Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

senti) krooni, mis maksta välja OÜ-le Autente ( arve nr 221015144565 Swedbank).

I MENETLUSE KÄIK

Võlgnik on esitanud pankrotiavalduse 1. juulil 2009.a. Pankrotiavalduse kohaselt võlgeb võlgnik võlausaldajatele kokku 383 884 krooni. Võlgnik on maksejõuetu alates veebruarist 2008.a. tegevuse eesmärgiks oli kodukauba müük. 5. augusti 2009. a määrusega algatas kohus pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Jüri Truutsi (lk 21).

II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgnik on registrisse kantud 6. novembril 2003.a. Osakapital on 40 000 krooni. Ajutise halduri poolt on välja selgitatud võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused on järgmised: Kassa 2 854.-krooni SEB Pank pangakonto 11.-krooni Kaubad laos (soetusmaksumus 14 457.-kr) 4 819.-krooni Arvuti (jääkmaksumus 3 927.-kr) 1 200.-krooni

VARAD KOKKU

8 884.-krooni

Väljaselgitatud kohustused on järgmised: Maksuvõlad SEB Pank Maksuintressid Tarnijad Saadud laen Tradeland Group OÜ Saadud laen Teve Rahula Võlg töötajale Tatjana Skorohodova

52 082.-krooni 45.-krooni 10 494.-krooni 381 864.-krooni 200 986.-krooni 18 842.-krooni 17 673.-krooni

KOHUSTUSED KOKKU

681 986.-krooni

Võlgniku poolt pankrotiavalduse lisas avaldatud kohustused erinevad oluliselt ajutise halduri poolt väljaselgitatud kohustustele. Võlgniku juhatuse liikme Toomas Trommeli sõnul on selle põhjuseks tema kogenematus raamatupidamise andmetest arusaamisel. Pankrotimenetluse käigus ajutise halduri küsimustele vastates edastati koostöös raamatupidajaga oluliselt täpsemat informatsiooni. Kuna võlgniku majandustegevus on peatunud, kohustuste maksetähtaeg on saabunud ja võlgnikul on vara oluliselt vähem kui kohustusi, on tegemist võlgniku maksejõuetusega. Ajutise halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele on “mitterahuldav”. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Ajutine haldur ei näe võimalust võlgniku tegevuse jätkamiseks ega tervendamiseks..

Äriühingu majandustegevus on lõpetatud suvel 2008. Viimane müügitehing toimus juunis 2008. 2008 II poolaastal on tagastatud tarnijatele laos olevat kaupa. Augustis 2009, peale pankrotiavalduse esitamist, on võõrandatud mööbli komplekt, mis on võlgniku varana välja toodud pankrotiavalduse lisas. Vastavalt ajutisele haldurile kättesaadavatele dokumentidele oli võlgnik maksejõuetu juba 31.12.2006, sellest alates on maksejõuetus pidevalt süvenenud. Võlgnik on aastaid tegelenud jaekaubandusega. On olnud avatud kauplusi mitmetes kaubanduskeskustes. Viimane kauplus suleti suvel 2008. Viimastel aastatel (vähemalt aastast 2005) on võlgniku tegevus olnud kahjumis. 2007 aastal toimus müügitulu kasv võrreldes 2006 aastaga 44%. Sellest hoolimata suurenes kahjum rohkem kui 3,5 korda. 2008 aastal toimus võrreldes 2007 aastaga müügitulu langus 40% ja vähenes ka kahjum. Äriühingu netovara vähenes alla seaduses nõutava juba 2006 majandusaastal (31.12.2006 seaduses nõutud 40 000.kr, tegelik –34 542.-kr, puudujääk seega 74 542.-kr., seisuga 31.12.2007 oli omakapitali puudujääk juba 351 218.-kr ja seisuga 31.12.2008 juba 569 983.-kr). Tõenäoliselt oli omakapitali puudujääk seisuga 31.12.2008 veelgi suurem kuna pankrotimenetluse käigus on selgunud, et 2008 majandusaasta aruande osana koostatud bilanss on vigadega. 2009 majandusaastal on kogu müügitulu koosnenud põhivara võõrandamisest. Kauplusesisustus (riiulid), mis oli 03.01.2009 antud hoiule osaühingule Tradeland Group, võõrandati 01.08.2009 sellele osaühingule (lisa 13). Võõrandamise tehing toimus peale pankrotiavalduse esitamist kuid siiski enne pankrotimenetluse algatamist ja käsutuskeelu kehtestamist. Võõrandamisest tekkinud nõudeõigus OÜ Tradeland Group vastu tasaarvestati OÜ Tradeland Group nõudeõigusega võlgniku vastu. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku raamatupidamist korraldatud nii, et on mõistliku aja jooksul võimalik saada ülevaade võlgniku varadest ja kohustustest. Eksitud on aruannete koostamise reeglite vastu (varade ja kohustuste inventeerimine) Möödunud majandusaastate aruanded on esitatud. Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale informatsioonile tuginedes asub ajutine pankrotihaldur seisukohale, et maksejõuetuseni viis ebatavaline optimism või puudulik finantsanalüüs. Pikka aega töötati kahjumiga, äriplaan tugines äripartnerite katteta lubadustele ja juhatuse optimistlikele lootustele. Siiski ei leidnud ajutine haldur tõendeid raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teo esinemisest maksejõuetuse põhjusena. Ajutise halduri hinnangul võlgniku maksejõuetuse põhjuseks Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes muu asjaolu. Ajutisel halduril ei õnnestunud tuvastada tagasivõidetavaid tehinguid. Kaupluse riiulite võõrandamise tagasivõitmine (tehing augustis 2009, müügihind 19 889,46.-kr +km 3 977,86.-kr), ei ole ilmselt majanduslikult otstarbekas kuna selle vara võimalik müügihind on väike. Vara on võõrandatud harilikus väärtuses või üle selle. Võlausaldajate huve selle tehinguga siiski kahjustati kuna tehingust ei laekunud võlgnikule raha. Tehinguga loodi ühele võlausaldajale võimalus nõude osaliseks tasaarvestuseks, mida võlausaldaja ka kasutas. Juhatuse liikmed on jätnud täitmata seadusest tuleneva kohustuse esitada pankrotiavaldus viivitamata kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest. Ajutise halduri hinnangul ilmnes maksejõuetus juba 2006 majandusaasta aruande koostamisel (kohustused ületasid varasid). Võlgniku juhatuse hinnangul ilmnes maksejõuetus veebruaris 2008 (võlgniku pankrotiavaldus lk 2). Igal juhul ilmnes maksejõuetus oluliselt rohkem kui 20 päeva enne pankrotivalduse esitamist võlgniku poolt. Sellest tulenevalt võib olla võimalik kahjunõude esitamine juhatuse liikmete vastu. Ajutise halduri hinnangul võivad olla juhatuse liikmed pannud toime Karistusseadustik § 3851 kirjeldatud teo.

III KOHTUISTUNG

Võlgniku esindaja T.Trommel oli kohtuistungil ajutise halduri aruandega ja selles esitatud järeldustega nõus ja vastuväiteid ei esitanud. T.Trommel oli nõus pankrotimenetluse raugemisega ja oli nõus hakkama dokumentide hoidjaks.

IV KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja või muu isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Ajutise halduri aruandest ja esitatud tõenditest nähtuvalt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgniku tegevus on lõppenud. Üksi võlausaldaja ei ole avaldanud soovi menetluskulude tasumiseks. Selgeid vara tagasivõitmise võimalusi, mis suurendaksid oluliselt pankrotivara, ei ole. Olemasolevast varast ja T.Trommeli poolt kohtu deposiitarvele tasutud 8000-st kroonist jätkub ajutise halduri tasu ja tegevuskulude katteks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohtadega maksejõuetuse põhjuste osas. Maksejõuetuse põhjuseks oli puudulik finantsanalüüs ja äriplaani puudulikkus. Maksejõetuse süvenemisele aitas kaasa pankrotiavalduse mitteõigeaegne esitamine. Võlgnik on ise avaldanud, et ta on maksejõuetu juba alates 2008. aastast. Ajutise halduri hinnangul pidi maksejõuetus ilmnema juba 2006. a majandusaasta aruande koostamisel. ÄS § 180 lg 5 `kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata esitama kohtule ühingu pankrotiavalduse. Kohus leiab, et võlgniku juhatus on rikkunud juhatusele pandud ÄS § 180 lg 5` sätestatud kohustust kas tahtlikult või vähemalt raskest hooletusest ja seega saab tegevusetust pankrotiavalduse mitteõigeaegsel esitamisel käsitleda nii raske juhtimisveana kui ka kuriteo tunnustega teoga. Kuna T. Trommel on olnud nõus menetluskulusid tasuma, siis ei pea kohus otstarbekaks asja edasist menetlemist. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur J. Truuts vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb võlgniku dokumendid anda hoiule Toomas Trommel ́ile. Menetluskulud Ajutine haldur on esitanud taotluse ajutise halduri tasu 15, 5 töötunni eest 13 050 krooni ja kulutuste katteks 539.40 krooni välja mõistmiseks. Võlgniku esindaja oli kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamise taotlusega nõus. Pankrotiseaduse § 23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister (Justiitsministri 18.12.2003.a. määrus). Kohus leiab, et halduri tasu ja kulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlgnikul on vara menetluskulude katteks ca 8884 krooni ulatuses, lisaks on juhatuse liige tasunud menetlsukulude katteks kohtu deposiiti 8000 krooni. Kohus leiab, et kohtu deposiitarvelt tuleb välja maksta ajutise halduri tasuna (bruto) 6015 krooni, millelt kuulub tasumisele sotsiaalmaks 1985 krooni. Ülejäänud ajutise halduri tasu 7035 krooni (bruto) ja hüvis menetluskulude katteks 539.40 krooni tuleb välja mõista võlgnikult.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.