2-06-25255
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunikuabi
Liivi Suursoo
Määruse tegemise aeg ja koht
16.09.2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-25255
Tsiviilasi, avaldaja nõue
OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja: Ingrid Kullerkann (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, aadress Veetorni 4, 10119 Tallinn) Kostja: Tallinna linn Kostja esindaja: T Rüütelma
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
2-06-25255 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 22.10.2008 esitas hageja esindaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avaldusest ja sellel lisatud dokumentidest nähtuvalt on hageja menetluskulud riigilõiv 25 500 krooni ja lepingulise esindaja kulud 50 002,50 krooni. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude väljamõistmist summas 75 502,50 krooni. TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle tähtaja vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid. 17.04.2009 kohtumäärus (menetluskulude kindlaksmääramise avalduse edastamine) on kostjale kätte toimetatud 21.04.2009. 21.05.2009 esitas kostja vastuse 17.04.2009 kohtumäärusele. Menetluskulude nimekirja kostja esitanud ei ole. Oma vastuses leiab Tallinna linn, et OU avaldus tsiviilasjas nr 2-06-25255 menetluskulude kindlaksmääramiseks ja linnalt 75 502,50 krooni väljamõistmiseks on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Oma seisukohta põhistab Tallinna linn alljärgnevalt: OÜ (endise ärinimega OÜ C) ja Tallinna Liikluskorralduskeskus sõlmisid 16.01. 2002 lepingu, mille objektiks oli tellija poolt vastavalt haldusõigusrikkumise seadustiku (HÕS) § 240 sõiduautode ümberpaigutamine (teisaldamine) ja hoidmise korraldamine. Tallinna linn tellis probleemide tõttu teenuse osutamisel teisaldamisteenust ka kolmandatelt isikutelt. Tallinna Linnakohtu 7. 03.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2/277-6989/04 kohustati Tallinna linna
2-06-25255 võivad tuleneda otseselt või kaudselt OÜ ja Tallinna Liikluskorralduskeskuse vahel 16.01.2002 sõlmitud lepingust. Kompromissi sõlmimisega loeti kõik vaidlusalusest lepingust tulenevad ja kohtuvaidluste käigus kantud menetluskulude nõuded lahendatuks ja lõppenuks. Seega ei saa OÜ enam menetluskulude kindlaksmääramist ega hüvitamist nõuda ning sellekohane avaldus tuleb jätta rahuldamata. Lähtudes kompromissist ja kohtumääruse punktist 1.4. kannab Tallinna linn omad menetluskulud ise ning seda peab ka OÜ tegema. Taganemata eeltoodud seisukohast märgib Tallinna linn alternatiivselt, et juhul kui kohus peaks leidma, et avaldus tsiviilasja nr 2-06-25255 menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada, siis kantud menetluskulud oleksid järgmised. Menetlus tsiviilasjas 2-06-25255 lõppes Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2008 otsuse jõustumisega. Seega ei kuulu peale 19.05.2008 OÜ poolt tehtud menetluskulutused (nt kassatsioonkautsjoni tasumine ja kassatsiooni koostamise eest esitatud arved) hüvitamisele. OÜ on menetluskuludeks märkinud ka 1.07.2008 koostatud arve nr. 367-K summas 5 310 krooni, mis on advokaadibüroo poolt esitatud kassatsioonkaebuse koostamise eest, kuid Riigikohus antud tsiviilasja menetlusse ei võtnud. Seega on OÜ ekslikult märkinud oma menetluskuludeks 75 502,50 krooni. Nimetatud summast tuleb lahutada 5 310 krooni ja nii jääb OÜ kantud menetluskuludeks 70 192, 50 krooni. TsMS § 175 lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades, et antud vaidlusega seonduvalt oli juba eelnevalt jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2/277-6989/04, millega kohustati Tallinna linna 16.jaanuaril 2002 sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi täitma, ei saa käesolevat tsiviilasja nr 2-06-25255 pidada keerukaks vaidluseks, mistõttu on OÜ poolt väidetavalt kantud menetluskulud põhjendamatult suured. Tallinna linn leiab, et antud vaidluse puhul saab põhjendatuks pidada poole väiksemat kulu, st 70 792,50 :2 = 35 096,25 krooni. Tallinna linn on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu summas 24 250 krooni. Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-25255 jäeti mõlema poole kanda 50% menetluskuludest. Liites kokku mõlema poole põhjendatud kulud ja jagades selle kaheks, on poole kantavaks kohtukuluks 29 673,15 krooni. Lahutades sellest summast Tallinna linna poolt kantud kulu 24 250 krooni, kuulub OÜ-le hüvitamisele 5 423.15 krooni. Juhindudes eeltoodust palub Tallinna linn jätta OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Vastusele on lisatud kohtuliku kompromisslepingu koopia tsiviilasjas 2-07-46133. Kohus on edastanud kostja vastuse hageja esindajale. Hageja esindaja on kostja vastuse kätte saanud 27.05.2009. 17.06.2009 on hageja esindaja edastanud oma seisukoha kostja vastusele. Kohtule teadaolevalt on hageja esindaja edastanud nimetatud seisukoha ka kostja esindajale. Oma vastuses leiab hageja, et kostja vastuväited on valdavalt põhjendamatud.
2-06-25255 jõustunud kohtulahendiga juba tekkinud õigustest ja kohustustest, oleks see kompromisslepingus olnud ka sõnaselgelt märgitud. Kostja viidatud kompromissis nähtub nõuetest loobumise piiritlemine lepingu ja teiste tsiviilasja nr. 2- 07 -46133 asjaolude suhtes.
2-06-25255 46) ja 01.06.2007 tasunud riigilõivu 16 750 krooni (toimiku lk 190). Seega on hageja käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu 25 500 krooni. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hagejat menetluses esindanud vandeadvokaat Ingrid Kullerkann Advokaadibüroost Leppik & Partnerid. Hageja on antud menetluses kandud lepingulise esindaja kulusid kokku summas 50 002,50 krooni. Kohtunikuabi nõustub hageja seisukohaga osas, et nimetatud summast tuleb lahutada 5 310 krooni (arve nr 367-k, 01.07.2008 seoses kassatsioonkaebuse koostamisega Tallinna Ringkonnakohtu otsusele). TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab apellatsioon- kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata. 01.10.2008 kohtumäärusega jättis Riigikohus hageja poolt esitatud kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata. Kohtunikuabi, tutvunud hageja esindajate poolt esitatud arvetega ja tema tööd kajastavate menetlusdokumentidega, on seisukohal, et tegemist on keeruka kohtuvaidlusega, hageja kulutused lepingulisele esindajale on põhjendatud ja vajalikud ning lepingulise esindaja tasu ei ole ülemäära suur. Käesolevas asjas on jäetud 50% menetluskuludest kostja kanda ja 50% menetluskuludest hageja kanda. Avalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv summas 25 500 krooni ja lepingulise esindaja kulud summas 50 002,50 krooni. Kostja ei ole avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks esitanud. Kostja seisukohast ei selgu, miks kostja kanda jäävatest menetluskuludest tuleks maha arvata kogu tema poolt tasutud riigilõiv. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 50% hageja poolt kantud menetluskuludest: riigilõiv 25 500 krooni + lepingulise esindaja kulud (50 002,50 krooni – 5 310 krooni ) 44 692,50 krooni = 70 192,50 krooni : 2 = 35 096,25 krooni. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni.
Liivi Suursoo kohtunikuabi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.