Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Sõiduki turuväärtus oli enne õnnetust 22000 krooni, pärast õnnetust oli jäänuki väärtus 5000 krooni. Hüvitis, mille kostja hagejale välja maksis, oli 17000 krooni, sj ei ole jäänukit kostjale ka üle antud. Sõiduk hävines õnnetuses. Ekspert hindas sõiduki turuväärtust, mille käigus võttis arvesse sõiduki varustatuse astme, läbisõidu pikkuse, väljalaskeaasta, analoogiliste sõidukite turuväärtust. Sarnaste sõidukite keskmine müügihind oli 2008.a II kvartalis oli 24700 krooni. Hageja auto oli eelnevalt deformeerunud, kaitseraud oli pragunenud, sõidukil olid värvikahjutused, sj olid sellele kriipimisjäljed ning need asjaolud mõjutasid sõiduki avariieelset turuhinda. Ühtlasi palus kostja jätta hagi läbi vaatamata, kuna otsus on jõustunud. Tõendid: sõiduk maksumuse hinnang J7150, koos fotode, konjunktuuri instituudi andmete. väljavõtetega Auto24.ee interneti leheküljest. Kohtu põhjendused Vaidlus puudus selles, et 26.03.08 toimus liiklusõnnetus, mille tulemusel sai vigastada hageja auto Audi 100 2,3E reg.m. XXX, et sõiduki avariijärgne jääkmaksumus on 5000 krooni ning et sõidukit ei ole kostjale üle antud. Nimetatud asjaolud on seega tõendatud ja kohus ei pea seetõttu ei andma hinnangut poliisile, sõiduki registreerimistunnitule. Vaidlus puudus ka selles, et asi osutus pärast avariid hävinuks ja seega on nimetatud asjaolu tõendatud. Vaidlus tekkis selle üle, milline oli sõiduki avariieelne turuväärtus ja sellest tulenevalt ka hüvitise suurus. LKS § 28 lg 1, lg 3 p 1 järgi võib liikluskahju olla tekitatud füüsilise isiku asjale (varakahju) ja see võib olla vastavalt asja kahjustamise või hävimise kahju. LKS § 34 lg 1 järgi loetakse asi hävinuks, kui selle taastamisremont pole tehniliselt või majanduslikult põhjendatud, lg 2 sätestab, et asja hävimisest tulenev kahju koosneb asja harilikust väärtusest (tõenäolisest müügihinnast) vahetult enne kindlustusjuhtumit, asja liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamise ning asja jäänuste utiliseerimise põhjendatud kuludest. LKS § 37 sätestab, et kui kindlustusandja hüvitab asja hävimise või kahjustamise korral asja tavalise hinna täielikult, läheb hüvitatud asja omandiõigus kindlustusandjale. Kui eelnimetatud asja kindlustusandjale üle ei anta, siis omandiõigus üle ei lähe ja hüvitist vähendatakse asja kindlustusjuhtumi järgse hinna võrra. TsÜS § 65 järgi on eseme, milleks on muuhulgas vallasasjad (TsÜS § 48), väärtus selle harilik väärtus kui seaduse või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind. Seega tuleb LKS § 34 lg 2 sätestatud asja hariliku väärtuse määramisel juhinduda seadusest, antud juhul TsÜS § -st 65 e. asja harilikuks väärtuseks on tema keskmine müügihind (turuhind). Seega tuleb turuväärtuse kindlakstegemiseks vaadelda eelkõige sama tüüpi ja liiki asja turuhinda, antud juhul vastavate Audide turuhinda ning seega ei ole võrreldavad erinevat marki õidukite turuhinnad. Kostja poolt kohtule esitatud hagejale kuulunud sõiduki Audi 100 2.3E reg.m XXX kohta koostatud asjatundja J. K (K ) hinnangust J-7150 (lk 40, 42) nähtub, et tegemist oli 1991.a. sõidukiga, mille spidomeetri näit oli 312875 km, sõidukil oli bensiinimootor, sõidukil oli sedaan-tüüpi kere. Hinnangust ja selle lisaks olevatest fotodest nähtub, et avariieelselt oli sõidukil deformeerunud ja pragunenud tagakaitseraud, tervel autol esinesid värvikahjustused, vasakpoolsetel ustel olevatele kraapimisjälgedele sarnased kriimustused esinesid ka auto teistel ustel, luukidel, katusel, esi- ja tagatiibadel, sõidukil puudusid tagatiivaliistud. Autol olid elektrilised peeglid, elektriline katuseluuk, manuaalkäigukast, kesklukustus, signalisatsioon, valuveljed, disainkaitseraud, iluvõre, kere ja värvkatte seisukord oli rahuldav, kere alaosal oli kerge rooste, istmed ja polstrid olid kulunud. Arvamuse kohaselt mõjutasid avariieelsed defektid, varasemad vigastused, polstrite kulunud väljanägemine selle sõiduki turuhinda 10000 krooni võrra võrreldes heas korras sõidukite hindadega. Hinnangule lisatud Auto24.ee interneti väljavõttest (lk 43) nähtub, et sarnase Audi 100 2,3E, mille mootori võimsus oli 98 kwh ning väljalaskeaasta oli 1991.a, müügihind oli vastavalt 22000 krooni, 27000 krooni ja 26000 krooni. 2 (3)

Samale hinnangule lisatud Eesti Konjunktuuri Instituudi andmete kohaselt (lk 44) oli sarnaste Audide müügihind 2008 II kvartalis 24700 krooni. Seega nähtub hinnangust, et asjatundja– ekspert J. K on arvestanud hageja sõiduki turuväärtuse hindamisel seda, et 1) sõidukil olid eelnevad vigastused, mis mõjutasid tema turuhinda 10000 krooni võrra allapoole, 2) sarnaste sõidukite keskmist müügihinda 24700 krooni 2008.a. II kvartalis kui ka auto24.ee-s kajastuvaid sarnaste sõidukite pakutavaid müügihindu 22000 krooni, 26000 krooni ja 27000 krooni, ja on sellest järeldanud, et hageja sõiduki avariieelne maksumus oli 22000 krooni. Viimane hind jääb seega kohtu arvates mainitud Konjunktuurinstituudi andmetes kajastatud ja Auto24.ee –s pakutava turuhinna raamesse ega ole seega alla turuhinna. Hageja ei ole tõendanud, et temale kuuluva sõiduki ja sarnaste sõidukite turuhind oleks teistsugune, st suurem kui 22000 krooni e. hageja väidetel 37900 krooni. Hageja esitatud fotod teisest sõidukist VAZ (lk 13), mille kahjustamise eest maksti hageja sõnutsi tema tuttavale enam hüvitist, ei tõenda hagejale kuulunud sõiduki Audi 100 2,3E turuväärtus 2008.a märtsis kooskõlas TsÜS § 65. Eeltoodust järeldub, et kostja on tõendanud, et vaidlusaluse sõiduki turuväärtus oli 2008.a märtsis arvestades tema seisundit 22000 krooni kooskõlas TsÜS § 65 ja § 34 lg 2. Kuna poolte vahel ei olnud vaidlust avariijärgse sõiduki jääväärtuse suuruse üle, siis on see 5000 krooni ja kuna hageja ei ole andnud ka jäänukit kostjale üle, on kostja õigesti leidnud, et hagejale kuulub hüvitamisele turuväärtuse ja jääkväärtuse vahe LKS § 37 teise lause alusel vastavalt 17000 krooni. Vaidlus puudus selles, et hageja on saanud kostjalt hüvitise 17000 krooni. Kuna kostja on kindlustushüvitise välja maksnud 17000 krooni, siis on kostja oma seadusest tuleneva kohustuse hageja ees täitnud ja seega jääb hageja rahuldamata. Vastuseks kostja väitele, et vaidluskomisjoni otsus on jõustunud, märgib kohus sama, mida on märkinud menetlusse võtmise määruses. Aleksei J esitas kindlustuse vaidluskomisjonile avalduse AS If EK vastu 37900 krooni nõudes, mille jättis komisjon rahuldamata otsusega 18.06.2008. A. J ei nõustunud otsusega ja esitas maakohtule 30.06.2008 avalduse sama nõude läbivaatamiseks hagimenetluses. Otsus oli A. J saadetud 19.06.08. Arvestades posti liikumise aega, oli taotlus esitatud kohtule tähtaegselt. Kohus keeldus tsiviilasjas nr 2-08-27571/08 tema hagi menetlusse võtmast põhjusel, et A. J ei tasunud lõivu. 24.10.2008 esitas A. J sama nõude kohtule /sama hagiavaldus, mis oli esitatud 30.06.08/, lõiv oli tasutud. Kohus leiab, et kuivõrd hagiavaldus ei vastanud esmakordsel esitamiselt (so tsiviilasi nr 2-08-27571) LKS § 58 lg 11 järgi vorminõuetele, mille hulka kuulub ka lõivu tasumine, siis oli selle vorminõuete rikkumise tagajärjeks komisjoni otsuse mittejõustumine LKS § 58 lg 11 tähenduses. Kuigi kohus oli keeldunud asjas nr 2-08-27571 avalduse menetlusse võtmisest, ei saa rääkida sellest, et vaidluskomisjoni otsus oleks jõustunud, sest hagiavalduse vorminõuete rikkumise tagajärjeks hagi läbi vaatamata jätmisel LKS § 58 lg 11 järgi on otsuse mittejõustumine. Menetluskulud, tsiviilasja hind Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 alusel on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilasja hind on 37900 krooni.

Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.