Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-92227 ilmumast ja sellest teatamast ning asjaolu põhistus. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetluse käik OÜ ITM Inkasso esitas 04.12.2008.a kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 10 001 krooni saamiseks. Kohtuametniku 13.04.2009. a määrusega tehti võlgnikule makseettepanek nõutud summa tasumiseks. Võlgnik esitas 30.04.2009. a makseettepanekule vastuväite, milles teatas, et tunnistab nõuet osaliselt 1590 krooni ulatuses. Kohtuametniku 14.05.2009. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja otsustati anda asi üle kohtule menetlemiseks hagimenetluses. OÜ ITM Inkasso esitas 28.05.2009. a kohtule hagiavalduse Mxxxxx Ixxxxxx vastu põhivõla 6330 krooni ja viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates materjalide kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati 08.06.2009.a kostjale isiklikult kätte. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja taotles hagis nõude rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja kostja sõlmisid 23.05.2008. a võla tasumise kokkuleppe. Kostja ei ole täitnud nõuetekohaselt kokku lepitud maksekohustust. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on nõude esitamisel tasutud riigilõiv 1400 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.