Muud › Muud hagiasjad

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise koht

Viljandi Kohtumaja

Kohtuasja number

nr 2-09-3708

Otsuse kuupäev

18. september 2009 ( tagaseljaotsus)

Kohtunik

Silvi Maiste

Kohtuasi

Sven Mühlbergi hagi Ilmar Kruusi vastu kahju 6694 krooni nõudes Sven Mühlberg (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxx xx xxx, xxxxxxxx xxxx) Ilmar Kruus (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxx xxx xx, xxxxxxx)

Hageja Kostja

Resolutsioon Välja mõista Ilmar Kruusilt Sven Mühlbergi kasuks kahjunõue 6 694 (kuus tuhat kuussada üheksakümmend neli) krooni. Välja mõista Ilmar Kruusilt menetluskulu ( riigilõiv) 1400 (üks tuhat nelisada) krooni Sven Mühlbergi kasuks. Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjale posti teel tähitult, mille kättesaamise kohta on toimikus kostja allkirjaga väljastusteade. Kostja on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte 11.märtsil 2009. Kirjaliku vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, kuid kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja on esitanud 17. septembril 2009 kohtule kirjaliku taotluse tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 127lg 1, § 132 lg 1, 3 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 127 lg 4) sätete alusel, isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS 132 lg 3 sätestab, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Lõuna Politseiprefektuuri kirja nr LNA8-1.11.2/09/8173 09.03.2009 järgi on 28.08.2008 alustatud Ilmar Kruusi suhtes väärteomenetlus Sven Mühlbergi tütrele kuuluva sülearvuti lõhkumises, millega tekitati varalist kahju 5500 krooni. Väärteomenetluse käigus koostati Ilmar Kruusile kiirmenetluse otsus. 23.09.2008 on alustatud Ilmar Kruusi suhtes väärteomenetlus E S elukohas koridori uksklaasi lõhkumises, millega tekitati varalist kahju 50 krooni. Väärteomenetluse käigus koostati Ilmar Kruusile kiirmenetluse otsus. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 1400 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.