Tsiviilasi nr.2-09-14223
Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
16.september 2009.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasi
G. I. hagi A. M. vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes
Menetlusosalised
Hageja : G. I. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : xxxxxxxxx.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx/x) Hageja lepinguline esindaja : R. R. (OÜ X; asukoht : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja : A. M. (is.kood xxxxxxxxxx; elukoht : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx/x) Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks
Menetlustoiming
Kirjalik menetlus
Juhindudes TsMS §173, §150 lg.2, §428 lg.1 p.4, §§429-§433, §§463§466 ja §661, kohus määras: Kinnitada G. I. ja A. M. vahel 15.septembril 2009.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:
15.03.2010.a. – üks tuhat kakssada( 1 200) krooni; 15.04.2010.a. – seitsesada kakskümmend kaks ( 722.-) krooni.
nr.2-09-14223,
seoses
Poolte poolt asja menetluses kantud võimalikud menetluskulud jätta kulutuse kandnud menetlusosalise enda kanda. Tagastada hagejale viimase poolt hagiavalduse esitamisel tasutud (25.02.2009.a.) riigilõivust pool summat, see on üks tuhat viissada (1 500) krooni; tasumisega OÜ x arvelduskontole xxxxxxxxxxxx Swedbangas, märkides makse selgituseks „riigilõivu osaline tagastamine, ts.asi nr.2-09-14223“ . Määrus saata pärast selle jõustumist Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele riigilõivu tagastustoimingu teostamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.
Menetluse käik 31.03.2009.a. on Tartu Maakohtu Valga kohtumajale laekunud G. I. lepingulise esindaja poolt esitatud hagiavaldus A. M. vastu, milles hageja nõuab kostjalt 09.12.2004.a. sõlmitud kokkuleppe-kohustus järgse võlgnevuse kogusummas 11 817.18 krooni (sealhulgas põhivõlg summas 482.01 krooni, viivis summas 1 335.17 krooni ja leppetrahv summas 10 000 krooni) väljamõistmist /tl.1-5/. Poolte taotlus 16.09.2009.a. on kohtule laekunud hageja lepingulise esindaja ja kostja vahel 15.09.2009.a. sõlmitud (digitaalselt allkirjastatud) kirjalik kompromissileping, milles
pooled on kokku leppinud kostja poolt haginõude katteks hagejale hüvitatava summa suuruses ning selle tasumise tähtajas ja tingimustes. Hageja lepinguline esindaja on kompromissilepingule lisatud taotluses palunud asja menetluse lõpetamise korral hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust 1⁄2, s.o. summas 1 500 krooni, tagastamist, paludes selle summa kanda OÜ X arvelduskontole.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kompromissilepingu kinnitamine 16.09.2009.a. on kohtule laekunud poolte vahel 15.09.2009.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud kostja poolt haginõude katteks hagejale hüvitatava summa suuruses ning selle tasumise tähtajas ja tingimustes. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi. Asja menetluse lõpetamine “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada. Menetluskulud TsMS §173 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §174’ võimaldab asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu määrata kohtulahendis kindlaks lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Kuna poolte vahel sõlmitud kompromissilepingus ei ole menetlusosalised kokku leppinud menetluskulude jaotuses ning pooled pole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega taotlenud enda menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt, jätab kohus menetlusosaliste poolt asja menetlemisel kantud võimalikud menetluskulud kulutuse kandnud menetlusosalise enda kanda. TsMS §150 lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 3 000 krooni /tl.19/, millest 1⁄2 moodustab 1 500 krooni. Seega tuleb hagejale tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool summat s.o. 1 500 krooni.
A.Kaldma kohtunik 16.09.2009.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.