2-09-24870
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
18. september 2009. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-09-24870
Tsiviilasi Asja läbivaatamise kuupäev
OÜ P avaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks 09. september 2009. a
Menetlusosalised
Avaldaja (võlgnik): OÜ P (reg kood xxx asukoht xx); Avaldaja esindajad: juhatuse liikmed EK(IK XXX elukoht XXX); VK(IK XXX elukoht XXX); UK(IK XXX elukoht
Ajutine pankrotihaldur: Aet L (asukoht XXX).
Resolutsioon
üldkoosolekut 09. oktoobril 2009. a kell 10.45. Kui EK, VK ja UK vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
valmistamisaasta 2004, reg.märgiga XXX. Nimetatud leping on lõpetatud alates 14.01.2009 ja sõiduk tagastatud. Osaühingu nimele on registreeritud sõiduk Scania N3, külmik, reg.märgiga XXX, esmane reg.aasta 1988. Osaühingule kuulus sõiduk Volkswagen Transporter (soetatud 2003), esm.reg.aastaga 1993, reg.märgiga XXX. Nimetatud sõiduki võõrandamine on registreeritud autoregistrikeskuses 29.04.2009, sõiduki uueks omanikuks on OÜ RD. OÜ RD poolt on tasutud 5000,01 krooni. Auto24.ee andmete kohaselt analoogsete, sama esmase registreerimisaastaga kaubikute hinnad algavad 25 000 kroonist. Käesoleval ajal tuleks analüüsida, kui palju oleks võimalik lisa rahalisi vahendeid pankrotimenetlusse sõiduki müügist juurde saada, kui esitada tagasivõitmise hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Autoturul ületab pakkumine mitu korda nõudlust. Läbi pankrotimenetluse müüa, on vähe tõenäoline, et sõiduki hind kujuneks kordades suuremaks, et selle läbi võlausaldajate nõudeid rahuldada. Muu põhivara on soetatud aastatel 2004 – 2007, mis koosneb erinevatest aknatootmiseks vajalikest seadmetest, millest olulisem on aknatöötlemiskeskus. AS SEB Liising ja Osaühingu vahel oli 31.05.2005 sõlmitud liisinguleping (kapitalirent) aknatöötlemiskeskuse Weinig Unicontrol 19/5, kahe aknamontaazhiraami Hess Hydro 1 ja klaasimislaua Ruscher RU-SH3, valmistamisaast 1994, soetamiseks. Liisingulepingu lõpetamise aktiga 03.06.2009 kinnitavad pooled, et Osaühingu poolt on kohustused täidetud ja vara on välja ostetud. Värvipump oli liisitud SFSAB-lt, kuumaksega 1 570,83 krooni. Nimetatud kohustused on täidetud. 01.05.2009 on sõlmitud rendileping Osaühingu ja OÜ A vahel seadmete - aknatöötlemiskeskus W U , kaks aknamontaaźipressi Hess Hydro, kaks klaasimisgiljotiini, kolm saepuruimurit, kaks freespinki, värvipump ja veoauto Scania -rendileping, leping jõustunud 01.06.2009, kehtivusega kuni 31.05.2014. Rendi suurus seadmete kasutamise eest on 12 000 krooni kuus, millele lisandub käibemaks. Hoolduskulud peab kandma OÜ Aknatehas. 04.05.2007 on Osaühing sõlminud AS-ga Hansapank (AS Swedbank) garantiilepingu , garantiisummaga 85 000 krooni, nõuete esitamise lõpptähtpäevaga 30.05.2010, lähtudes osaühingu ja AS Eesti Ehitus vahel 15.05.2006 sõlmitud ehituse alltöövõtulepingust nr
maksude ajatamise taotluse ja ajatamise graafik oli koostatud summa 124 751 krooni ajatamise kohta, ajavahemiku 31.10.2008 – 31.01.2009 jooksul, kusjuures oli vähendatud ka intressimäära 50%-i. Osaühingu faktiline majandustegevus veel lõppenud ei ole. Suvekuudeks prognoositi igakuist tulu 70 000 – 80 000 krooni, kulud igakuiselt vähemalt 100 000 krooni. 2008 a vähenes müügikäive võrreldes 2007 aastaga 25%-i. Puhasrentaablus oli 2008 a -6,7%. Aruande esitamise ajaks on panga ja kassa seis kokku 60 973,13 krooni, sh kassas on 493,20 krooni, AS SEB Pank konto jääk 1 914,76 krooni ning AS Swedbank konto jääk 58 565,17 krooni. Nõuded ostjate vastu 53 512 krooni. Muud lühiajalised nõuded 230 504 krooni. Endise juhatuse liikme Kalmer K , sünd.: 1967, vastu on esitatud kuludokumentide esitamise ja tekitatud kahju hüvitamise nõue kokku summas 230 504 krooni (lisa 15). Nimelt on tasutud teiste äriühingute arveid Võlgniku kontolt, samuti ostetud Võlgniku nimel kaupu, mis ei ole Võlgniku tegevuses kasutatud ning kandnud oma kontole majandusraha, mille kohta puuduvad kuludokumendid. Võlgniku esindaja väitel, on püütud nimetatud summat K. K ́lt sisse nõuda, kuid tulemusteta. Tegemist on lootusetu nõudega, kuna 17.09.2008 on välja kuulutatud K K ́e /sünd. 1967/pankrot. Nõuet pankrotimenetlusse esitatud ei ole. Tooraine ja material Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) Bilansiväline vara Osaühingul puudub.
0,00 krooni; 2 182 959 krooni.
AS Swedbank vastusest järelepärimisele 29.06.2009 selgus, et Osaühing omab nimetatud pangas arvelduskontot nr 1120159979, saldo seisuga 17.06.2009 on 0,00 krooni. Võlgnikuga on AS Swedbank sõlminud garantiilepingu summas 85 000 krooni, tähteg lõpeb 30.05.2010, tagamaks garantiiajast tulenevaid kohustusi. AS SEB Pank vastuses järelepärimisele selgub, et Osaühing omab nimetatud pangas kontot nr 10202013041006, saldo seisuga 17.06.2009 1 914,76 krooni. Konto on arestitud 19.06.2009 (lisa 18). Kontole oli eelnevalt seatud Maksu- ja Tolliameti inkassonõue, broneeringu summaks 149 867 krooni. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse teatisest nr 9-2/09/22829 30.06.2009 selgus, et Osaühingu nimele on registreeritud sõiduk Scania N3, külmik, reg.märgiga XXX, esmane reg.aasta 1988 (lisa 19). Sõidukile on seatud käsutamise keelumärge 25.06.2009. Kokkuvõttes võib hinnata Osaühingu varade väärtuse 1,37 miljonile kroonile. Võlgniku Kohustused (võlad) kokku moodustavad 17.06.2009 seisuga 3 732 175 krooni, sealhulgas: Võlad tarnijatele 1 080 929 krooni (lisa 23); Maksuvõlad 282 822 krooni; Ostjate ettemaksed 35 008 krooni; Maksude viitvõlad 72 417 krooni; Viitvõlad 135 432 krooni; Selgitus: aruande esitamise ajaks on võlad töövõtjatele oluliselt suurenenud, võlad töövõtjatele moodustab seisuga 31.08.2009 44 654 krooni, kokku viitvõlad 170 747 krooni. Muud lühivõlad (maj.kulud) 5 567 krooni; Lühiajalised laenud 2 120 000 krooni, sh EK 2 020 000 krooni; VK 100 000 krooni.
Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kirjast 22.06.2009 nr 7.1-4/13169-1 selgus, et Osaühingu maksuvõlad moodustavad kokku 233 816,64 krooni, sh maksuvõlg 226 130,51 krooni ja intressivõlg 7 686,13 krooni. Suuremad võlausaldajad: EK 2 020 00 krooni (laen)
608 231,35 krooni (hankija)
199 414 krooni (hankija) PPOÜ 190 000 krooni (hankija) Osaühingu omakapital on negatiivne - (miinus) 2 190 046 krooni, mis ei vasta kehtiva ÄS osaühingu netovara nõuetele – osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist ja vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus summas 40 000 krooni. Sõltumatu audiitori järeldusotsusest 30.06.2008 nähtub, et audiitor on pööranud juhtkonnale tähelepanu, et Osaühingu omakapital on seisuga 31.12.2007 negatiivne, mis on vastuolus ÄS § 136 nõuetega. Vastavalt ÄS § 176, tuleb osanikel vastu võtta otsus osakapitali nõuetele vastavusse viimiseks. Võlgnik muutus faktiliselt maksejõuetuks juba 31.12.2007 majandusaasta lõppedes. Suutmata ettevõtet tervendada, süvenesid võlgnevus ja kahjum, kujunes välja püsiv maksejõuetus. Kohtuistung Kohtuistungil 09.09.2009. a jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandes tooduga. Halduri tasule vastuväiteid ei ole. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ P pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Aet L i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku vara väärtus on 1,37 miljonit krooni, võlgniku kohustuste mahuks on ca 3,7 miljonit krooni. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgniku poolt antud seletuste kohaselt tekkis osaühingu maksejõuetus eelkõige seoses ehitusturu kokkuvarisemisega, muutus nõudlus ja vajadust osaühingu poolt toodetavate kaupade ja osutavate teenuste järele enam ei olnud. Suured püsikulud ja käibevara puudus, millest tingituna ei ole võimalik tootmist jätkata. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse põhjustajaks võib eelkõige pidada asjaolu, et võlgniku juhatuse poolt võeti lõpuni läbimõtlemata ja põhjendamata majandusriske, samuti üldine majanduslangus ja raskused ehitusturul. Võlgnik muutus faktiliselt maksejõuetuks juba 31.12.2007 majandusaasta lõppedes. ÄS § 171 lg 2 p 1 kohaselt, kutsub juhatus kokku osanike koosoleku kui osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. Seega tuleb
edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada, kas osaühingu juhatuse liikmed on rikkunud ÄS § 171 ja 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Samuti see, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selged tagasivõitmise võimalused ajutise halduri hinnangul puuduvad. Ajutine pankrotihaldur Aet L on esitanud tasunõude 14 töötunni eest kokku summas 9 100 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 9 100 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 104.50 krooni. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.