus -58 903 -242 269 Aruandeperioodi -27 663 kasum 446 637 387 734 145 465 Omakapital Seisuga 10.07.2008.a. oli ettevõtte tootmisüksuses Pärnus tööl 9 töötajat, kellest 4 olid tööle asunud aastatel 2000 – 2005, ülejäänud 2008-l aastal. Tegevusalal on kogu aeg olnud tihe konkurents, kuid tänu pikaajalistele sidemetele oli ettevõtte töötajatel õnnestunud säilitada oma toodetele müügiturg. Üldise majanduslanguse tingimustes tihenes konkurents veelgi, tooraine hinnatõusu tõttu omahinnad kasvasid, kuid tellijate sisseostuhinnad alanesid. Vähenes ka üldine kulinaariatoodete ostmine lõpptarbija poolt. Võetud laenu- ja liisingukohustuste tõttu olid püsikulud suured ning ettevõte ei suutnud teenida piisavat kasumit. Ettevõtte raamatupidamine ja juhatuse liikmed asusid Tallinnas ning kohapealsetel töötajatel puudus ülevaade ettevõtte majanduslikust olukorrast. Tekkisid häired kauba ostmisega, kuna tasumata arvete tõttu hankijad kaupa ei väljastanud. 01.07.2008.a. võeti juhiabina tööle E. L., kelle ülesandeks oli ettevõtte igapäevase majandustegevuse kohapealne juhtimine s.h. uute ostjate leidmine jne. E. L. sai üsna kiiresti aru, et ettevõtte maksehäirete tõttu ei ole võimalik tavapäraste vahenditega tegevust normaliseerida. Vajalik oleks olnud omanikepoolne kiire sekkumine, täiendavate vahendite kaasamine ning muud saneerimisvõtted. Ülejäänud töötajad, eeskätt L. T., üritasid ettevõtte tegevust säilitada. L. T. sõnul ostis ta tellimuste täitmiseks vajalikku toorainet jaekauplustest oma isiklike vahendite arvelt. Samuti lasi ta omavahenditest remontida võlgnikule kuuluva kaubiku. L. T. sõnul on ta 2008.a. paigutanud ettevõttesse oma raha kokku summas üle 40 000.- krooni. Nimetatud osas oli tegemist L.T. isikliku initsiatiiviga ning omanikega mingeid kokkuleppeid ega lepinguid sõlmitud ei ole. Võlgnevuste tõttu lõpetati OÜ Sedreelia poolt üüritavate ruumide elektrienergiaga varustamine 15. septembril 2008.a. Ettevõtte tegevus seiskus, ning seda taastatud ei ole.

VÕLGNIKU VÕLAD JA VARAD

Esmase ülevaate saamiseks võlgniku võlgadest ja varadest on kasutatud võlgniku raamatupidamisdokumente. Viimased esitatud finantsandmed on seisuga 31.12.2008.a. Ettevõtte faktiline tegevus lõppes septembris 2008.a. ning 2009 aastal majandustegevuse puudumise tõttu raamatupidamisaruandeid koostatud ei ole.

Võlgniku võlad ja kohustused kokku :

1 004 621.37 krooni

Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad kohustused ja võlgnevused:.

Intress Käibemaks Kinnipeetud tulumaks Kogumispensionimakse Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmakse Arvestuslik intress

KOKKU :

4 737.00 30 146.06 16 996.00 1 157.00 51 471.00 705.00 17 801.59 123 013.65

Märkused:

0.- krooni

Võlgniku varade kajastamisel on aluseks võetud võlgniku raamatupidamisbilanss, seisuga 31.12.2008.a. Ajutine pankrotihaldur on korrigeerinud bilansis kajastatud varasid ning välja toonud ettevõttel tegelikult olemasolevad varad ning reaalselt realiseerimisväärtust omavate varade hinnangulise turuväärtuse käesoleva aruande koostamise ajal. Bilanss, seisuga 31.12.2009.a., on kajastatud järgmised varad: - raha ja pangakontod- 5014.- krooni : aruande koostamise ajal nimetatud raha puudub - masinad ja seadmed - 975 578.- krooni: a) põhivarana kajastatud maasturid on neid liisinud Danske Bank A/S Eesti filiaalile 10.08 ja 11.08.2009.a. tagastatud b) Kaubik Mitsubishi on L. T. poolt temale antud volikirja alusel võõrandatud OÜ-le Abeda, hinnaga 35,000.- krooni, raha jäi L. T.tema poolt refinantseeritud laenu kompenseerimiseks; c) Külmkambrid - suurima hinnaga on kajastatud külmkambrid, mille väärtus tuleneb teostatud investeeringust. Hoonest neid eraldada pole võimalik ja üürilepingu alusel hoone omanikult kulutuste hüvitamise nõudeks puudub alus. d) Külmikute, pliitide jm. põhivahendite soetamisaastad on enamuses vahemikus 2001 – 2005.a. Suurem osa nimetatud vahendeid olid juba soetamise hetkel

-

-

pruugitud. Seadmete bilansiline väärtus oli seisuga 24.09.2008.a. 500.- kuni 3000.-krooni /tükk. Kohapealse vaatluse põhjal on ajutisel halduril alust eeldada, et nimetatud põhivahendid on amortiseerunud (olid kasutusel tööstuslikus tootmises) ning realiseerimisväärtus neil puudub. Põhivara nimekirjas olnud tööstuslik kombain, kaal, praepann ja mikser on tegelikult L. T.isiklik vara. Tõenäoliselt ei olnud juhatust informeeritud asjaolust, et ettevõtte tegevuskohas asuvad ja on kasutuses ka peakoka isiklikud varad. Inventar ja seadmed – 15 450.- krooni: kogu inventar on soetatud aastatel 2001 – 2005.a. Kohapealse vaatluse põhjal on ajutisel pankrotihalduril alust eeldada, et inventari nimekirjas olev vara on käesoleval hetkel hävinud või amortiseerunud ning sellel puudub realiseerimisväärtus. Renoveerimiskulud – 159 000.- krooni: renoveermiskulusid hoonest eraldada pole võimalik, samuti ei võimalda üürileping nõuda kulutuste kompenseerimist ruumide omaniku poolt.

Esialgne hinnang võlgniku varade ja võlgade seisule Võlgnikul on kohustusi, s.h. võlgu, vähemalt 1 004 621.37 krooni suuruses summas. Võlgnikul realiseerimisväärtust omav vara puudub. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnikul puudub igasugune realiseerimisväärtust omav vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Maksejõuetus ei ole ajutise vaid alalise iseloomuga, kuna varasid juurde ei teki, tegevus on lõpetatud ning tegevuse taastamiseks puuduvad vahendid. Ajutise halduri arvamus TAGASIVÕITMISE VÕIMALUSTE kohta Käesolevaks ajaks ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et võlgnik oleks teostatud PankrS § 110-114 märgitud tehinguid ja seetõttu ei näe PankrS §109 lg.1 alusel vara tagasivõitmise võimalusi.

TAGASINÕUTAV VARA

Ajutisel pankrotihalduril on põhjust arvata, et võlgniku endised töötajad on töösuhte faktilisel lõppemisel võtnud enda valdusse osa võlgnikule kuulunud inventari (s.h. nii bilansis kajastatud kui soetamise hetkel koheselt kuludesse kantud väikevahendeid – kausse, panne jms). Teave põhineb kolmandate isikute üldsõnalistel ütlustel ning täpsem info ajutisel halduril puudub. Kõnealuse inventari tagasinõudmisel pankrotivara hulka PankrS § 108 lg. 2 mõistes, on alust eeldada, et inventari soetamisaastaid, soetamismaksumust ning moraalset ja faktilist vananemist arvestades puudub tagasinõutaval varal realiseerimisväärtus. Ajutise halduri arvamus MAKSEJÕUETUSE PÕHJUSTE KOHTA. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et võlgnik ei olnud üldise majanduslanguse ja sellega kaasnevate müügihindade langemise ning tarbimise vähenemise tingimustes võimeline tootma kasumit, mille arvelt tasuda laenu- ja liisingukohustuste tõttu suurenenud püsikulusid. Ajutise halduri arvamuse kohaselt on pankrotiseaduse mõistes tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. Endiste töötajatega vestluse põhjal on ajutine pankrotihaldur pööranud erilist tähelepanu võimaliku raske juhtimisvea ilmnemisele võlgniku juhtorgani liikmete tegevuses . PankrS § 28 lg. 2 alusel loetakse raskeks

juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Raske juhtimisveana võiks OÜ Sedreelia puhul käsitleda järgnevaid asjaolusid: - Juhatus pole esitanud registripidajale 2008.a. aastaaruannet; - Makseraskuste ilmnemisel ei esitanud juhatus võlgniku pankrotiavaldust; - Juhatus pole faktilisel tegevuse lõppemisel seaduses ettenähtud tingimustel lõpetanud töötajatega sõlmitud töölepinguid . Raske juhtimisvea tuvastamisel võib eelnimetatud juhtudel esitada järgmisi vastuväiteid: - 2008.a. bilanss on olemas, kuid puuduvate inventuuride (töötajate allumatus) jms. tõttu on aastaaruanne koostamata; - 31.12.2008.a. bilansi alusel vastab ettevõtte omakapital seaduses sätestatud tingimustele. Põhjaliku saneerimiskava olemasolul oleks olnud mõeldav ka ettevõtte tegevuse taaskäivitamist; - Informatsioon töötajatega suhtlemisest kõrvalehoidmise kohta põhineb töötajate ütlustel. Kuna juhatuse liikmete väitel neil endiste töötajate vastu omad pretensioonid, siis võib ajutisele haldurile edastatud teabes esineda ka subjektiivset infomüra.. Eeltoodu alusel on ajutine pankrotihaldur jõudnud järeldusele, et OÜ Sedreelia juhatuse liikmete tegevuses ei ole raske juhtimisvea toimepanek üheselt tuvastatav. Ajutise halduri tööperioodil esines raskusi võlgniku esindajatega suhtlemisel, kuid nimetatud asjaolu ei saa lugeda võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuse ilmnemiseks .

TÖÖTAJAD

Käesoleva aruande koostamise ajaks on vastavalt Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni otsustele kõik OÜ Sedreelia töötajatega sõlmitud töölepingud lõpetatud. Töötajatel töölepingu lõpetamisega seotud tasude ja hüvitiste suurus vajab täpsustamist. Ajutisel pankrotihalduril tuleb kohtulahendi jõustumisel Pankrotiseaduse § 29 lg.4 alusel esitada avaldused Eesti Töötukassale OÜ Sedreelia 9-l töötajal saamata jäänud puhkusekompensatsiooni, palkade ja töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitiste väljamaksmiseks.

MUUD TÄHTSUST OMAVAD ASJAOLUD

Võlgnevuste tõttu ütles Pärnus, Riia mnt. 112 asunud üüripinna omanik OÜ Adelanto OÜ-ga Sedreelia üürilepingu septembris 2008.a. üles ning alates 19.09.2008.a. kasutas sama äripinda OÜ Abeda. Tänaseks on ka OÜ – ga Abeda sõlmitud üürileping võlgnevuste tõttu lõpetatud ning üüripind seisab kasutuseta. Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgasid on rohkem varadest, kahjumiga toiminud majandustegevus on lõppenud ja selle taaskäivitamine ei ole tänases majandussituatsioonis võimalik.

Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi ning arvestades eelpool märgitud võlgniku objektiivset majanduslikku olukorda, ei ole see ajutine. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et Sedreelia OÜ pankrotimenetluses on võlgnik alaliselt maksejõuetu ning ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad tagasivõitmise võimalused, samuti varalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Seetõttu tuleks vaatamata võlgniku maksejõuetusele lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg. 1 alusel. Kuigi käeolevas protsessis võiks kolmandate isikute ütluste alusel eeldada ka tagasinõutava vara olemasolu (ja seega pankrotimenetluse lõpetamist PankrS § 29 lg. 2 alusel), siis on taolise vara olemasolu siiski ebaselge. Võimaliku tagasinõutava vara väljaselgitamise protsessi läbiviimine oleks antud juhul ebamõistlikult ajakulukas, võimalik tagasinõudmine ei ole tagatud, selle läbiviimiseks puuduvad vahendid ning võimaliku tagasinõudmise tulemusena võiks pankrotivara hulka äärmisel juhul laekuda realiseerimisväärtuseta amortiseerunud inventar. Pankrotiavalduse esitajad on ajutisele haldurile teatanud, et ei soovi finantseerida pankrotimenetluse täismahus läbiviimist. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud tuvastada isikuid, kes oleks nõus tasuma kohtu deposiiti rahasumma, millega katta pankrotimenetluse kulud. Menetluse läbiviimiseks vajalik rahasumma on ajutise halduri hinnangul vähemalt 30 000 krooni (kalkulatsioon esitatud lisana).

7 alusel ajutise halduri tasuks 14 800 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 33 % summas 4884 krooni. Kulud kuuluvad hüvitamisele summas 316 krooni.

Maili.Tartu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.